Anu Olvik, Marcus Jürison Teema: Majandusringlus Laiem eesmärk: Õpilased viivad ise ühe idee algusest lõpuni läbi, õppides nii tundma ühe protsessi erinevaid etappe. Samuti aitab ülesanne luua koolis sõbralikumat õhkkonda erinevate kooliastmete ja/või juhtkonna vahel. Klass: Ülesanne on sobilik kõikidele gümnaasiumi klassidele. Õpetaja eesmärk: Õpetada õpilastele majandusringlust, selle olemust, funktsioone ja osasid. Viia läbi majandusringluse lauamängu tegemine ja tehtud tööde seast parimate valimine ning abistada algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. Õpilaste eesmärk: Õppida tundma majandusringlust, õppida lauamängu koostamise abil iseseisvalt majandust ning läbi õpetamise omandada esinemiseks vajalikke oskusi. Etapid: Esimene tund: Majandusringluse teooria. Lisatund majandusringluse teooria paremaks mõistmiseks Teine tund: Majandusringluse lauamängu mängimine oma klassis
Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis oma protsendi, mis läheb kulude katmiseks ja peaks olema ka tulu. Ettevõte samamoodi üritab toorainet odavamalt saada ja ka tööjõu kulusid minimaalsena. Ringlusel on muidugi veel mitu osalejat, nt. riik, tarnijad jne. Riigile maksavad kõik osalised makse.
Ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja Kui müüjad pakuvad turul tooteid ja teenuseid, siis nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid liituvad nende pakkumised turupakkumiseks. tooteid. See on majanduse tõukejõud ning Turupakkumine näitab samuti hinnamõju. Hinna - majanduskasvuks oluline. mõju suurusest räägitakse kui pakkumise hinna - Majandusteadlased kasutavad majandusringluse elastsusest. Kui hinnamõju on suur, on pakkumine mudelit, et rõhu tada vaba ettevõtlusega majanduse elastne; kui hinnamõju on väike, on pakkumine jäik. põhijooni. Mudel näitab, kuidas vabatahtlik Pakkumine kaldub olema elastsem, kui ressursse vahetus majapidamiste ja ettevõtete vahel vastab saab kauba tootmisse kiiresti lülitada ja sealt küsimustele mida?, kuidas? ja kellele? ning tekitab eemaldada
Too näide. Tööjaotus on ühiskondlik töökorraldus, milles inimesed ei valmista endale kõike vajalikku ise, vaid spetsialiseeruvad mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele. Ettevõtetes siis ei tooda üks inimene kõike ise, vaid iga etapi juures on sellele alale spetsialiseerunud inimene Näiteks: Keevitaja ning kokk Mõlemal on oma kindlad tööülesanded ja nad on sellele kindlale alale spetsialiseerunud 59. Millised on omavahel seotud majandusringluse sektorid? Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on: a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad. 60. Millised on kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutumise tegurid? Kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutmise tegurid on: a) Tootmiskulude muutus ( aga ka näiteks tootjate ootused tulevase hinna suhtes ).
· Pakkumisseadust mõjutab müüjate või tootjate arvu muutus, tootmise piirkulus, · Elastne nõudlus nõudlus ei ole püsiv, hooajaline, nt: jäätis. · Jäik nõudlus kogu aeg ostetakse sama suures koguses ühte kaupa. 5. Kahaneva tootlikkuse seadus ehk toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele lisatakse üha enam muutuvressursse, hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirtoodang vähenema. 6. Majandusringluse 3 sektorit : · Ettevõtted · Kodumajapidaja ehk rahvas · Riik 7. Turustruktuurid ( täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol, monopol) · Täiskonkurents ühetaoliste toodete turg paljude ostjate ja müüjatega, kellest keegi pole hinna mõjutaja ja kellel pole täielikku ülevaadet turuhindadest. Enamik poode. · Monopolistlik konkurents turg, kus paljud firmad müüvad sarnast toodet aga
ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu. Raha areng 1. Bartermajandus Bartertehing -st kauba vahetust kauba vastu 2. Väärismetallid 3. Paberraha 4. Arveldusraha (SDR, ECU) 5. Elektrooniline raha
teenib kõigi huve, kuna iga riik saab spetsialiseeruda sellele, milles tal on absoluutne eelis ja sellest tulenevalt toodetakse sellisel viisil maailmas rohkem kaupu odavama hinnaga. Veelgi enam, tänu rahvusvaheliste majandussuhete tekkele saavad erinevad riigid nii tarbida kui toota kaupu, mida neil varem ei olnud võimalik tarbida või toota. Siit nähtubki majanduse globaliseerumise mõju majandussubjektide liitjana ühe majandusringluse osaks. Absoluutsele eelisele üles ehitatud majandusliku globaliseerumise põhiliseks probleemiks on mis saab siis, kui mõnel riigil ei olegi üheski valdkonnas absoluutset eelist? Kuigi globaliseerumise pooldajad ei soovi seda tunnistada, on sellistel riikidel ainult kaks võimalust kas välja surra või vähemalt osaliselt oma majandus sulgeda. Tavaliselt kaitstakse sellistel puhkudel kõige olulisemaid osasid majandusest, millest sõltub riigi majanduslik julgeolek.
d) jooksva aasta tuluaruanne 43. Millisel põhjusel võiks riigi valitsus alandada makse? a) et aidata finantseerida riigikaitsealaseid uurimistöid b) et aeglustada inflatsioonitempot c) et alandada intressimäärasid d) elavdada majandust 44. Tavaliselt inflatsiooniperioodil a) saavad kasu laenuandjad ja hoiustajad b) saavad kasu need, kellel on kindlad sissetulekud c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47. Marx uskus, et kaupade ja teenuste väärtus tuleneb
· Toodete ja teenuste turg vabatahtlik vahetus tarbija ja tootja vahel. · Ressursiturg vabatahtlik vahetus ressursipakkuja ja ettevõtte vahel. Ettevõte pakub palka. · Turumajanduse kriitika: mõtlematu laenamine, nauding on kõige tähtsam, virtuaalmaailm, uimastimaailm, tulevikuhirm. · Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised, õiglus, tõhusus. · Majandusmudel majandusringluse skeem, kus ringlevad raha, ressursid ja tooted. · Raha vahetusvahend, vara kogumise ehk akumulatsioonivahend, väärtuste mõõdupuu. III PEATÜKK: NÕUDLUS · Nõudlus teatud toote või teenuse kogus, mida tarbija suudab osta erinevate hindadega mingil ajahetkel · Soov kui sa tahaksid endale midagi osta, aga võib-olla ei suuda seda teha. · Hinnamõju inimesed ostavad kallimaid kaupu vähem, kui odavamaid kaupu, kui muud