tooliga kaasõpilast, kuid ma ei saanud aru, kelle peale ta närvi läks ning tooliga visata tahtis. Õnnetul kombel sai Timo selle tooliga pihta ning tekkis suur haav kulmu juurde. Mind oleks see tool peaaegu riivand, aga jõudsin pea alla panna. Timo viidi arsti juurde ning pandi plaaster peale, kuid seda ma ei tea, kas ta õmblema viidi. Kermole igastahes kutsuti politsei ning rohkem ma sellest sündmusest ei mäleta. Teine tõsisem vägivald oli minu ja Lenari vahel algklassis, kui me üksteist nügisime ning üks hetk mul jalg libastus ja ma kukkusin peaga vastu laua serva. See ei tundu praegu kindlalt nii hull, kuid algklassis selline vigastus tekitas suurt valu ning närvilisust. Mul oli natukene kulmu juurest verine, kuhu ka tekkis haav. Leppisime me Lenariga õnnelikult ära. Rohkem ma meie klassi tõsisemaid vägivaldu ei mäleta või neid polegi olnud. Igastahes loodan, et meie klassis ropendamine väheneb ning vägivalda ei kasutata mitte kunagi enam.
hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks karmistades kooli sisekorra eeskirju. Minu koolis on koolidemokraatiaga väga head lood, et algklassis kedagi ei kiusataks, et keegi on teistsugune, selle tõttu võeti uuesti näiteks kasutusele koolivorm, mis tagab, et kõik on ühesugused. Turvalises koolis loeb iga pisemgi lüli ja kooli on võimalik iga väiksema liigutusega turvalisemaks teha, näiteks andes lapsevanemana kodust parema kasvatuse.
..... Mitmenda koha annaksid sellele lauamängule ….. seast? Tulemuste kokkuvõtmine. Parimate väljaselgitamine. Neljas tund: pöördumine juhtkonna poole Tunni eesmärk on valmistada õpilased ette kooli juhtkonnaga kohtumiseks olenevalt lauamängu sihtrühmast. Tunni tegevus: Õpilased koostavad ühiselt oma klassi pöördumise kooli juhtkonna poole koos veenvate argumentidega, miks peaks kooli juhtkond olema nõus lauamängu mängimise lubamisega algklassis või ise selles osalema. Õpetaja võib tunnis tehtava siduda neljanda tunni ettekandeoskustega, mis ei ole vajalikud ainult käesoleva eesmärgi saavutamiseks, vaid on kasulikud ka tulevaste esinemiste seisukohast. Õpilased valivad endi seast esindajad, kes lähevad juhtkonnaga kohtuma. Viies tund: lauamängu mängimine algklasside või koolijuhtidega Tunni tegevus: Lauamängu mängimine algklassis või juhtkonnaga. Mõtteid õpetajale suuna valmiseks: Suund 1:
Lapsed, noorukid, täiskasvanud - kõik esinejad omandavad erilise kogemuse, mis tõttu järgmine tahetakse esineda järgmine kordki. Kuid selleks, et minna üldlaulupeole peavad koorid ja orkestrid palju harjutama, et esinema pääseda. Tänapäeval on Eestis mitukümmend koori. Tuntumad on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor jne. Eestis on palju tegutsevaid koore, kes üritavad pääseda laulupeole. Paljud õpilased hakkavad juba algklassis laulma kooris, kogudes palju mälestusi ja kogemusi. Koorid käivad erinevatest Eesti paikades esinemas ja muidugi ka kodukohas, lauldes suurema osa lauludes ema keeles. Tänapäeval ei laulda ainult rahvamuusikat vaid erinevaid muusikastiile. Eestis on populaarsust kogunud aasta jooksul uued muusikastiilid nagu näiteks hip-hop, räpp, kantri, rock jne. Seda on mõjutanud peamiselt välismaalaste muusika, mida ka noored igapäevaselt kuulavad
Kunagi polnud naistel õigusi. Kõrgetel ametikohtadel said olla ainult mehed, samamoodi olid mehed ka perepead ja otsustajad kõiges. Juba ammu on muutunud nii naiste kui ka meeste õigused võrdseks. Aga nüüd on tunne, et samamoodi juhtub ka laste ja täiskasvanute suhtes. Hiljuti ilmus reporteris video õpetajast ja õpilasest, kuidas terve klass enda õpetajat nii vaimselt kui füüsiliselt mõnitas. Kuidas on selline olukord tekkinud? Mina ei käinud ju väga ammu algklassis, kuid minu jaoks oli õpetaja siis kõige targem inimene maailmas. Ma alati austasin õpetajaid, kui nad õpilasi austasid. Direktori juurde saadetud lastest oli mul alati väga kahju, sest ma kujutasin ette, millist häbi nad terve kooli ja enda vanemate ees võisid tunda. Tänapäeval muretsevad tihtipeale hoopis õpetajad, kes koos õpilaste vanematega direktori juurde kutsutakse. Oma lapsi kasvataksin ma kindlasti teistmoodi, kui teevad seda praegu paljud noored
Kool kutsub vanemad ja lapse kooli,et vestelda ja leida lahendus.Need,kes seda last narrisid peaksid karistada saama ning nende vanemaid tuleks teavitada sellest,mida nende lapsed koolis teinud on. Käitumis hinde alandamine ei ole piisav karistus neile,see ei kutsu neid korrale.Nad arvavad,et nii tohib ja teevad seda jälle.Ning mõtlevad,et nagunii midagi ei tehta,ainult käitumishinne läheb alla ja kellele see ikka korda läheb. Kui mina käisin algklassis sain tunda vaimset vägivalda.Suht iga päev kiusas mind keegi koolis.Ning talvel kui lumi oli maas,loopiti mind põhiliselt lumega näkku.Kodus ma sellest kellegile ei rääkinud,polnud julgust.Ning koolis ei võtnud ennem keegi midagi ette kui mu ema kooli helistas.Ühel päeval ei tahtnud ka mina kooli minna,kuna eelmisel päeval tehti mulle lumesõda.Siis ma rääkisin emale,mis koolis juhtus ning ema helistas kooli.Õpetaja palus kooli tulla ning tunni ajal rääkisime sellest
probleemidega peab kasutama erinevaid meetmeid, arvesse võttes, lapse isikupärasid. Kiusajateks on tavaliselt need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis. Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada. Tavaliselt on need lapsed õppeedukuselt alla keskmise. Ise olen koolivägivallaga kokku puutunud algklassis. Olin küll kiusajate pundis ja rollis, aga poolekohaga olin ikkagi pealtvaataja. Otseselt ma kellelegi liiga ei teinud, aga ei takistanud ka neid, kes tegid. Kiusajad olid mu sõbrad ja nende vastu ma ei oleks saanud pöörata. Minu jaoks on kokkuvõtlikult koolivägivald midagi kohutavat. See võib ühele noorele lapsele väga suurt kahju tähendada ja tema psüühika totaalselt sassi ajada. Asi võib nii hullusti
aega ja ka raha,sest kui võrrelda internetti raamatukogudega, siis on raamatukogudel mõningad puudujäägid: vajaminevad õpikud on välja laenutatud, või puuduvad nad üldse. Samuti on õpikud väga koormavad ning rasked. Ent muidugi on igal asjal kaks poolt. E-õpikud algklasside õpilaste seas on kindlasti populaarne teema, sest nemad on kasvanud sellises keskkonnas, kus igal perel on põhimõtteliselt arvuti kodus ning vanemad ostavadki lastele väga lihtsakäeliselt nutiseadme. Algklassis õppiv laps ei pruugi veel aru saada e-õpiku vajalikkusest, kuna kasutab seda eelkõige mängimiseks. Selline käitumine tekitab aga omakorda tuska õpetajas, kes kaotab kontrolli lapse üle ning omavahel võivad tekkida käitumis-ja suhtlemisprobleemid. Põhikoolis õppivale noorele võib e-õpikusse suhtumine olla veidi täiskasvanulikum ent siiski võib liiga kergelt kättesaadav info tuua kaasa suure mugavuse ja laiskuse. Mis puutub aga keskkooli õpilasse, siis on e-õpik
suudaks seda viha ratsionaalselt ära kasutada. Üldiselt on renessansilik muusika mu jaoks liiga tõsine ja kurb. Mulle meeldib olla rohkem rõõmus, vahel ka stressis ja vihane, sest siis suudan rohkem korda saata. Kurvana aga pole motivatsiooni mitte midagi teha peale enesehaletsemise. Renessanssist pärit muusikat ei osanud miskipärast seostada mitte millegi meeldivaga. Palestrina Missa 1. osa Kyrie tekitas minus tunde, nagu oleksin jälle algklassis muusika tunnis koos Linda Rosinaga. NB! Sain seal peaaegu iga tund märkuse selle kohta, kui saamatu või viisipidamatu ma olin. Arcadelt „Il bianco e dolce Cygno” oli minu jaoks dramaatilise sõnumiga. Tekkis tunne, nagu oleks mõni lähedane surma saanud ja nüüd olen kirikus koori kuulamas ja leinamas. Barokkajastu muusikas oli omamoodi äratundmise rõõm. Peaaegu iga laul lehelt barokist on kuskilt tuttav või olen varem kuulnud
Selle tugevad ja nõrgad küljed ning põhifaasid, mis tuleb õpetamisel läbida õpilaste tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja õppevormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis. Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teadaolevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. . Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele
hoopiski muuta. Iga õpetaja peaks kavandama õppetöö nii, et see kindlustaks kõigi õpilaste arengu. Loeng, jutustus ja seletus. Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis .Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1.Loengut alustatakse teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis aitavad häälestuda õppimisele.2.Kirjeldada lühidalt loengu taotlusi ja juhtida õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3
annaabi.ee 
