läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Iiprintsiip-kasulik töö tekib ringiprotsessil siis kui kokkusurumine toimub madamalal rõhul kui paisumine, et väiksem rõhk antud suumala juures tähendab madalamat temperatuuri tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada pärast kokkusurumist soojendada. Pole võimalik ehitada masinat mis muundaks temale antud soojuse täielikuks tööks. Siseenergia makroskoopiliselt-keha molekulise potensiaalse ja kineetilise energia summa Igiliikur-masin mis teeb tööd energiat tarbimata Siseenergia muutuse võimalused:soojusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk siis keha siseenergia suureneb, soojusvahetuse käigus annab keha ära mingi soojushulga siis keha siseenergia väheneb Soojusmasina töö põhimõte-seade mis muudan soojusenergia mehhaaniliseks tööks Entroopia-tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult
Halogeenid Faktid Halogeenid on VII A rühma mittemetallilised elemendid Rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat Halogeenid on tugevad oksüdeerijad Kõik halogeenid on inimesele mürgised Nende aktiivsus väheneb järjekorras: F>Cl>Br>I Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Normaaltingimustel kollakas gaas Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub fluor söövitavalt Elementide levikult Maal 17., maakoores 13. ja universumis 24. kohal Kasutatakse palastiku valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks NaF aitab ära hoida hammaste lagunemist Fluor vedelal kujul Kloor Normaaltingimustel rohekaskollane gaas Mürgine ja terava lõhnaga Kasutatakse peamiselt paberi ja kangaste valgendamiseks ning pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus ...
Molekulaarfüüsikas nim. molekuliks aineosakest, mis osaleb molekuaarliikumises ehk soojusliikumises. Gaaside molekulaarkineetilises teoorias lähtutakse: gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises,molekulide vahel on vastastikmõjud. Palju seoseid võib leida ilma molekulidele mõtlemata kasutades füüsikalisi suurusi,mis iseloomustavad keha tervikuna, sellist käsitlust nim. makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim. olekuparameetriteks. Sageli ei piisa makrokäsitlusest ja peab lähtuma aine molekulaarsest ehitusest,sellist käsitlust nim. mikroskoopiliseks ehk mikrokäsitluseks. Vastavaid füüsikalisi suuruseid nim. seljuhul mikroparameetriteks. Ideaalse gaasi molekul: molekulid on punktmassid(nende ruumala on kaduv,väike),molekulide põrked anuma seintega on
1. Makroparameetrid Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse,nim. lühidalt makroparameetriteks. 2. Mikroparameetrid Füüsikalisi suurusi,mille abi ainet mikroskoopiliselt kirjeldatakse,nim. lühidalt mikroparameetriteks. 3. Olekuparameetrid Kui on teada gaasikoguse rõhk (p), ruumala(V) ja temp.(T), siis on määratud selle gaasikoguse olek (Olek tähendab p,V,T konkreetsete väärtusete kogumit) 4
Hälve - keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud - maksimaalne hälve Resonants - võnkeamplituudi järsune kasvamine Laine - võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront - veepinna häirituse esimene laine Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti Pikialine - võnkumine toimub piki levimissihti Inferents - mitme laine liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon - nähtus, kus lained painduvad tõkete taha Makroparameetrid - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse Mikroparameetrid - seotud molekilide ja nende liikumisega Ideaalse gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on elastsed c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju 2 rad = 360° 1 rad = 180° a - kiirendus m/s2 v - lõppkiirus m/s v0 - algkiirus m/s t - aeg s l - teepikkus m v - kiirus m/s s - nihe m
Molekulaarkineetilise teooria käsitleb aine koosnemist osakestest ja nende liikumist. Erinevalt keemiast nim. Molekuliks sellist aineosakest, mis esineb soojusliikumises. Molekuli mõõtmed: mass 10e-27g , kg 10e-26 , molekulide suurusjärk d=10e-10m. Na=6,02*10e23 1/mol. Makroparameeter - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse , vastavalt teooriat makrokäsitluseks. Makrokäsitlus lähtub sellest, et aine koosneb osakestest. Mikroparameeter on seotud molekulide ja nende liikumisega. Kõigi mikroparameetrite oluliseks tunnuseks on see, et nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Konsentratsioon osakeste arv ühes ruumalaühikus. Ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. 3 põhipunkti 1) molekulid on punktmassid. V=0. 2) molekulide põrked anuma seintel on absoluutselt elastne
muutub ühtlaseks. Ning ka see on korras olekust korratusse muutumine. Teine inimene,kes on sõnastanud seda on L. Boltzmann. Mikrokäsitlusest lähtudes võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada ka oleku tõenäolisuse mõistet kasutades. Boltzmann väitis, et loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisematele. Suletud süsteemis püüavad realiseeruda sellised osakesed, kus kahes anumas on osakeste arv ligikaudu võrdne. Makroskoopiliselt vastab sellele rõhkude võrdsus. Kokkuvõtteks võib õelda, et termodünaamika teine printsiip on tegelikult kasutuses meil igapäevaselt ja koguaeg ning väga erinevates olukordades meie ümber. Ilma meie endi teadmata esineb see enamikus meie tegevustes ning ise me ei pane seda tähelegi, et ka kõige lihtsam tegevus võib olla seotud füüsikaseadustega ning vähesed inimesed teavad üldse, et meie tegevused on seoses füüsikaga ning nende seadustega.
2. n - tüüpi polarisatsioon 3. Lähikorrastatud ja kaugkorrastatus 4. Aatomi magnetmoment 5. Spontaanpolarisatsioon 6. Kuidas sõltub elektrijuhtide eritakistus temperatuurist 7. Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan vaheline seos. Variant 4 1. Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks? 2. p-tyypi pooljuhid 3. Defineerige molekuli dipoolmoment 4. Kirjeldage osalahenduskadude teket 5. Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök 6. 7. I 1. Gaaside läbilöögimehhanism. Toimub siis, kui rebestatakse välja elektrone. Elektriväli peab olema samuti piisavalt tugev. Tekib põrkeionisatsioon. Valguskvant footonid tekitavad elektronlaviine. 2. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. Esineb dipoolsete molekulidega ainetes. Dipoolid on pidevas kaootilises soojusvõnkumises ja molekulide
neljanda astmega Valem: ..................... ............................... Termodünaamika 3 Termodünaamikas lisandub uue mõistena sise-energia - süsteemi kuuluvate molekulide ja aatomite kulg- ja pöördliikumise ning võnkliikumise kineetiline energia + vastasmõju potentsiaalne energia + elektronide energia aatomis jne Siseenergia arvutamine Valem: ............................................ Energia ülekanne · Töö on ühelt kehalt (süsteemilt) teisele makroskoopiliselt kanduv energia. Töö tegemine kujutab endast korrapärase liikumise energia ülekannet ning selle tulemusena võivad vahetult muutuda kõik energialiigid · Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandumise mikroskoopiline moodus. Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korrapäratu liikumise energiaks Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid
suunas ja negatiivsete ioonide nihked vastassuunas – dielektrik polariseerub. Elektrivälja kadumisel polarisatsioon kahaneb eksponentsiaalselt. Ioonide soojusvõnkumiste intensiivsus mõjutab kadudega ioonpolarisatsiooni oluliselt – temperatuuri tõustes see kasvab Elektron-relaksatsioonpolarisatsioon tekib dielektrikus olevate liigelektronide või –aukude ergastamisest kõrgemal temperatuuril Struktuur- e. migratsioonpolarisatsioon on makroskoopiliselt ebaühtlase struktuuriga ja juhtivaid lisandeid sisaldavates tahketes dielektrikutes esinev täiendav polarisatsiooni liik See polarisatsioon esineb alalispingel ja madala sagedusega vahelduvpingetel ning on seotud suurte energiakadudega. Polarisatsiooni põhjustavad juhtivad ja pooljuhtivad osakesed dielektrikutes. See polarisatsioon tekib ka erineva elektrijuhtivusega kihtidest koosnevas kihilises isolatsioonis. Elektrivälja mõjul koguneb osa vabu elektrone ja ioone osakeste või
abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud joonkiirusega R ja läbinud kaare pikkuse l >> t=l/R >> r/v= l/R >> v=Rr/l ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: lõhnaõli lõhn levib ühest toanurgast teise Soojusjuhtivuseks nim soojusülekannet makroskoopiliselt paigalseisvas kohas ///soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temp piirkonda (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: defektse termospudelisse sooja vett valades tunneme mõne aja pärast termose väliskesta soojenemist. Sisehõõrdeks nim molekulide vastastikmõjust tingitud takistust aine eri makroskoopilisele liikumisele /// keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed
järgi Difraktsioon- lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest FÜÜSIKA SOOJUSÕPETUS 1.peatükk Browni liikumine- nähtus, kus vees mittelahustuvad ainekübemed, näiteks õietolm, saavad veemolekulidelt pidevalt tõukeid ja on seetõttu korrapäratus liikumises Difusioon- ühe aine molekulide tungimine soojusliikumisel teise aine molekulide vahele Makroparameetrid- füüsikalised suurused, mille abil kirjeldatakse ainet makroskoopiliselt. Nt gaasikoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur Makrokäsitlus- käsitlus, kus füüsikalised suurused iseloomustavad keha Mikroparameetrid- füüsikalised suurused, mille abil kirjeldatakse ainet mikroskoopiliselt. Nt molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, molekulide kontsentratsioon Mikrokäsitlus- käsitlus, kus füüsikalised suurused iseloomustavad ainet Ideaalne gaas- lihtsaim gaasi mudel Temperatuur- suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit
näidata teise keha, mis sunnib uuritavat keha liikuma kõverjooneliselt. Kui tsentripetaalkiirenduse suuruseks saime v2 mv 2 a = , siis tsentripetaaljõu suurus on F = ja mõlemad on suunatud kõveruse r r sisse. Molekulaarjõud Molekulaarjõud on molekulide vahel mõjuvad jõud, mis olemuselt on elektrilised, ent mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt. Kohesioon kirjeldab seoseid ühe ja sama aine molekulide vahel ja avaldub aine vastupanus osadeks jaotamisele: · Elastsusjõud avaldub vastupanus keha kuju muutmisele · Pindpinevusjõud hoiab vedeliku pinna sellisena, et pinna pindala oleks minimaalne Adhesioon kirjeldab seoseid aine eri faaside või eri kehade kokkupuutepindade vahel: · Märgumine · Kirjutamine · Liimimine · Tinutamine
vesikulid moodustavad perifeerias ja kuivad, rabe kohad on keskel. Selleks tuleneb tüüpiline kraatrikujuline haavand. · Pruriginoos ekseem (Eczema pruriginosum): punase dermografismiga ekseemi vorm. Alati haarab suured kehapinnad, selles mõtles, et esineb paljudes kohas ja kohe, tavaliselt nii üle kui alakehas. Sellest, et diferentseerida toksidermiast on vaja anamneesis küsida, kas ta alustas mingis piirkonnas, või otsekohe kogu kehas. Ilma anamneesita on makroskoopiliselt võimatu diferentseerida atüüpilisest dermatiidist. Tavaliselt esineb ainult erüteem kuid mõnedel juhtudel võivad olla moodustanud bullad.(. . , 1980). · Krooniline ekseem (Eczema chronicum exacerbatum): on mingil moel lai mõiste mis omab endast kõik kroonilised ekseemi vormid millel ei ole endaspetsiifiline patogenees. Krooniline ekseem erineb äge vormist peamiselt sellega, et sõltumatu kaua kestnud naha
Mädase eksudaadi supernatant on selge ja läbipaistev. Roheline astsiidivedelik tekib sapi korral. Valdav osa pleura või kõhuõõne punktaate on helekollast värvust, rohkem või vähem läbipaistvad, niisugustel juhtudel selgitab vedeliku olemuse täpsem laboratoorne diagnostika.3 Transudaadi ja eksudaadi eristamine Nii astsiidi- kui pleuravedeliku puhul klassifitseeritakse antud efusioonivedelikke kas transudaadiks või eksudaadiks. Makroskoopiliselt pole võimalik alati kindlaks teha, kas tegemist on transudaadi või eksudaadiga. Efusiooni olemust täpsemalt võimaldavad välja selgitada vedeliku biokeemilised omadused. Pleuravedeliku efusiooni liigitamine toimub peamiselt Lighti kriteeriumite põhjal, kuid on lisandunud ka mitmeid muid vähem kasutatavaid meetodeid. Lighti kriteerium Klassikaliselt loetakse pleuraefusiooni eksudaadiks, kui ta sisaldab valku rohkem kui 30 g/l, ning transudaadiks, kui ta sisaldab valku vähem kui 30 g/l
m pV = × RT ; R=8,3 J/Mol*K M Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist. Siseeneriga on aineosakeste liikumis- ja vastastikmõjuenergia summa. 2 Ideaalse gaasi siseenergia koosneb üksnes aineosakeste soojusliikumise energiast. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab makroskoopiliselt keha soojusastet ja mikroskoopiliselt aineosakeste keskmist kineetiilist energiat. T=273 + t Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt kehalt teisele kandunud siseenergia hulka. Q=siseenergia muut (U) + gaasi poolt tehtud töö(A) ; Q=erisoojus (c) m temepratuurimuut t ; Q=sulamissoojus () mass ; Q=aurustumissoojus (L) mass Gaasi rõhk on rõhk, mis tekib aineosakeste põrgete tulemusena vastu anuma seina, põhja või gaasis asuvat keha.
palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet, tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone Moone e metamorfism maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu Metasomatoos moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis Põhilised mooneliigid: - vajumismoone - purustusmoone - kontaktimoone - regionaalne moone - ookeanipõhja moone Porfüroblastid tahkes kivimis kasvanud suured kristallid - Millised füüsikalised tegurid on vajalikud moondeprotsessi käivitamiseks? Rõhk, soojus ja fluid
S 1 v 1 =S 2 v 2=const Peab mõjuma kiirendus, mis on tingitud rõhumisjõudude vahest. F =( p 1 - p 2 )S Kui gaasi ei suruta kokku ja kiirus ei ole väga suur, siis kehtib Bernoulli seadus ka gaasi kohta. 24. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste konsentratsioon. Makrokäsitluse puhul iseloomustatakse keha tervikuna, tegemata eeldusi tema molekulaarse ehituse kohta. Füüsikalisi suurusi, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse, nimetatakse makroparameetriteks. Nendeks on mass, rõhk, ruumala ja temperatuur. Põhimõtteliselt on aga makroparameetreid teisigi (nt. tihedus). Kui on teada gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur (p,V,T), on määratud selle gaasikoguse olek. Seetõttu nimetatakse neid olekuparameetriteks. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub selle tagajärjel veel vähemalt üks olekuparameeter. Mikroskoopilise ehk mikrokäsitluse korral lähtutakse aine iseloomustamisel ta molekulaarsest
laienenud tsisterniga terminaaltsisterniga. Sarkolemmi sissesopistus A-I tasandil transversaal- e. T- tuubul. Kaks terminaaltsisterni T tuubuli mõlemal küljel moodustavad triaadi. Kaltsium koguneb nendesse tsisternidesse, kui kontraktsiooni ei toimu. Punased lihakiud aeglased oksüdatiivsed kiud, palju müoglobiini Valged lihaskiud kiired glükolüütilised, vähe müoglobiiini Inimesel pole lihaste tüübid makroskoopiliselt eristatavad, lihaskiude jaotatakse: · I tüüp aeglased, punased, nt. seljas · IIa tüüp kiiremad lihaskiud, oksüdatiivsed ja glükolüütilised, väsivad ja liiguvad keskmiselt kiiresti, nt. 200m jooksuks sobilikud · IIB tüüp kiired ja glükolüütilised, nt. sõrmedes, silmades, sobilikud 100m sprindiks. Hästi kontrollitavad, väsivad kiiresti Enamik lihaseid on nende 3 tüübi kiudude segu. Treeningu käigus lihaskiud suurenevad,
(antiform). (2)sünklinaal kihiliste kivimite allapoole suunatud pinge (sünform) 33. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Metamorfsed e moondekivimid tekivad teistest kivimitüüpidest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste gaaside e fluidide keskkonnas. Makroskoopiliselt jääb kivim moondel tervikuna tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur-tekstuur. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraalse sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Metaformismi läbi teinud kivimite kristalliline struktuur muutub, koostises muutust üldiselt ei toimu, ka jääb kivim tahkesse olekusse. Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja
kilomooli gaasi siseenergia võib kirja panna kui 1 1 Uk m = ikT N= i RT . (18) 2 2 Gaasihulgale massiga m vastab siseenergia i m i U= RT = RT . (19) 2 µ 2 Töö ja soojus Üks keha võib teisele energiat üle anda kahel viisil - kas töö või soojuse kaudu. Töö on ühelt kehalt (süsteemilt) teisele makroskoopiliselt kanduv energia. Töö tegemine kujutab endast korrapärase liikumise energia ülekannet ning selle tulemusena võivad vahetult muutuda kõik meile seni tuntud energialiigid (po-tentsiaalne, kineetiline ja siseenergia). Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandumise mikroskoopiline moodus. Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korrapäratu liikumise energiaks.
Ennetamiseks on vajalik regulaarne sööda keemiline kontrollanalüüs. · Lesta maksakasvajad Lestal on maksakasvajaid ja kasvajaeelseid muutusi leitud Põhjameres ja Läänemeres sagedusega umbes 1% suurematel isenditel pikkusega 25 cm või enam. Soome lahes ja mujal Läänemere põhjaosas on vaadeldavat patoloogiat 20.sajandi viimase aastakümne esimestel aastatel leitud sagedusega kuni 10% lestadel pikkusega 30cm või enam, emaslestadel sagedamini kui isastel. Makroskoopiliselt meenutavad need kasvajad vikerforelli maksakasvajaid, nende hulgas on leitud ka kartsinoome. Maksakasvajate esinemist lestal seostatakse veekogude reostusega ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense toimega. · Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8)
● Kui vana on vanim ookeaniline koor? 180-140 miljonit aastat ● Maa keskmine raadius? 6371 m Mineraalide füüsikalised omadused: värvus, läbipaistvus, kõvadus, taotavus, rabedus, läige, lõhenevus, murre, tihedus Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Moone e metamorfism – maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu Lõhend – rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang – rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist
5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides. Nimelt toimub metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega
meetodid (5.4,5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides. Nimelt toimub metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi
väljas. 113. Kontinentide peamised geostruktuursed vööndid. Kraatonid ja orogeensed vööndid. Nende geostruktuurne korruselisus. 114. Kraatoni elemendid: kilp ja platvorm 115. Eesti geostruktuurne asend Balti kilbi. 8 õppematerjal slaid 44 116. Kivimite metamorfismi sisu struktuur-tekstuursed, mineraloogilised ja keemilised muutused tahkes faasis olevas kivimis. Maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks nii, et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu. Metasomatoos moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis. 24 117. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Moondekeskkonna minimaalsed ja maksimaalsed temperatuurid. Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette- ja tardkivimitest
Ennetamiseks on vajalik regulaarne sööda keemiline kontrollanalüüs. · Lesta maksakasvajad Lestal on maksakasvajaid ja kasvajaeelseid muutusi leitud Põhjameres ja Läänemeres sagedusega umbes 1% suurematel isenditel pikkusega 25 cm või enam. Soome lahes ja mujal Läänemere põhjaosas on vaadeldavat patoloogiat 20.sajandi viimase aastakümne esimestel aastatel leitud sagedusega kuni 10% lestadel pikkusega 30cm või enam, emaslestadel sagedamini kui isastel. Makroskoopiliselt meenutavad need kasvajad vikerforelli maksakasvajaid, nende hulgas on leitud ka kartsinoome. Maksakasvajate esinemist lestal seostatakse veekogude reostusega ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense toimega. · Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8)
Kuivatus Kui pesumasinal pole kuivatusprogrammi või pesumasina kuivatustsükkel ei ole piisav tuleb instrumendid pärast loputamist kohe välja võtta ja kohe ka kuivatada. kuivatuskappides pudelid, klaasid, torud, kateetrid suruõhupüstol voolikud, torud, kateetrid käsitsi instrumendid, neerukausid, lahuste nõud. Kasutada ainult pehmet ebemevaba tekstiili. Komplekteerimine ja instrumentide erihooldus Pärast iga pesu peavad instrumendid olema makroskoopiliselt puhtad, st. ilma nähtavate valgujääkideta ja muu määrdumiseta. Liikuvate osadega kirurgilised instrumendid peavad olema enne komplekteerimist jahutatud, et vältida hõõrdumist, mis soodustaks korrosiooni teket. Liigendite ja sulguritega instrumente (käärid, klemmid) õlitada parafiinõli alusel valmistatud vahenditega. Kontroll Kontrollimine on steriliseerimisprotsessis olulise tähtsusega - selle käigus otsustatakse, kas instrumendid ja tarvikud on kasutamiskõlblikud
teadvuseta patsiendid seevastu mitte. Seetõttu varitseb eriti neid teisaldamisel ja transportimisel oht saada sekundaarne seljaaju- ja/või närvijuurte vigastus. Terminoloogia Teadvusetus – täielik teadvuse puudumine, pole kontakti väliskeskkonnaga Teadvushäire – teadvuse hägustumine (unisus, aeglus, desorienteeritus ajas/kohas / enese isikus/situatsioonis) Epiduraalne hematoom – verevalum väljapool aju kõvakelmet Ajuvapustus – ajuvigastus mööduva teadvusetusega ilma makroskoopiliselt nähtavate muudatusteta ajukoes Ajupõrutus – ajuvigastus nähtava vigastusega (turse, verejooksud) Kooma – sügav teadvusetus, võimalik et koos vegetatiivsete häiretega (hingamise ja vereringe kahjustus) Ajutrauma – peavigastus, mille korral on vigastatud aju Koljuluumurd – luumurd pea piirkonnas Peapõrutus – põrutus peapiirkonnas, ilma aju mõjutamata Subduraalne hematoom – verejooks aju kõvakelme ja aju vahele Näidisjuhtum
annaabi.ee 
