ebanormaalsed rakud. 12.Rakkude domineerimine rakuvaheaine üle on isel: a) epiteelkoele 13.Sidekoe ülesanded on: Kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse 14.Mis on erütropoees ja kus see toimub? Punaste vereliblede moodustumine. Toimub punases luuüdis. 15.Monotsüütide ülesanne: Eriti tõhusad fagotsüteerijad. Kapillaaride seinte kudedes makrofaagideks. 16.Fibroosne kõhrkude moodustab: liigeskettad, meniskid, lülide vahekettad 17.Kas jõutreeningul suureneb luukoe tihedus: a) jah 18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22
- Modifitseerinud LDL partiklid läbivad kergesti barjääre ja nende tungimine subendoteliaalkihti on paratamatu - OxLDL aterogeensus - Otsene tsütotoksiline toime endoteelirakkudele (kahjustab endoteeli barjäär) - Põhjustab intima-media paksendite arengut ja teket - Vasodilatatsiooni häirimine - Põhjustab monotsüütide kleepumist endoteelile, soodestab nende migratsiooni subendoteliaalkihti ja muundumist makrofaagideks, makrofaagidest vahtrakkude tekke soodustamine - Veresoonte silelihasrakkude proliferatsioon ja intimasse migratsiooni soodustamine - Initsieerib ateroomis põletiku - oxLDL agregaatidel on otsene naastude põhisüdamike teket soodustav toime - Soodustab aterosklerootiliste naastude rebenemist, põhjustab trombotsüütide kleepumist endoteelile ja soodustab trombogeneesi - Immuunsüsteemi talitsluse häire - Ateroskleroosi patogeneesi põhilised momentid
kokkukleepumine - aglutinatsioon. Trombotsüüdid osalevad verehüübimises. 1.2 Lümf Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. 1.3 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks (näiteks makrofaagideks, vereloomeelunditeks jt) või hakata fagotsüteerima. 1.4 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvrakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Pilt . Rasvkude 1.5 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest
Nemad põhjustavad allergaid, samas kaitsevad ka hulraksete parasiitide eest (ussi!). Eosinofiilid Nemad toodavad erinevaid valke kohta, kus tekkinud põletik ja samas aeglustuvad vere hüübimist. Basofiilid Antud valgeliblede ülesanne on toota antikegi, samas osa nendest muutuvad mälurakkudeks, et järgmine kord olla paremini valmis sama antigeeni rünnakule. B-lümfotsüüdid Kui tõsine jama on käes, siis muudetakse vajadusel suureks õgirakkudeks ehk makrofaagideks. Monotsüüdid Nemad reguleerivad immuunrakkude tööd ja ise hävitavad me endi rakke, mis toodavad valesi valke (näiteks kui on nakatanud viirusega või meie endi rakk on muutunud vähirakuks). T- lümfotsüüdid Kõige levinumad valgelibled, moodustades valgelibledest 54-62%. Nimetakse ka õgirakkudeks. Esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni. Võitlevad bakterite, seente ja viiruste vastu. Neutrofiilid
nakatunud rakke jm valesid, toodab lüsosoome. 3) Neutrofiilid - Õgirakud, esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni, võideldes bakterite, seente ja viiruste vastu. (~60%) 4) Eosinofiilid - Osalevad allergilistes reaktsioonides (~1-6%) 5) Basofiilid - Eritavad aineid, mis kiirendavad vere voolu põletiku kohta ja aeglustavad vere hüübimist. (<1%) 6) Monotsüüdid - muutuvad vajaduse korral suurteks õgirakkudeks e. makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel. Organismi viiakse nõrgad haigusetekitajaid, immuunsüsteem
-oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE RETIKULAAR) Kiud hõredalt -areolaarne -Rasvkude - retikulaar - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega -seob ja fikseerib mitmeid organeid (näit epiteeli aluskudedega) -leidub veresoonte seines ning ümbritseb neuroneid -enamleiduv kude organismis TIHE SK ( Tihe regulaarne (kõõlustes) - Tihe ir-regulaarne (nahas) Kiud tihedalt pakitud -tihe regul - tihe irr-reg -tihe elastne
36. Mis ülesanne on kõhrkoel? Kaitse- ja toestusfunktsioon (hüaliinkõhr, kiudkõhr, elastner kõhr) Transport - viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali 37. Mis ülesanne on verel? hormoone. 38. Mis ülesanne on retikulaarsel Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks, näiteks makrofaagideks, vereloome sidekoel? elunditeks või hakata fagotsüteerima. Immuunsüsteemi kaitsmine? 39. Kus esineb retikulaarset Luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites ja põrnas sidekude? 40. Kus esineb kohevat sidekude? Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel 41. Mis ülesanne on koheval Täita eri elundite vahelisi vahesid. Toite- ja kaitsefunktsioon
valgelibled, mille tsütoplasma sisaldab graanuleid. Granulotsüüdid tekivad punases luuüdis ning nad esimesed, kes hakkavad bakterite vastu võitlema. Paljud granolutsüüdid tegutsevad fagotsüütidena, st et kuju muutes haaravad nad võõrosakesed endasse ja hävitavad neid. Monotsüüdid on segmenteerimata tuumaga valgelibled. Põletikukolle meelitab kohale suurel hulgal monotsüüte. Siin kasvavad nad suuremaks, muutudes rändavateks makrofaagideks, mis lammutavad hulgaliselt mikroorganisme ja rakkude jäänuseid. Mõned elundid (põrn ja lümfisõlmed) sisaldavad paigalisi makrofaage. · Trombotsüüdid ehk verelistakud vererakud, mis osalevad vere hüübimisel. Nad on tavaliselt ümmargused ja lamedad ega oma tuuma. Kokku kleepudes moodustavad nad valge trombi, mis suleb väikeste veresoonte vigastuse. Trombotsüütide arvu järsu vähenemise trombopeenia korral langeb vere hüübimisvõime.
liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Koes esineb samuti basofiile ,,nuumrakud". Agranulotsüüdid: Lümfotsüüdid sõmerus on olemas, kuid mittespetsiifiline lüsosoomid. Varieeruv suurus (7-12 µm), tagavad immunoloogilise kaitse(T(rakuline immuunsus)-ja B(humoraalne immunsus)-lümfotsüüdid, NK-rakud(otseründavad)) Monotsüüdid kõige suuremad(9-12 µm), rakutuum on neerukujuline, palju tsütoplasmat. Nad on aktiivselt liikuvad, väljuvad veresoontest sidekoesse, kus muutuvad makrofaagideks. Vereringes on nad ainult umbes 3 päeva. 5. loeng A. Arend Vereliistakud e. trombotsüüdid Tsütoplasma fragmendid, diameeter 2-5 µm. Tuum puudub, koosnevad tsentraalselt paiknevast nõrgalt basofiilsest granulomeerist e. kromomeerist ja perifeersest hüalomeerist. Osalevad vere hüübimises, eluiga ca 10 päeva. Jagatakse tsoonideks: Perifeerne tsoon(rakumembraan glükogaalüksiga), Strukturaaltsoon( mikrotuubulid, struktuurvalgud),
Graanulid sisaldavad histamiini jt aktiivseid substantse. Nuumrakud ja vere basofiilid indutseervad allergiaid. Nuumrakud tekivad luuüdis vereloome käigus ja kudedes differentseeruvad limaskoe või sidekoe nuumrakkudeks. Eosinofiilid (E)- Veres alla 1%, esinevad luuüdis, soole limaskestades, eskpresseerivad tsütokiine, olulised parasiit-infektsioonide vastu. Monotsüüdid tsirkuleerivad veres ca 8 tundi, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus diferentseeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks - paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon. Luuüdist verre saabunud osad monotsüüdid migreeruvad kudedesse ja arenevad seal makrofaagideks. M1- inflammatoorsed- sisenevad kudedesse infektsiooni korral. M2- patrullivad- liiguvad aeglaselt mööda veresooni, moodustavad koe- resident monotsüütide reservuaari. Makrofaagid (MQ)-koristajad. M1- inflammatoorsed. M2- koe parandajad, kasvajaid toetavad. Aktiveeritud makrofaagid on parimad fagotsüüdid. Toodavad tsütokiine.
-osaleb glükogeeni ja lipiidide ainevahetuses, samuti närvikoe ioonse koostise reguleerimises -võtab osa mediaatorite metabolismist -sünapse ümbrisevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguprodukte või mediaatoreid endid. -neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. -mikrogliotsüütidel on fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks makrofaagideks -neuronite hävimise korral vohab neurogliia(eriti astrotsüüdid)difuusselt(glioos) või moodustub glioossearmi -astrotsüütidesüntsüütium mõjutab Ca2+ ja glutamaadivabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust. Närvikoe katted Perifeerses närvisüsteemis katab müeliinkiu telgsilindrit siseminelipiidne müeliintupp ja välimine lemmotsüütidest neurilemm ehk Schwanni tupp. Kesknärvisüsteemis on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud.
BCR ja TCR tehakse valmis enne kui rakk kohtub antigeeniga B-raku pinnal on tuhandeid identseid BCR koopiaid BCR-il on üks seondumissait epitoobile Lümfokiinid on tsütokiinid. TH1 ehk T41 - soodustavad eeskätt immuunvastust rakusiseste patogeenide ja seente vastu TH2 ehk T42– vastutavad antikehade tootmise ja immunoloogilise mälu eest Kuidas nimetatakse mononukleaarseid fagotsüüte veres ja kuidas kudedes? – veres monotsüütideks, kudedes makrofaagideks Mis on mononukleaarsete fagotsüütide ülesanded (nimeta 2)? – osalevad loomuliku resistentsuse kujunemisel, esitlev funktsioon Millised retseptorid asuvad dendriitrakkude pinnal? – toll-like retseptoritest mikroobisensorid Mis on dendriitrakkude ülesanne? – seostuvad antigeeniga, fagotsüteerivad, muutuvad küpseteks rakkudeks ning vabastavad tsütokiine Millistele rakkudele esitavad APC rakud antigeene? – T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele
Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes." „Tõene“. 46.Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel? Aukliidus 47.Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse? B-lümfotsüüdid 48.Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud? a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja
Maksarakud (hepatotsüüdid) produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi. Maksasinusoidid on vooderdatud endoteeliga ja sinusoididel puudub basaalmembraan. Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum. Sinusoidide seinas asuvad endoteelirakud, nende vahel maksa tähtrakud e Kupfferi rakud (kuuluvad makrofaagide süsteemi). Kui maksa tähtrakud osalevad kaitses, siis nad eralduvad veresoonte seinast ja muutuvad vabadeks makrofaagideks. Ito rakud on väikesed tähtjad rasvusalvestavad rakud e lipotsüüdid ja nad paiknevad maksarakkude vahel. Raku tsütoplasma sisaldab rasvatilgakesi, rakuorganellidest üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome. Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid. Sapikapillaarid, sagarikuvaheline arter ja veen moodustavad maksatriaadi. 57. Hingamisorganite üldine iseloomustus.
Oligodendrotsüüdid on kõige arvukam gliiarakkude rühm. Neil on suhteliselt vähe lühikesi jätkeid. Kesknärvisüsteemis moodustavad oligodendrotsüüdid e. lemmotsüüdid närvikiudude ümber müeliinkatte, mis talitleb elektrilise isolaatorina. Perifeerses närvisüsteemis tagavad sama müeliini tootmise ülesande Schwanni rakud. Mikrogliia rakud on teistest gliiarakkudest väiksemad. Nad on piklikud väheste hargnevate jätketega rakud. Mikrogliotsüüdid on kesknärvisüsteemi makrofaagideks. 14. Epidermise kihid Epidermis koosneb 4 kihist, kuid peopesade ja jalataldade epidermisel on veel läikekiht. 1. Sarvkiht (stratum corneum) - pindmine sarvestunud rakude kiht, raku tuum on hävinud, tsütoplasmas hulgaliselt keratiini. 2. Läikekiht (stratum lucidum) 3. Sõmerkiht (stratum granulosum) - piklikud, hävivate tuumadega rakud, mis sisaldavad keratohüaliini sõmeraid. 4. Ogakiht (stratum spinosum) - väikeste ogataoliste jätketega hulknurksete rakkude kiht. 5
Makrofaagid lagundavad patogeeni ning sellest pärinevad peptiidid eksponeeritakse makrofaagi pinnal koos koesobivuskompleksi valkudega, kus T-abistajarakud need ära tunnevad ning alustavad tsütokiinide sünteesi. Fagotsüüt ehk õgirakk lagundab fagotsütoosi (kapseldavad võõrkeha enda sisse) teel võõrkehi ja apoptoosi läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja
Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes. Elastne sidekude on venitatav 2
Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum Lisaks endoteelirakkudele paiknevad sinusoidide seinas endoteelirakkude vahel maksa tähtrakud e Kupfferi rakud, mis kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Piklikud, intensiivselt värvuva tuumaga, kaitsefunktsioonides osalemisel eralduvad veresoonte seinast ning muutuvad vabadeks makrofaagideks Perisinusoidaalses ruumis (Disse ruumis) maksarakkude vahel paiknevad väikesed rasvusalvestavad lipotsüüdid e Ito rakud Raku tsütoplasma sisaldab rasvatilgakesi, rakuorganellidest üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis Klassikalise maksasagariku nurkades sagarikevahelises sidekoes paiknevad maksatriaadid
See vastus on palju kiirem ja efektiivsem. Kaitsereaktsioon kutsutakse sama patogeeni vastu kiiremini esile. Selle tagab asjaolu, et osa efektorrakke diferentseerub pikaealisteks mälurakkudeks, mis sünteesiti primaarse vastuse ajal. Sekundaarne vastus on võimalik tänu mälurakkudele, 8. Mononukleaarsed fagotsüüdid (Makrofaagid) Monotsüüdid tsirkuleerivad veres ca 8t, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus differenteeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks -paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon alveolaarsed Makrofaagid kopsudes; histotsüüdid -ühenduskudedes; Kupfferi rakud maksas, mesangaalsed M - neerudes; mikroglia ajus; osteoblastid luus, põrna siinuse M põrnas; lümfisõlmede M. (nahk dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e
säsiväädid. Säsiväätides leidub rohkesti lümfotsüüte, hemolümfoblaste, plasmarakke. Kõik need vaheruumid, mis jäävad lümfisõlme tema kihnu ja folliikulite ning säsiväätide vahele ja mis on täidetud hõredarakulise retikulaarse sidekoega, kannavad lümfiurgete nimetust. Lümfiurgete seinteks on väga suure fagotsütaarse aktiivsusega retikuloendoteliaalsed rakud, mis võivad eralduda ja muutuda makrofaagideks. Lümfiurgetes rikastub lümf lümfotsüütide ja plasmarakkudega. Üldiselt samasuguse ehitusega on ka Peyeri naastud ja mandlid. Lümfisõlmes toimub lümfi filtreerimine võõrkehadest, fagotsütoos, lümfotsüütide produktsioon ja antikehade moodustumine. Põrn. Põrn koosneb kihnust, millest kulgevad sidekoelised põrgad elundi sisemusse ja põrkade vahele jäävast säsist. Põrna (punane) säsi koosneb retikulaarsest sidekoest, selles leidub leukotsüüte ning
Kui keharakk on viirusega nakatunud, hakkavad tema tsütoplasmas ekspresseeruma võõrvalgud. Need valgud lammutatakse raku sees peptiidideks, mis moodustavad endoplasmaatilises võrgustikus MHC-ga kompleksi ning viiakse raku pinnale. T-rakk tunneb ära MHC-ga seondunud võõrpeptiidi ja tuvastab seda esitanud raku kui nakatanu. Monotsüütide diameeter 15 mikromeetrit. Luuüdist verre liikudes suurenevad nad ning muutuvad makrofaagideks (bakterid, vanad erütrotsüüdid, surnud neutrofiilid), peamised fagotsütoosivõimelised rakud (100 bakterit elu jooksul), ’’patrullivad’’ kudedes või püsivad kusagil ’’ankrus’’. Samuti tekivad monotsüütidest dendriitrakud. diapedees – valgeliblede võime veresoonkonnast väljuda ilma, et tegemist oleks veresoone seina vigastamise või kahjustamisega. Seda protsessi kutsutakse leukodiapedeesiks. Leukotsütaarne valem : 1. Neutrofiilsed granulotsüüdid 40-75% 2
annaabi.ee 
