võivad olla päris suured intressid ja viivised, aga inimesed ei tea, et laenusummat ületavat intressi ei tohi nõuda, siis tuleks teada oma õigusi, pöörduda kohtusse või siis maksegraafiku tegemisel mittenõustuda selliste tingimustega. Seepärast ongi hea, kui teadmatuses või enne suure otsuse tegemist pöördutakse võlanõustaja poole. Võlanõustaja on pädev, läbinud vastava kõrgahariduse sotsiaaltöö alal ning on õppinud võlanõustamist või läbinud vastava koolituse. Makseraskustesse sattumisel võib olla väga palju erinevaid elulisi põhjusi nt: - ettearvamatud sündmused, kas pere ülalpidaja kaotab töö, samal ajal on seljas suur pangalaen, teised erinevad järelmaksud, samuti võib olla makseraskustesse tekitaja haigus või surm, lahutus, mida me ette ei näe; - äritegevus, mis pole õnnestunud, kus ei osatud ette näha või planeerida oma finantsseisu ja äritegevust
http://www.eetika.ee/189581 Laenudele tuginev ühiskond- vasta eetikakeskuse lehel olevatele küsimustele 1. Mida saaksid laenuandjad riskide maandamiseks ette võtta? Kas nad peaksid seda tegema? Laenuandjad peaksid soodsate tingimuste kõrval välja tooma ka riskid, mis laenajat tabada võivad, sest laenu võtja võib teha laenuotsuseid rutakalt, kaalumata läbi ohud mis sellega kaasneda võivad. Samas aga summutaks see võimalust firmadel kliente ehk laenajaid leida.Laenuandjad ei peaks seda tegema, sest see oleks neile kahjulik, küll aga võiksid. 2. Kas ettevõte peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, kui ta ise oma klientidega suheldes on aus, ei varja olulist ega riku ühtki seadust? Leian, et ettevõte ei peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, sest kui klient on teadlik kõikidest riskidest, võimalustest ja ohtudest siis ei ole ettevõte millegis...
võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde. Kuna kaupmehel endal sellist summat kusagilt võtta polnud otsustas Antonio võtta laenu juudist pankurilt Schylockilt. Laenulepingus seisas aga, et kui võlg ei ole antud tähtajaks tasutud, on pankuril õigus Antonio küljest ära lõigata 1kg liha. Kahjuks satub kaupmees makseraskustesse ning langeb kergekäeliselt sõlmitud lepingu ohvriks. Kuid lõpuks polnud Antoniol raha, et oma võlga tagasi maksta ning Schylock soovis õigust ning kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid ta polnud selles huvitatud ning soovis oma nõutud 1kg liha kaupmehe südame lähedalt. Tänud õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soovi siiski täitmata ning liigkasuvõtja jäi kõigest ilma oma rahast ning ka kättemaksust.
· Globaliseerunud on eelkõige inforiigid, vähem tööstusriigid, kuid vaesed riigid (Aafrika) ei ole globaliseerunud Näide globaliseerumisest praegune globaalne finantskriis · USA elanikud on võtnud eluasemelaene üle maksejõu --> inimesed ei jaksa pankadele võlgu ja intresse maksta --> pangad võtavad eluasemed käest ära ja panevad need müüki --> pankadel ei õnnestu kinnisvara maha müüa --> USA pankade tulud vähenevad --> USA pangad satuvad makseraskustesse --> USA pangad jäävad võlgu Euroopa pankadele, sh SEB ja Swedpank --> Euroopa pankade rahavood vähenevad, osad pankrotistuvad --> pangad ei raatsi / ei suuda madala intressiga laenuraha väljastada --> Euroopa, sh Eesti inimesed ei saa soodsalt laenu võtta --> inimeste elujärg kõikjal maailmas halveneb Teine näide globaliseerumisest nafta hind · OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) otsustab langetada müüdava nafta hinda --> USA, Euroopa
isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid; · Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest; · Töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest · Reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme; · Riik ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub makseraskustesse. 3
makseraskustes ettevõtted Millistele ettevõtetele mõeldud! jätkusuutlikkusele mõeldes on jätkuva siseriikliku nõudluse või potentsiaaliga ettevõtete, mis tegutsevad näiteks tööstuse/tehnoloogia, logistika/transpordi, energeetika, tervishoiu- ja finantsteenuste valdkonnas, samuti eksportivate ettevõtete saneerimine perspektiivikam kui näiteks kinnisvaraarendajate jalule upitamine. Saneerimismenetlus Saneerimismenetlus annab makseraskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse majandusraskused ületada, sest menetluse käigus räägitakse võlausaldajatega läbi võla tasumise võimalused, korraldatakse ümber ettevõtte majandustegevus ning ettevõtja saab saneerimismenetluse ajaks ka kaitse pankrotimenetluse algatamise eest. Saneerimismenetlus saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele,
Kui pankrotimenetlus on juriidilise isiku puhul enamasti suunatud isiku lõpetamisele, siis saneerimismenetluse eesmärk on isiku ettevõtte tegevuse jätkumise tagamine ning seega ka pankrotimenetluse algatamise aluse tekkimise vältimine. Pankrotimenetluse peamine eesmärk on võlausaldajate kaitsmine nende nõuete rahuldamise näol võlgniku lõpetamisel, sellal kui saneerimismenetluse eesmärk on pigemini kaitsta makseraskustes või makseraskustesse sattuda võivate võlgnike ettevõtete jätkusuutlikkust. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine, saneerimismenetlus on aga suunatud ettevõtte säilitamisele.
maksejõuetuse riski. Kollektiivse koondamise puhul on töötuskindlustuse eesmärgiks aidata tööandjal osaliselt katta kollektiivse koondamisega seotud kulutisi. Selleks maksab töötukassa töölepingute kollektiivse ülesütlemise ehk kollektiivse koondamise hüvitisi. Kuna töötukassa võtab kollektiivse koondamise hüvitisi makstes üle osa tööandja hüvitise maksmise kohustusest, on ettevõtte ümberkorraldamine tänu sellele vähem kulukas ja makseraskustesse sattumise risk väiksem. Tööandja maksejõuetuse korral on töötuskindlustuse üleandeks hüvitada töötajatele tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasud. TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRAD Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0.5%-2% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0.25%-1% palgafondilt. Igal aastal teeb töötukassa nõukogu
Vana kodu üüris ta välja. Mari sai pangast laenu, pannes tagatiseks uue kodu. Üürnik maksab üüri ja selle eest tasub Mari pangalaenu. Teenitavast palgast pool tasub mari veel pangalaenule lisaks, et saada kaelast maksukoormus ning ülejäänud palk jääb elamiskulude katteks. Kui pangalaen on 5 aasta pärast makstud, siis on Maril kinnisvara Tallinnas ja Tartus. Ohtudeks sellise olukorra puhul on, et Mari satub makseraskustesse, sest kaotab töö ja üürnik kolib välja. Tallinna kodu müüakse maha ja Mari peab tagasi Tartusse kolima. 10. Selgita tuletataud nõudlust ressursiturul ühe näite abil. Metsatööstuses on puidunõudlus kasvanud, sest pabritööstuse, mööblitööstuse, saetööstuse toodetava kauba järgi on nõudlus kasvanud. Ja seega kasvab puidu väärtus kui on nõudlus kaupade järele, mis tuleneb nõudlusest teiste kaupade ja teenuste järele. 11
milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused (eluasemekulud, ülalpidamiskohustused jms) ja solidaarkohustused; • võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad 5. Kirjelda võlgadesse/ makseraskustesse sattumise põhjusi ja tagajärgi üldine vaesus, töökoha kaotus, õnnetusjuhtumid, liigne tarbimine jms. O Majanduslike raskuste tagajärjed on kas kergemad või raskemad, sõltuvalt konkreetsest juhtumist. O Teenuse potentsiaalseteks vajajateks ka need inimesed, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes pole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma. 6. Käendusleping, käendaja vastutus
Vastasel juhul peab ise raha enne ära maksma ning see võib omakorda tekitada vajaduse käibevaradesse täiendavalt investeerida. Võõr-(laenu)kapitali kasutamise näitajad (debt utilization ratios) Kasutatakse firma võlakoormuse analüüsimisel. Annavad võimaluse hinnata firma poolt võetud finantsriskide olemust ja suurust. Liigne võlakoorem mitte ainult ei vähenda firma likviidsust tänu laenu %-deks minevatele suurtele maksetele, vaid võib majanduslanguse korral viia firma makseraskustesse. Saab vaadata ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma-ning võõrkapitali vahel. 1. Võlakordaja (debt ratio ehk debt to total assets ratio) Suhtarv näitab kui suurt osa ettevõttest finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu % kogukapitalist moodustab võõrkapital. Hea tava kohaselt ei tohiks see näitaja ületada 70%. Kreeditorid on huvitatud näitaja võimalikult väiksest väärtusest. Kui suure võlakoormuse ajal langeb müügitulu või deb
kulutatud või börsil maha mängitud. Firma pikaajalist likviidsust iseloomustab võlaomandi suhtarv = võlad / omakapital Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus seda väiksem on firma likviidsus. Kui selle näitaja suurus on liiga suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole. Kui firma satub ka ainult ajutiselt makseraskustesse, kahjustab see siiski tema imagot ja muidu täiesti normaalne firma võib sattuda halba valgusesse, kuna äripartnerid, kreeditorid ja aktsionärid võivad ja sageli ka reageerivad ülemäära valuliselt. Halbade likviidsusnäitajatega firmale ei soovi eriti keegi kommertskrediiti anda ja selle asemel nõutakse hoopis ettemakseid, mis omakorda veelgi halvendab olukorda.
reeglina ei osata ega suudeta neid kasutada, kuna kas ei saada kohtuteadet kätte, ei saada aru, millega on tegemist ja püütakse probleemist vabaneda selle ignoreerimisega (madal õigusteadlikkus), ei suudeta kanda õigusabikulusid, et oma õigusi realiseerida vms. 2.3. Inkassofirmade poolt sissenõutavad kiirlaenuvõlad Kuna võib arvata, et maksehäireregistris ei kajastu sugugi kõik kiirlaenudega makseraskustesse sattunud isikud, viidi ka inkassoettevõtete seas läbi küsitlus, eesmärgiga selgitada välja, millises suurusjärgus on inkassoettevõtete käes kiirlaenu-tüüpi nõudeid ning kui ligikaudu kui paljude eraisikute vastu. Kuigi inkassoturul tegutseb üle 40 ettevõtte, on samas turg väga kontsentreeritud ehk nelja suurima inkassoettevõtte käes on müügimahtude alusel kaks kolmandikku inkassoteenuste turust ja 10 suurima käes üle 80% turust
Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus seda väiksem on firma likviidsus. Kui selle näitaja suurus on liiga 16 suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole. o Ettevõtte varade tulukus EVT (Puhaskasum/Kogu vara) −32 646 460 50 981 399 = - 0,64 % Ettevõtte varad toodavad ettevõttele veel suuremat kahjumit! o Varade kasutegur (ROA) EVK (Puhaskasum/Koguvara keskmine väärtus) −32 646 460 50 260 484 = - 0,65 % Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA näitab
Millistele ettevõtele mõeldud? Jätkusuutlikkusele mõeldes on jätkuva siseriikliku nõudluse või potentsiaaliga ettevõtete, mis tegutsevad näiteks tööstuse/tehnoloogia, logistika/transpordi, energeetika, tervishoiu- ja finantsteenuste valdkonnas, samuti eksportivate ettevõtete saneerimine perspektiivikam kui näiteks kinnisvaraarendajate jalule upitamine 52. Saneerimine. Saneerimine on maksevõime taastamine Saneerimismenetlus annab makseraskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse majandusraskused ületada, sest menetluse käigus räägitakse võlausaldajatega läbi võla tasumise võimalused, korraldatakse ümber ettevõtte majandustegevus ning ettevõtja saab saneerimismenetluse ajaks ka kaitse pankrotimenetluse algatamise eest. Saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele, et maksejõuetus ei pruugi olla mägede taga.
Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte ülalkirjeldatud majandusmudelit. Mõningad iseloomulikud jooned viitavad Anglo-saksi majandusmudelile, kuid enamus viitab siiski Kontinentaal-euroopalikule majandusmudelile. Mis asjaolud viitavad liikumisele turgudekeskse majandusmudeli poole Eestis: Asjaolu, et kommertspangad püüavad väljuda põhitegevusega mitteseotud tegevustest, müües ettevõtteid, mis on neile jäänud enamasti läbi makseraskustesse sattunud ettevõtete krediteerimise, viitab enam liikumisele ameerikaliku majandusmudeli poole. Eesti kommertspankade eesmärk on tegeleda võimalikult efektiivselt oma põhitegevusega ehk jaepanganduse, investeerimispanganduse ja elukindlustusega, milles neil on konkurentsieelis ja seda võimalikult efektiivselt ja tulusalt. Ettevõtete tegevust kontrollivad välismaised strateegilised investorid, kes on noteeritud aktsiabörsil.
investeeringult, kuid ka suuremat riski, sest äriprojekti ebaõnnestumisel tuleb lisaks kantud kahjule maksta tagasi ka laen koos intressimaksetega. http://www.mtk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=252618/MAGolberg.pdf ). (http://tigu.hk.tlu.ee/~janno/asjad/docs/TS_Finantsanalyys.pdf lk4) Laenuvahendite kasutamisel jääb ära emissionikulu. Liigne võlakoormus vähendab ettevõtte likviidsust ja võib viia makseraskustesse majandus-languse korral. 1. VÕLAKORDAJA (VõK) iseloomustab seda, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenuvahenditest. lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused . Kõrge näitaja VõK = varade maksumus iseloomustab olulist kreeditoride vahendite kaasamist. Kreeditoridele on meelepärasem näitaja madalam tase (see vähendab nende riske)
võimalik. Põllumajanduses tarvitatavate vahendite, väetiste, masinate ja söötade hinnalangus oli samas hoopis väiksem, mistõttu vähenes müügiainete ostujõud. Eesti talu tõmbus kaitsvasse naturaalmajandusse nagu tigu karpi, kui see oli võimalik. Juba varem võlastunud, eelkõige reformitalude puhul oli ka selline lahendus välistatud. Riigil tekkisid tõsised eelarveprobleemid. Sagenes ettevõtete sattumine makseraskustesse. Kogu majanduselu tardus. Selle peapõhjuseks tuleb pidada ekspordi katastroofilist langust, kuivõrd 1932. aastaks oli ekspordimaht kriisieelse ajaga kahanenud 20 protsenti. Maht vähenes jõudsalt, kuid veel enam vähenes ekspordi väärtus. Mis kõige ebasoodsam impordi puhul olid käärid mahu ja väärtuse vähenemise vahel väiksemad. Teisisõnu langes Eestile vajalike importkaupade hind vähem kui nende kaupade hind, mida Eesti oli võimeline eksportima.
Tabel 13. Kasumiaruanne esimeseks aastaks Tabel 14. Kasumiprognoos teiseks aastaks 28 Hostel Mulk 28 Hostel Mulk 3.5 Riskikäsitlus Ettevõttel on risk, et kui ta ei hoia oma kulutusi stabiilsena ja kontrolli all, siis ettevõte ei oma vajalikku likviitsusvõimet ning satub kergesti makseraskustesse. Kulusid ja kõiksugu väljaminekuid kontrolli all hoides suudab ettevõte olla stabiilne ja pakkuda piirkonnas esialgu ühte töökohta ja jõuda lõpuks ka soovitud kasumini. Turundudsega hästi tegelemiseks tuleb hoida teenindustase kõrgel vaatamata madalatele hindadele, sest see tagab ettevõtte edu. Kuna ettevõte kasutab ka teiste teenuse pakkujate teenuseid ja müüb neid omakorda edasi oma klientidele, siis siin on risk, et teenuse kvaliteedi langedes seostab klient seda kohe
Seega peab IMF hankima täiendavaid ressursse, et katta laenuvajadus aktsepteeritavas valuutas, mille tagatiseks on rahvuslike valuutade reserv. Kuna majanduskriisi olukordades võib laenunõudlus olla oluliselt suurem kui on IMF’i võimalused, siis võib ta selleks vajaduseks ka ise laenusid võtta, kuid probleemiks on muutunud see, et sellise tegevusega on IMF muutunud küllaltki sarnaseks tavalisele äripangale. Samuti tekitab täiendava laenuressursi kaasamine kohu, et IMF võib sattuda makseraskustesse ning seetõttu on tema laenuvõtmine piiratud 6%-ga kvootide kogusummast. Kõige rohkem võetakse IMF’lt laenusid valmidusleppe alusel, mis on seotud riigipoolse kvoodiga. Lepingud on suhteliselt lühiajalised, 12-18 kuud. Riskide maandamiseks eraldatakse ressurss sageli osad kaupa, et veenduda, kas riigid suudavad eraldatud vahenditega oma olukorda parandada. Laenude tagasi maksmine toimub 3-5 aasta jooksul peale olukorra stabiliseerumist
aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles 2014 aastal. Perioodil 2010-2014 oli ettevõte stabiilselt kahjumis, kuid 2015. aasta lõpetas aktsiaselts esmakordselt kasumiga. Kuid jätkuvalt on Carguhunters AS majandusnäitajad üsna halvad, mis selgus nii suhtearvude kui ka pankrotiohu analüüsist. S.Altmani pankrotikordaja kui ka Altmani Z-seisu võrrandiga selgus, et ettevõttel on keskmine pankrotioht ning suur oht makseraskustesse sattuda. Vertikaalanalüüsist selgub, et ettevõtel on põhivara suure osakaaluga ning käibevara osakaal on minimaalne, millest võivad tuleneda raskused võlgade tasumisel. Kohustiste hulk on ettevõttes stabiilselt vähenenud, milleks olid valdavalt pikaajalised laenud. Vertikaalanalüüsi tulemusena selgus, et ettevõtel hakkab tulevikus minema paremini, kuna tasutud on vähenenud kohustiste hulk.
pankrotistumise korral. Kuna peamine investeering on põhivarasse, annab neid ka edasi müüa jättes need garantiideks, kui ettevõte peaks kahjumit tootma hakkama. Tuleks vältida väga suurt toormatejali sisseostmist, et ei tekiks võlgade ohtu ja toodangu seismajäämist turu vähenemisel. Ettevõttel on risk, et kui ta ei hoia oma kulutusi stabiilsena ja kontrolli all, siis ettevõte ei oma vajalikku likviitsusvõimet ning satub kergesti makseraskustesse. Kulusid ja kõiksugu väljaminekuid kontrolli all hoides suudab ettevõte olla stabiilne ja pakkuda piirkonnas esialgu ühte töökohta ja jõuda lõpuks ka soovitud kasumini. Turundudsega hästi tegelemiseks tuleb hoida teenindustase kõrgel vaatamata madalatele hindadele, sest see tagab ettevõtte edu. Kuna ettevõte kasutab ka teiste teenuse pakkujate teenuseid ja müüb neid omakorda edasi oma klientidele, siis siin on risk, et teenuse kvaliteedi langedes seostab klient seda kohe
krediitkaardid (Eurocard/Mastercard, VISA , American Express, Cirrus Maestro) maksmiseks kaubandustehingute korral. Eestis ei tohi kommertspangad intresssita laene anda ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant,registerpant). Enamus pangalaene on pikaajalised (Eestis 90% laenudest) ja hoiused on lühiajalised. Viimasega kaasneb likviidusriski oht ehk tõenäosus sattuda makseraskustesse. 22 Krediidi ratsioneerimine Väljaantava laenumahu piiramine. Esineb tavaliselt siis kui intressimäärad tõusevad ja sellega võiks kaasneda paljude riskiprojektide finantseerimine. Pank selleks, et oma laenuportfelli riski mitte liialt tõsta jätab teatud osa laenunõudlusest rahuldamata, kes oleksid nõus antud intressimääraga laenu võtma. ARVELDUSED
Eesmärk on tagada klientide maksujõulisus. Ühtegi positiivset näidet moratoorimist ei ole. Seda arendati edasi ja samal ajal võeti vastu selline otsus, et keelati pankadel laenude andmine pangaametnikele. Lubati küll pangatöötajatel endal luua selline oma finantseerimissüsteem vastastikuse abistamise kassa. Selgituseks: hoiuse kindlustuse süsteem on kasutusel üle maailma, sündis USA-s riik loob kindlustussüsteemi selle jaoks, et kui pank või mitu panka makseraskustesse satuvad, siis hoiustajad saaksid oma hoiused riigi poolt tagatud süsteemi kaudu tagasi. Kui pangaga midagi juhtub, siis kogusummat tagasi ei saa 10% on omavastutus. Mingi osa saab ikka tagasi. Süsteem peab olema kas riigi enda poolt loodud või riik peab tunnustama teda. Nt Soomes on hoiustuskindlustus süsteem pankade all. Rahapesu tõkestamine kuni 1995. aastani rahapesust eriti ei rääkinud. Pankadele oli pandud esimesed kohustused.
rakendamiseks peavad üheaegselt olema täidetud seadusest tulenevad eeldused. 2. Töötasu vähendamine nimetatud paragrahvi alusel on lubatud alljärgnevatel tingimustel. • Tööandja ei saa ettenägematutest, temast olenemata majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (näiteks on majanduslike olude tõttu vähenenud klientide arv ja seetõttu ka tehingute maht, oluline koostööpartner satub makseraskustesse või tööandja peab töömahtu vähendama, kuna tal puudu- vad vajalikud rahalised vahendid kokkulepitud töö andmiseks). Tööandja ei saa oma ettevõtlusriski töömahu muutmisega meelevaldselt vähendada. Töötasu vähenda- mise aluseks olev töömahu vähenemine peab olema ettenägematu ehk tööandja ei saanud seda töölepingu sõlmimisel ette näha. Seega ei kuulu TLS § 37 alla näiteks töömahu hooajalised muutused
annaabi.ee 
