I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu
Elektromagnetvõnkumised 1. Milleks on võnkeringi vaja? Et tekitada suure sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Võnkering tekib kõrgsagedusel, on vajalik energia muundamiseks. 2. Thomsoni valem Määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest. 3. Millest sõltub periood? Võnkeringi induktiivusest L ja kondensaatori mahtuvusest C. 4. Lainepikkus, periood, sagedus Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m *lühilained – 10-100 m *ultralühilained – alla 10 m 7. Kuidas raadiolained levivad? Saatjate kaudu. 8. Kasutamise 3 võimalust.
Laengut saab muuta Keha süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks 12.Kondensaatori liigid,ühendamine. Paber, pöörd ja elektrolüütkondensaator Jada ja rööpühendus 13.Kondensaatorite kasutusalad. Mikrofon, klaviatuur, võnkeringis(raadioja telesaatjad) Elektrodünaamikas, tehnikas, staatikas, magnetismis, elektroonikas ja raadiotehnikas. 14.Millest sõltub kondensaatori energia? Mahtuvusest ja laadimispingest. Kondensaatori energia E sõltub mahtuvusest C ja laadimispingest U
inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine- energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade
L*I2 /2. Vool kahaneb, sest magnetvälja energia muundub kondensaatoris elektrivälja energiaks kuid kondensaator laandub ümber kus oli elektronide ülejääk seal on nüüd puudujääk.Elektromagnet võnke perioodiks nim ajavahemiku mille vältel pinge kondensaatori kattetel või voolutugevuse võnkeringis muutudes alates teatud väärtusest saavutba uuesti selle väärtusenii suuruselt kui ka suunalt. Võnkeringis toimuvate elektromagneti võnke periood sõltub: 1)kondensaatori mahtuvusest, mida suurem mahtuvus seda aeglasemini kondensaator tühjeneb ja seda aeglsemini ta laadub uuesti. 2)Mähise induktsioon, mida suurem on induktiivsus seda aeglasemalt kasvab ja kahaneb vooluvõnkeringis. Elektromagnet võnke perioodi sõltuvus võnkeringi parameetrites väljendab Thomsoni valem T=2L*C C-mahtuvus (F) L-induktiivsus(H) T- periood(sek) Harmooniliseks võnkumiseks nim võnkumisi , mis tõimuvad koosinuliselt või siinusiliselt ja nende graafik on siinusoid.Vahelduvvool on
Nimipinge uue elemndi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral. Sisetakistus elemendi takistus , mia avaldavad elemendi elektroodid ja elektrolüüt teda läbivale voolule. Mahtuvus eletrkihulk , mida värske element on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel. Erienergia elemendi mahtuvuse ja pinde korrutis mahuühiku kohta. Säilimiskestus ajavahemik , mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud elemendil on alles veel 90% algsest mahtuvusest. Tsink süsielement kasutatakse seadmetes mis ei vaja suurt voolu. Vooluallika jadaühenduste korral pinge suureneb , voolutugevus jääb samaks . Vooluallikate rööpühenduste korral pinge ei muutu , suureneb voolutugevus.
Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati.
Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati.
6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus f - tavaline sagedus (Hz) Induktiivtakistuse korral jääb vool pingest maha. Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda voolu tugevust, vahelduddooluahelas aga voolutug väheneb. Mida suurem on sagedus, seda väiksem voolutugevus. 7)Mahtuvustakistus (RC) - takistus, mida vahelduvvoolule avaldab ahela takistus. (PEAB OLEMA KONDENSAATOR). SÕLTUB: mahtuvusest ja voolu sagedusest. RC = = ----------------------------------------------------------------- C=C1+C2 ; C= VÕIMSUS: p=IU ; p ; z z-kogutakistus ehk näivtakistus Ohmi seadus vahelduvvoolu ringis: 1) I= ; 2) I= ; 3) I= KUI KONDENSAATORIST EI OLE JUTTU ÜL. ON C=0 !!! 8)Resonants, millal tekib? - Nähtus, kus võnkeamplituut teadud sagedusel saavutab maksimaalse väärtuse
F(farad) Kui juhi mahtuvus on 3 pF( 1 pF= 10 astmel -12F) 9. Kondeksaatoriks nimetatakse kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teneteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Plaatkondensaatoris asetsevad kaks plaati paralleelselt. 10. Dielektrikuga kondensaatori mahtuvus C on (epsilon) korda suurem dielektrikuta kondensaatori mahtuvusest C´. C´= x 0 x S/ d. Kondensaatori mahtuvus suurenes dielektriku läbitavuse võrra ning vähenes plaatidevahelise kauguse võrra. Arvutasin, et mahtuvus muutus 4,2 korda kui kasutasin valemis petrooleumi dielektrilist läbitavust. Kuna kondensaatori mahtuvus on võrdne ka C´=q/ E´d sellest järeldame, et q= C´x E´x d Laeng plaatidel on samuti seotud plaatidevahelise kaugusega, mis tõttu laeng väheneb poole võrra. 11.
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis Elektromagnetlained 1. Võnkering Koosneb kondensaatori mahtuvusest C ja induktiivsusest ja võnkering on võnkuv elektrosüsteem · Võnkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (väljaeraldamiseks) või nende läbipääsu tõkestamiseks. · Sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit · Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge · Kondensaatoris võngub: elektrivälja energia 2
7. Induktiivtakistus - selle tekitavad poolid
Sõltub: 1) vahelduvvoolu sagedusest (võrdeliselt, suurem sagedus = suurem takistus)
2) pooli induktiivsusest (võrdeliselt)
XL = * L
Sirge juhtme korral 0.
Mahtuvustakistus - kondensaatorite takistus vahelduvvoolule (alalisvool
kondensaatorit ei läbi)
Sõltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (pöördvõrdeliselt, suurem sagedus = väiksem
takistus)
2) kondensaatori mahtuvusest (pöördvõrd, väiksem mahtuvus = suurem
takistus)
XC = 1/*c
8. Trafo - seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Ülekande arv näitab kas pinget tõstetakse või alandatakse.
K = 1 pinge ei muutu 0
pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = BdS S = BS cos = L I Näivtakistus on suurus, mis isel tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia perioodiline vastastikune muundumine. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.) Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis eraldab antud takistusel 1 Im I=
elektromagnetvõnkumiseks ning seda tekitab võnkering. 10. Võnkering on kondensaatorit (C) ja induktiivpooli (L) sisaldav vooluring, kus tekitatakse elektromagnetvõnkumine. (kasut. raadiosagedusliku 30kHz-300MHz filtrina) Võnkeringis muundub kondensaatori energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. 11. Thomsoni valem ütleb, et võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sellega saab arvutada perioodi või sagedust. T= 2 T[S]-periood L[H]- induktiivsus C[F]- elektrimahtuvus 12. Elektromagnetlaineks nim. ruumis lainena levivat elektromagnetvälja (elektrivälja+magnetväli). Seda võib nimetada ka elektromagnetvälja perioodiliseks muutuseks. See on ristlaine, s.t., et välja vektorid on laine levimise suunaga risti ! 13. Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse
teineteisele seda suurem on mahtuvus kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega mis on vaja anda ühele neist kehadest et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra q C U C elektriseadise mahtuvus q laengu suurus U pinge suurus Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti nimetatakse kondensaatoriks Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest Lihtsaim on lamekondensaator mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati plaatide vahel on isoleeraine Kui kondensaator ühendada alalisvooli allikaga kogunevad elektroodidele laengud mis on suuruselt võrdsed kuid vastasmärgilised laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli mahtuvuse suurendamiseks valmistatakse kondensaatorid tavaliselt mitmeplaadilised suurem mahtuvus on kondensaatoril millel on suurem kohakuti olev elektroodi pind
Kondensaatoreid tähistatakse skeemides tähega C. Kasutamine Kondensaatoreid kasutatakse elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnist elektriahelat. Kondensaatori aktiivtakistus on lõpmatult suur (RC = ), kuid kondensaatoril on olemas reaktiivtakistus (XC). Seega juhib kondensaator vahelduvvoolu. Kondensaatori reaktiivtakistus (mahtuvustakistus) sõltub nii kondensaatori mahtuvusest (C) kui vahelduvvoolu sagedusest (f0).Kondensaatoreid kasutatakse seadmete omavaheliseks lahtisidestamiseks, et alalisvool ei kanduks ühest seadmest teise, kuid kasulik vahelduvsignaal kanduks üle väga väikeste kadudega. Samas saab kondensaatoritega piirata ja jagada vahelduvpinget täpselt samuti nagu takistitega. Liigitamine funktsionaalsuse järgi Kondensaatoreid saab liigitada mitmeti. Elektriliste parameetrite järgi jagunevad
Tänu pooli induktiivsusele kulub aega voolu kasvatamiseks. Voolutugevus poolis saavutab max väärtuse alles siis, kui kondensaator on juba tühjenenud. Endainduktsiooni tõttu kestab vool poolis mõnda aega edasi ja selle tulemusega laetakse kondensaator vastasmärgiliselt. Ja siis algab kõik uuesti otsast peale... Võnkeringis muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli magnetvälja energiaks ja siis jälle vastupidi Võnkeringis toimuvate võnkumiste periood sõltub kondensaatori mahtuvusest c ja pooli induktiivsusest L. Thomsoni valem: T=2piiruutjuur Lc Periood on aeg mis kulub ühe võnke tegemiseks. Sagedus on võngete arv 1 sekundis Endainduktsioon Voolu sisselül. Vooluringis kasvab voolutugevus teatud aja jooksul oma max. Väärtuseni Voolu kasvamise ajal satub juht iseenda poolt tekitatud muutuvasse magnetvälja Sama juhtub ka vooluringi katkestamise korral. See aga tähendab seda, et peab tekkima ka induktsiooni vool. Endaindukt. Nähtus seiseb selles, et voolutugevuse
2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Võnkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on võimalikud elektrivõnkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina. 3. Thomsoni valem: Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sageduse ja perioodi seos: Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f = ; T = , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). T f 4. Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas kapinnalained, kus häiritud on vedeliku
magnetvälja energiaks ja vastupidi. d)Võnkering on süsteem, mis tekitab muutuva voolu, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem 11. Selgita Thomsoni valemi (kus kasutame, seal olevaid suurused, ühikuid). Thomsoni valem- võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Võimaldab arvutada perioodi või sagedust. 12. Mida nimetame elektromagnetlaineks? * Elektrivälja muutumine ühes punktis kutsub esile muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis. Igasugune elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. Seda lainet nimetatakse elektromagnetlaineks. Vaakumis levib see kiirusega 3 * 108 m/s. * Ruumis lainena leviv elektromagnetväli
nom. pingega 24V. 2 12 Voldise aku pinge on 12,6 ... 10V tühjenemisel. 3 Laadimisel võib pinge tõusta 15 16 Voldini, kuid seda ainult alguses lühiajaliselt. 4 Oluline on jälgida, et aku pinge laadimisel ei ületa 13,8V pikema aja jooksul (Float charge) ja 14,4V mitte üle 8 tunni, muidu aku saab oluliselt kahjustada. 5 Vale polaarsusega ei tohi akut kunagi ühendada. 6 Temperatuur laadimisel ei tohi ületada 40 - 45°C. 7 Temperatuuri langusel alla 20°C, kaob ca 15% mahtuvusest iga 10°C kohta. HAPPEAKU LAADIMISE TUNNUSJOON Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HAPPEAKU PINGE SÕLTUVUS LAETUSEST Click to edit Master text styles Second level Third level
elektromotoorjõud, mis takistab talle väljaspoolt peale surutavat voolutugevuse muutust. Juhtmepool avaldab vahelduvvoolule takistust. Selle takistuse tulemusena energia soojusena ei eraldu. Pinge ja voolutugevus liiguvad küll perioodiliselt sama sagedusega, aga voolutugevus jääb faasis maha /2 radiaani e 90*. Valem w*L. Mahtuvustakistus-Tekib kui mingi takisti mahtuvus hakkab takistama välist muutust. XC- valem: XC= 1/wC; pinge jääb voolust maha 90*. Mahtuvustakistus sõltub mahtuvusest ja ringsagedusest. Hakkab toimuma endainduktsioon- takistab voolu. Alalisvoolu mahtuvustakistus on lõpmata suur. Kolmefaasiline vool- e kõnekeeles tööstusvool. Liinijuhtmes on 3 faasijuhet ja 1 nulljuhe. Saadakse kolmefaasilise generaatoriga, mis koosneb kolmest induktiivmähisest e staator. Mähised paiknevad rootori ümber 120* nurga all. Rootoriks on püsi- või elektromagnet. Kui rootor keerlema panna, tekitab see magnetvoo. Kui mõnes mähises on magnetvoo
1V Kahest metallplaadist koosnevat süsteemi, mi on eraldatud di elektrikuga nim. kondensaatorks. http://gyazo.com/785b4760050cb3dc2f7065c8616db0d5 Di elektrik – aine, mis ei juhi elektrit NT: Kumm, puit, õhk, klaas, portselan C= (E x Eo x S) / d E- Epsilon = keskonnasuhteline dielektriline läbitavus ( lihtsalt 1 arv, ilma ühikuta) Eo- Elektriline konstant = 8.85 x 10-12 F/m S- plaadi pindala d- plaatide vaheline kaugus Kondensaatori energia sõltub mahtuvusest ja plaatide vahelisest pingest VALEM: Wp= (C x U2) / 2 C – mahtuvus U – pinge Wp ühik on y Kondensaatoreid liigitatakse kasutatava dielektriku järgi Klaaskondensaatorid Vilgukivi-, paber-, elektrolüütkondensaatorid jne. Kondensaatoreid kasutatake elektroonika seadmetes nagu telefon, arvuti, telekas, kalkulaator.
See oleneb f-vahelduvvoolu sagedusest ja L- pooli induktiivsusest. *Mille poolest erineb reaalse pooli takistus alalis- ja vahelduvvoolule? Alalisvoolu puhul arvestatakse oomtakistust ja vahelduvvoolu puhul aga aktiivtakistust. *Millest oleneb reaalse pooli võimsustegur? See oleneb vahelduvvoolu näivtakistusest. *Millistest suurustest oleneb mahtuvustakistus ja milline on selle selle väärtus alalisvoolule? Mahtuvusest C tingitud takistusest vahelduvvoolule z r rL 2 xL xC 2 *Kuidas arvutatakse jadalülituses vooluringi näivtakistus? Näivtakistust arvutatakse selle valemiga. *Missugusel tingimusel tekib vooluringis pingeresonants ja milline takistus määrab voolutugevuse resonantsil? xL xC Pinge resonants tekib sellisel tingimusel, ning resonantsi määrab aktiivtakistus. *Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC?
Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel, mil välise allika poolt tekitatav vool on võnkeringis endas kulgeva vooluga samasuunaline ja tugevdab võnkumist. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Resonants on nähtus, mille korral sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega. Sellega seoses pinge või voolutugevuse amplituud kasvab järsult. Elektromagnetvõnkumine levib ruumis elektromagnetlainena. Elektromagnetlaine on ristlaine. Selle levimiseks ei ole keskkond vajalik. Elektromagnetlaine kannab enesega energiat, mida nimetatakse kõnekeeles elektrienergiaks. Laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. v=f
Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. . kus on elektromotoorjõud voltides on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Thompsoni valem kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Einsteini valem fotoefekti kohta hf = A + mv2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel. Bohri aatomimudel järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis
motoorjõud, L-induktiivsus(H), I- voolutugevuse muut Kuna vool juhis kasvab eneseindukts.tõttu aegamööda, siis salvestub energia magn.väljas. Selle energia leitakse valemist: Wm= (J) Võnkeringis tekkinud võnkumiste sagedus sõltub pooli T=2 (s) T-periood, L-induktiivsus, induktiivsusest ja pooli mahtuvusest. See määratakse Thompsoni valemiga: C-mahtuvus.
| Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse näiteks raadiosaatjates, kus võnkeringe kasutatakse. Elektromagnetlainete tekitamine. Elektri -ja magnetväli on teineteisega lahutamatult seotud. Muutuv
Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon (nn külmpõlemine), mille tulemusena saadakse nii elektrit kui ka soojust. Kütusena kasutatakse kõige enam põlevgaase, nagu vesinik, süsinikoksiid, süsivesinikud, aga kasutatakse ka vedel- (hüdrasiin) ning tahkekütuseid (süsi)
laialdaselt pinge kordistamiseks, ka näiteks telerites. Tesla trafo kujutab endast kõrgsageduslikku pooli, mis koosneb kahest mähisest. Primaarset mähist toidetakse läbi hariliku transformaatori tavalise vahelduvvooluga. Piisavalt kõrge pinge juures tekib õhupilus läbilöök ning kondensaator ja pooli primaarmähis osutuvad ühendatuks. Tekib kõrgsageduslik võnkumine, mille sagedus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja pooli parameetritest. Primaarmähis Tesla trafos koosneb vaid paarist keerust ja selle sees asetseb sekundaarmähis, mis koosneb juba sadadest keerdudest. Selle alumine ots on maandatud ja ülemine ots asetseb kõrgel õhus. Ka sekundaarmähis moodustab omapärase võnkeringi, milles kondensaatori osa mängib õhusammas maapinna ja mähise ülemise otsa vahel. Kui nüüd valida primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised
väljundiks? 2.7 Millise kondensaatori plaatide vahelise nihke korral on mahtuvustajur lineaarse staatilise karakteristikuga? 2.8 Millise kondensaatori plaatide vahelise nihke korral on mahtuvustajur mittelineaarse staatilise karakteristikuga? 2.7-2.8: Mahtuvustajurite korral muundatakse mõõdetav suurus, milleks võib olla näiteks lineaarnihe või nurgamuutus, elektrilise mahtuvuse muutuseks. Kas se suurus on lineaarne või mittelineaarse sõltub mahtuvusest kus on kondensaatori plaatide vahelise keskkonna dielektriline läbitavus, y- plaatidevaheline kaugus, S- plaatide kohakuti olevate osade pindala. Siit on näha, et mahtuvus muutub, kui muutub kas plaatidevaheline kaugus, plaatide kohakuti olevate osade pindala või plaatide vahel oleva keskkonna dielektriline läbitavus, 2.9 Millise staatilise karakteristikuga on pöördenurga mahtuvustajur?
kinnitamise nõuded. Eelised: võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha, suhteliselt madal vedude omahind (võrreldes maanteeveoga), suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga), keskkonnasäästlik veoviis, suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus, sõltumatus ilmastikuoludest, laadimistööde suur efektiivsus. Õhutransport – kõrged veotariifid, suur sõltuvus ilmastikuoludest ja lennukikere mahtuvusest ning kandevõime. Eeliseks – saab kiirelt toimetada kaugetesse paikadesse,
Kogu protsess hakkab edaspidi korduma – võnkeringis kujunevad välja vabavõnkumised. Reaalses võnkeringis on peale kondensaatori mahtuvuse C ja pooli induktiivsuse L veel aktiivtakistus R (pooli ja ühendusjuhtmete materjali takistus). Kuna võnkumiste käigus eraldub aktiivtakistusel soojus, siis energia väheneb võnkeringis pidevalt ja võnkumised sumbuvad. Võnkumiste sõltuvuse uurimiseks aktiivtakistusest R, induktiivsusest L ja mahtuvusest C vaatleme joonisel 10.1 esitatud võnkeringi. Vastavalt Kirchhoffi II seadusele peab pingelangude summa kondensaatoril ja aktiivtakistusel igal ajahetkel võrduma pooli omainduktsiooni emj-ga, st i(t)R+uC (t)=ε(t). Siin on i(t) voolutugevuse hetkväärtus, uC (t) kondensaatoril oleva pinge hetkväärtus ja ε (t ) pooli omainduktsiooni elektromotoorjõu hetkväärtus. Asendades , saame võrrandi kus q(t) on
Objekt on seade, kus reguleeritakse mingi parameeter. Neid seadmeid on väga palju. Vaatamata nende erinevustele neil võib leida ühiseid parameetreid ja karakteristikuid. Ja dünaamiliste parameetrite järgi objekti võib ette kujutada mingi tüüplülina. Omadused: 1) Objekti mahtuvus iseloomustab objekti võimet koguda ainet või energiat. Mahtuvuse suurusest sõltub objekti inertsus. Mida suurem mahtuvus seda suurem inertsus. Mahtuvusest c L= sõltub ka regulaatori parameetrite muutumise kiirus. R 2) Isereguleerumine Objekt omab sellise omaduse kui peale tema tasakaalu oleku rikkumist ta ise ilma regulaatoritta saavutab uue tasakaalu oleku. Siirde karakteristiku järgi on näha, et selline objekt on sarnane inertse lüliga ja automaatika
Objekt on seade, kus reguleeritakse mingi parameeter. Neid seadmeid on väga palju. Vaatamata nende erinevustele neil võib leida ühiseid parameetreid ja karakteristikuid. Ja dünaamiliste parameetrite järgi objekti võib ette kujutada mingi tüüplülina. Omadused: 1) Objekti mahtuvus iseloomustab objekti võimet koguda ainet või energiat. Mahtuvuse suurusest sõltub objekti inertsus. Mida suurem mahtuvus seda suurem inertsus. Mahtuvusest c L= sõltub ka regulaatori parameetrite muutumise kiirus. R 2) Isereguleerumine Objekt omab sellise omaduse kui peale tema tasakaalu oleku rikkumist ta ise ilma regulaatoritta saavutab uue tasakaalu oleku. Siirde karakteristiku järgi on näha, et selline objekt on sarnane inertse lüliga ja automaatika
Kehade mahtuvus sõltub nende mõõtmetest ja teiste juhtide lähedusest. Kui kaks juhti on üksteise lähedal tekib nende vahele mahtuvus, mis näitab kui suure laengu lisamisel ühele kehale suureneb nende vaheline potentsiaal 1 V võrra. kondensaator: Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. kond. rööpühendus: rööpüh. nim sellist ühendust, mil kõik kond-ite + laengutega elektronid on ühendatud omavahel ja - omavahel(joonis).. - kõikide kond-ite pinged on ühesugused ja võrdsed ükskõik millise kond-i pingega u1=u2=..; patarei laeng aga üksikute kond-ite laengute summaga q=q1+q2+q3+... mahtuvuse definitsioonist --C=q/U-- q=C*U-- CU=c1*u+c2*u+...
q laeng (ühik: 1C) Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtivakeha või kehade süsteemi laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge: q C mahtuvus (ühik: 1F) C= U q laeng U pinge Ühe keha mahtuvus C näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib keha potentsiaali ühikuline muutus: q (ühe keha mahtuvusest räägitakse siis, kui teine keha on väga kaugel) C= - potentsiaalide vahe 1F = 1C Kuna 1F on väga suur mahtuvus, siis kasutatakse praktikas enamasti mikro-, 1V nano- ja pikofaradeid. (1µ F=10-6F, 1nF=10-9F, !pF=10-12F) Plaatkondensaator on võrdeline kummagi plaadi pindalaga S, plaatide vahelise aine dielektrilise läbitavusega ja pöördvõrdeline plaatide vahekaugusega d: 0 S C= d
Leiame võimsuskao ka siis, kui ülekandeliini pinge on tragode abil tõstetud väärtuseni 330 kV. Eeldame, et cos = 1 ja seega P = I U 10. Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivälja energia ja pooli magnetvälja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks "Reaalne vooluring" koosneb mahtuvusest (kondensaatorist) C, induktiivsusest L ja oomilisest takistist R. Sellises võnkeringis tekivad sumbuvad elektrivõnked. L on võnkeringi induktiivsus ja C - mahtuvus. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem T =2 LC 11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained.
Matemaatilise pendli võnke s.: Matem.pendlivõnke periood on võrdeline ruutjuurega pendli pikkusest ja pöördvõrdeline ruutjuurega antud maakoha raskuskiirendusest. T=2piidl/g 21.Vedrupendli võnke:vedrupendli võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega pendli pikkusest ja pöördvõrdeline ruutujuurega süsteemis pikkusest. T=2piidm/k 22.Thmosni seadus e võnkeringis.: Võnkeringis tekkivate omavõnkumiste periood on võrdeline ruutjuurega võnkeringi induktiivsusest ja ruutjuurega võnkes ??. Mahtuvusest. T=2piidLC 23.Laengu jäävuss.:kehade elektriseerimisel on suletud süsteemis kõikide laengute summa const. 24.Colombi seadus (laenguvastasmõjukohta): kaks laengut mõjutavad vastastikku jõuga,mis on võrdeline laengute suuruste ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=q1q2/r² F=k*q1q1/r² Es 25.Superpositsiooni printsiip (mitmelaengulisteelektriväljakohta): kui elektriväljad tekitavad mitu laengut, siis välja tugevus mingis
kahest ühesugusest, kuid erineva kanaliga transistoreid nimetatakse komplementaarseks paariks Kui CMOS paari sisendile anda kõrge pingenivoo (loogiline 1), siis N-MOS on eelpingestatud nii, et ta on täielikult avatud. P-MOS aga on eelpinge alla lävipinge ja P-MOS on seetõttu suletud ehk siis tema takistus on väga suur. CMOSi tüüritavus sõltub ühest küljest väljundivoolust ja teisest küljest järgnevate elemntide sisendite summaarsest mahtuvusest. Trigerid 1. RS-TRIGER (ingl flip-flop) Puudus peitub asjaolus, et aktiivne nivoo saab olla korraga kas R või S sisendil, mitte neil mõlemal. Trigeril on kaks väljundit: 1. Otsene (Q) - otseseks loetakse kahest sisuliselt samaväärsest väljundist seda, mis läheb loogilise 1 seisu kui seadesisendile S (set) antakse kõrge nivoo (loogiline 1) 2. Reversiivne (Q') - Reversiivne väljund läheb seisu 1 kui kõrge nivoo antakse nullimissisendile R (reset)
Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Üldjuhul esinevad võnkeringis energia kaod: soojuslikud kaod voolu tõttu, elektrivälja hajumine kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist. Vaba elektromagnetvõnkumine: on energia kadude tõttu võnkeringis sumbuvad. Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest Isevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt sundvõnkumisest on isevõnkumisel sagedus ja amplituud määratud ainult võnkesüsteemi enda omadustega. Isevõnkumine erineb vabavõnkumisest selle poolest, et isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastasmõjus.
muutuse 14 veebrit. L= 14/7=2 Vastus: 2 henrit. 26. Millest sõltuvad elektri-ja magnetvälja energiad. Valemid. Magnetvälja energia sõltub induktiivsusest ja magnetvälja ruudust. Magnetvälja energia= induktiivsus*voolutugevus ruudus. Nt. Leia magnetvälja energia, kui induktiivsus on 3 milli henrit ja voolutugevus on 4 amprit. L= 3h=0,003H I= 4A Wm= L*I(ruudus)/2 Wm= 0,003*4ruudus/2 = 0,024J Elektrivälja energia sõltub mahtuvusest ja pinge ruudust/ 2-ga Valem= W2= CU(ruudus)/kahega. Nt. Leia elektrivälja energia, kui kondensaatori mahtuvus on 2 mikrofaradit ja pinge on 200W. C= q/u W2= Curuudus/2 C= 2mikrofaradit= 2*10-6 u= 200W. W2= 2*200ruudus/2=0,04. 27. Elektromagnetlainete skaala. Peamiseks iseloomustavaks suuruseks on sagedus-f. Kasutatakse palju ka lainepikkust lambdat vaakumis. F*lambda=c nt. Leia sagedusel 100Mhz töötava raadio elektromagnetlainete lainepikkus vaakumis
Jadaühenduse korral kondensaatorite laengud on 1. Rööp- e. ja ühesugused paralleelühendus. pinged liituvad.Rööpühenduse Pinged üksikutelkorral kondensaatorite mahtuvused kondensaatoritel ja laengud on väiksemad liituvad. Pinge kui koguühendusel. kõigil kondensaatoritel on ühesugune. Kogumahtuvus on väiksem kõige väiksema kondensaatori mahtuvusest. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 43
ümbritsevatesse ruumi elektromagnetlaine näol. · Ampermeeter voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse vooluahelasse tarbijaga jadamisi. · Voltmeeter mõõdetakse piget tarbija klemmidel. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse tarbijaga rööbiti. · Thompsoni valemist nähtub, et elektromagnetilise vabavõnkumise periood on võrdeline ruutjuurega pooli induktiivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. T = 2 LC OPTIKA · Valguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus õhus on 380mm-760mm. · Laine sagdus (f) näitab mitu vänget teeb laine ajaühikus. · Laineperiood (T) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. · Valguse interferentsika (P) nimetatakse kahe laine liikumist, mille tulemusena erinevais
sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Valgusdioodid(väikesed pirnikesed) TRANSISTORITE RAKENDUSI: Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. 12) ja 13) VAHELDUV VOOL JA TRANSFORMAATORID LC VÕNKERING: Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest L ning mahtuvusest C § IGAL juhil on nii mahtuvus kui ka induktiivsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elelktrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt transformeerida ning saada sel teel nii kõrge- kui ka madalpinge elektrivõrke. IMPEDANTS: Kogu takistus Z (impedants) on aktiivtakistuse R ja reaktiivtakistuste XL ning XC vektorsumma.
Ajahetkel t2 algab kondensaatori tühjenemine koormus takistusele. Uuesti algab laadimine järgmisel positiivsel poolperioodil ajahetkel t 3, kui alaldatav pinge muutub uuesti suuremaks kui kondensaatori pinge. Töötamisel mahtuvuslikule koormusele on alaldi töös mitmeid olulisi erinevusi: 1. Väljundpinge muutumine on märksa väiksem kui aktiivtakistusliku koormuse korral. See tähendab, et väheneb pulsatsioon. Seejuures pulsatsiooni vähenemise määr sõltub kondensaatori mahtuvusest ja koormustakistusest, kui kondensaatori mahtuvus on suurem väheneb pulsatsioon enam ja sama tulemuse annab ka suurem koormustakistus. Taoliselt lülitatud kondensaatorit võib vaadelda ka silufiltrina. 2. Alaldi lülitamis hetkel on kondensaator tühi ja see on sama väärne lühisega väljundis. Läbi dioodi tekib väga tugev laadimisvoolu impulss, see võib kahjustada dioodi, kuna voolu piirab ainult alaldi
välja mõju eest. Irdjuhiks nimetatakse juhti, mis on teistest juhtidest ja laetud kehadest väga kaugel. Suurendades irdjuhi laengut, suureneb võrdeliselt sellega irdjuhi potentsiaal, võrdetegurit q nimetatakse irdjuhi elektrimahtuvuseks: C = . Juhtidest koostatud süsteemi, mille mahtuvus on irdjuhi mahtuvusest suurem ja ei ole mõjustatud teistest kehadest, nimetatakse kondensaatoriks. Kahest juhist (kattest) koostatud kondensaatori mahtuvus q on: C = , kus q on kondensaatori laeng ja ( 1 - 21 ) - katete potentsiaalide 1 - 2 vahe. Kondensaatori mahtuvus suureneb, kui katete vahel oleva keskkonna dielektriline läbitavus suureneb. 1 Laengute süsteemi energia: W = i qi , kus i on elektrivälja potentsiaal laengu qi
korral võib soojenemise tõttu toimuda pooljuhitde rikenemine ja seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata. Dioodide rakendused:vahelduvvoolu alandamine, elektrivõngete detekteerimiseks (raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, päiksepatareid. Transistori rakendused: võimenudselemendid, elektoonikalülituste tähtsaim koostisosa, elektrisignaalide muundamiseks LC- juhis mõjub kaks vastassuunalist jõudu. Lc kooosneb induktiivsusest L ja mahtuvusest C, mis on olemas igal juhil. q''=-1q/LC võnkeringi omavõnkesagedus ώ02=I/LC Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus aas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elektrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. Teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt trasformeerida. Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne
mida suurem on kondensaatori mahtuvus ja mida kürgem on nimipinge. Kui rakendatakse pulseerpinge siis ei tohi alalispinge ületada nimipinget. Kondensaator tuleb valida arvutustes saadud tulemuste järgi. Oluline on, et tegelik pinge kondensaatorit ei ületaks kondensaatorile lubatud pinget või kasutusada kondensaatorite rööpühendust ja siis mahtuvused liituvad. Jadaühenduse puhul kui mõlemad mahtuvused on võrdsed on kogu mahtuvus pool ühe kondensaatori mahtuvusest. Arvestada tuleb jadaühenduse puhul seda, et pinge jaguneb vastavalt kondensaatori mahtuvusele mitte nimipingele. Võnkeringide puhul tuleb arvutada temperatuuri tegur. XL peab olema suurem kui XC Kondensaatoril ei tohi tekkida induktiivsust kõrgsagedus ahelates. Võib kasutada kondensaatorid mille nimipinge on kõrgem rakendatud pingest. Alaldi silufiltrisse tuleb valida elektrolüütkondensaatorid mille nimipinge ületab alaldi väljundpinget
inudktsioonvoolu, mis hakkab takistama voolutugevuse muutumist poolis. Pooli induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. ühik henri H Võnkering on vooluring elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. See sisaldab kondendaatorit ja induktiivpooli. Thompsoni valem ütleb, et periood sõltub induktiivusest ja mahtuvusest. T = 2 ruutjuurLC Vahelduvvool on elektri vool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA Valgus kui elektromagnetlaine - Elektromagnetlaineks nimetatakse ruumis levivaid võnkumisi. Elektromagnetlainete skaala: Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu liane pole veel levinudsellest keskkonnast, mille laine on läbinud. Lainepikkus on füüsikaline suurus, mis näitab kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti
Keskmine tööpinge akuelemendil on 2 V, laadimisel kasvab see 2,7...2,8V. Tühjenemisel langeb pinge 1,7 V-ni. Happeakude isetühjenemine moodustab 1...1,5% ööpäevas. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 14 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Akut laetakse tavaliselt vooluga, mis on 5...10% aku mahtuvusest (60 Ah puhul 3...6 A). Algul tõuseb pinge tema klemmidel kiiresti 12,9 V-ni ja seejärel aeglaselt 14,1...14,4 V saavutades lõpuks väärtuse 15,0...16,2 V. Laadimise jätkudes pinge enam ei tõuse. Elektrolüüdi tihedus igas purgis on 1,28 g/cm 3 . Happeakude rikked. Kui elektrolüüdi tihedus on eri punktides on alla 1,23 g/cm 3 , tuleb akut laadida. Kui tihedused eri punktides erinevad rohkem kui 0,05 g/cm 3 , on aku riknenud. Võimalikest riketest tähtsamad:
annaabi.ee 
