Selliseid kotte on lihtne ümber paigutada või laadida veokile. Eelidandamine: Seemnemugulaid eelidandatakse kastides 4...5 nädalat küllaldase valguse, niiskuse ja õhu käes. Jahedatest tingimustest toodud mugulate temperatuuri tõstetakse 1...2 päeva tagant 1...2°C, valgust antakse päevas 8...10, hiljem 6...8 tundi, et vältida idude väljavenimist. 75...90%-lise õhuniiskuse juures tekivad mugulatele alla ka väikesed juured, millega taim saab kohe peale mahapanekut juurtoitumisele üle minna. Temperatuuri tõstetakse kuni 20°C-ni, hiljem alandatakse mullatemperatuurini. Kastides ettekasvatamine idanemiskasti põhja pannakse 4...5cm paksune kasvuturba kiht (sobib ka saepuru), sellele 1...2 kihti mugulaid (kihtide vahele pannakse samuti kasvuturvast) ja kaetakse pealt jällegi 2...3 cm paksuse turbaga. Kasvusubstraat hoitakse pidevalt niiskena. Kasvuruum hoitakse valgena, ruumi temperatuur peaks olema 16...20°C
Välistel sibulasoomustel suured hallid tumepruuni äärisega mädanikulaigud. Patogeneesi zoosporangiumid on kerakujulised, oosspoorid on üksikud,kerakujulised paksukestalised.Lehed vajuvad longu, närtsivad ja kolletuvad või tõmbuvad pruuniks.Põhjuseks on tihti liigniiskus. Tõrje: 1. Sibulate koristamisel kõrvaldada kahjustatud sibulad. 2. Säilitada sibulaid õigel temperatuuril ja niiskusreziimil ning hästi õhustatud hoidlas. 3. Puhtida sibulad enne mahapanekut 4. Vahetada kasvukohta 5. Ajatamise algperioodil hoida temperatuur alla10°C. 6. Parandada pinnase läbilaskvust! 4 Tulbi - kirjuõielisus Punase-, roosa- ja lillaõieliste tulbisortide kroonlehtedel heledad korrapäratud triibud,täpid või laigud. Lehtedel vaevalt märgatavad helerohelised triibud. Taimed madalakasvulised, nõrkade juurtega. Õitsemine hilineb
Põllutööd lõppevad saagikoristusega ning algab taas kõrrekoorimine.[1,4,5] 6. RÜHVELKULTUURID Rühvelkultuuride eripärast on, et nad vajavad kasvuaegset vaheltharimist ehk rühveldamist, levinumaks rühvelkultuuriks on vaieldamatult kartul. Rühvelkultuurid vajavad äärmiselt kobedat ning peensõmerat mulda, mis tähendab põllutööde poolest kindlasti sügiskündi ning kevadist korduskündi. Samuti võib põldu lisaks freesida ning kultiveerida. Enne kartuli mahapanekut tuleb muld kobestada vähemalt 20 cm sügavuselt. Rühvelkultuurid vajavad külmakartlikkuse tõttu püsivalt soojenenud muldasid (umbes 7-10 kraadi) Peale kartuli mahapanekut vajavad põllu vaod muldamist ning äestamist, mis hoiab mulla kobeda ning umbrohu vaba, samuti ergutab see kartulitaimi kasvama.. Kartulitaimi võib vaheltharida kuni õiepungade tekkeni. Kartulit võib väetada veidike rohkem, kui on toitaineid vaja maksimaalse
Varred on kolme- või neljakandilised ning enamasti püstised. Koosneb: õiest, vili, lehed, külgmine vars, peavars, stoolonid, emamugul, juured, mugul. Õis koosneb viiest tupplehest, kroonlehest, tolmukast ja emakast. Kartulimugul on muundunud vars, moodustudes mullasisese varre külgharu ehk stolooni tipu jämenemisel toitainete kogunemise tulemusel. Kartul on tundlik põua suhtes. Sellel ajal vajab ta kindlasti niisutust. Kartul kasutab ka vett väga effektiivselt. Ennem mahapanekut peam muld olema hästi haritud ja kobe. Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani. Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on külmakindel ja külvatakse mai alguses. Taliraps on talivili, mille elutsükkel on 350 päeva. Külvatakse agusti 1. Pooles
Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb paigaldada põrandaandur. Andur, mis paikneb 4-meetrise kaabli otsas, tuleb paigutada kaitsetorusse ja see omakorda 10- mm soonde, mis lõigatakse põrandasse. (Toru ülesanne on võimaldada anduri asendamist, kui see peaks kunagi katki minema). Anduri kaabel tuleb viia krohvi alt paigalduskaabli karpi, kuhu paigutatakse temperatuuriregulaator. Temperatuuriandur tuleb panna võimalikult põranda keskele. Pärast küttemati mahapanekut viiakse toitejuhe koos anduri juhtmega kaablikarpi. Kaablikarp tuleb paigutada õigesti nii esteetilises (temperatuuriregulaator jääb seinal nähtavale) kui praktilises mõttes. Vannitoa temperatuuriregulaator tuleb paigutada ruumist välja (s.t sobivasse naaberruumi), kuna suurenenud niiskus võib regulaatori toimimist mõjutada. Kui matid on paigutatud nii, et mõni juhe (s.t toitejuhe või anduri juhe) ei ulatu temperatuuriregulaatori karpi, võib neid vahekarbi abil pikendada.
Kasvuaja pikkuse järgi - varajased (kasvuaeg 75-90 päeva) - keskvarajased (85-100 päeva) - keskvalmivad (95-110 päeva) - hilisepoolsed (105-120 päeva) -hilised (115-140 päeva) 11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. Eelidandamine: seemnemugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse, niiskuse (õhuniiskus 85-90%) ja soojuse (10-15 C) juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5-2 cm pikkused valgusidandid. Iduäratus e. soojalöök: nädal enne mahapanekut tuuakse mugulad sooja kätte, temperatuur tõstetakse 30 C-ni ja sellistes tingimustes hoitakse mmugulaid 48 tundi. Seejärel hoitakse säilitatakse mugulaid kuni mahapanekuni 10 C juures. 12. Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogiad. Kasvatataks kas tasasel maal või vagudes. Eesti oludes annab paremaid tulemusi vao- ja reaviisiline mahapanek. Et paremini rahuldada kartuli nõudeid valguse suhtes, tuleb ajada vaod põhja-lõuna suunas
Pärast kartulisaagi koristamist sorteeritakse eraldi välja seemnemugulad. Seemnemugulate optimaalne kaal on 50- 70 g, harva pisut suuremad. Seemneks ei sobi mugulad, milledel on haigustunnused või mis on vigastatud. ·eelidandamine-kiirendab võrsete tärkamist Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 30°C juures.Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 12.Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogia Kartuli eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartuli kasvatamiseks ja hooldamiseks. Muld peab olema sõmer, sügavalt kobe (20-25 cm) ja umbrohupuhas. Väetamiseks antakse argaanilisi ja mineraalväetisi, parim spets. kartuliväetis. Kartul on nõudlik soojuse suhtes. Mugulad hakkavad arenema +3°C juures
Haigus on väga laialdaselt levinud ning senini on peetud seda vähe tähtsaks. Meie kliimatingimustes ei ole mugulakahjustused kuigi märkimisväärsed. (Extension FactSheet, R.C.Rowe, The Ohio State University) Kartuli – kuivlaiksust saab vältida: 1. Agrotehniliste võtetega, nt viljavaheldus (kündmiselt künda taimejäänused 20…25 cm sügavusele mulda või hoopis taimejäänused põletada) 2. Puhtimisega ( tavaliselt enne kartuli mahapanekut) 3. Seemnematerjali hoolikas sorteerimine 4. Seemnematerjali pidev uuendamine ( on olemas resistentsed kui ka väga vastuvõtlikke sorte) 5. Keemilise tõrje kasutamine ( tehakse esimeste haiguslaikude ilmnemisel lehtedele. Enamus kontaktseid kartuli – lehemädaniku tõrje fungitsiide aitavad kuivlaiksuse vastu) Alternaria solani ennetamisel tasub meeles pidada,et antud haigustekitajat saame ära hoida juba agrotehniliste võtetega
rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 300C juures. Mahapanek Kartul pannakse maha esimesel võimalusel. Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks on 7 kuni 100C. Eesti tingimustes saabuvad soodsad ilmad aprilli lõpp mai algus. Mahapaneku meetodid: 1)käsitsi vakku 2)poolmehhaniseeritud 3)mehhaniseeritult Mahapaneku tihedus Mahapaneku tihedus sõltub vagude laiusest ja seemnemugulate tihedusest vaost. Eestis on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm s.o.
algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti maha 1925. aastal. Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail 1928 võeti vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Seadus nägi ette, et raudtee ehitatakse kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehniliste tingimuste kohaselt. Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis korraga Raplast ja Virtsust. Teeosad ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel 23. septembril 1931. Tee pikkus oli 96 km. Raudtee oli kasutusel 1968.aastani ,mil see suleti. Päevakorral oli liini ümberehitamine laiarööpmeliseks, kuid see takerdus rahapuuduse tõttu ja jäi teostamata. 1931. aastal avati liin ka Tartu ja Petseri vahel. Tartu-Petseri raudtee ehitati aastatel 1927- 1931. 4. Nõukogude aegsed raudtee liinid 1940
See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist
Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki ajastada. · Maasikat sobib kasvatada ka maheviljeluses kui on tagatud järgnevad tingimused: hea mullaviljakus, umbrohupuhas põllumaa, sobivad sordid (hõre lehestik ja haigustekindlad) ja terve taimmaterjal. Hooldamine · Peale istutamist taimi kastetakse kohe - 1 l vett ühele põõsale. Kasta tuleb ettevaatlikult, et taimi mitte valja peksta. Et muld säilitaks paremini niiskust, multsida peenar pärast istikute mahapanekut 35 cm paksuselt kõdu või turbaga, kuid peab jälgima, et see ei kataks taimi. See kaitseb taimi ka kevad-talviste külmade korral üles tõusmast. Sombune, vihmane ilm istutamise ajal vabastab aedniku korduvast kastmisest, palava ilmaga tuleb kasta aga iga päev kuni taimede juurdumiseni. · Peale kastmist moodustuv koorik tuleb lõhkuda kobestamise teel. Kui taimed on istutatud kevadel, siis taimede paremaks juurdumiseks tuleb tekkivad õiepungad eemaldada, et tekiksid
Mugulad maha panna nagu kartulid vagudesse: 1015 cm sügavusele vahekaugusega 3040 cm. Vagude vahe jätta aga laiem 7080 cm. Koduaias võib maapirni kasvatada tuulekaitseks madalakasvulistele soojalembestele taimedele. Väga tuulises kasvukohas vajab ta ka ise kasutatakse aurutatult, toestamist, et varred ei murduks. Kahjuks ei küpsetatult või praetult moodusta murdunud varrega taim mugulaid. söögiks Kartulid võib enne mahapanekut ette idandada, siis saadakse saaki varem ja saagikus on suurem. Kartuleid idandatakse temperatuuril 815°C valges kohas, soovitatavalt lamedates nõudes. Idandamist võib alustada 24 nädalat enne mahapanekut. Kartul pannakse maha alles siis, kui mulla Kartulimugulaid temperatuur on vähemalt + 8 °C. Tavaliselt on kasutatakse tavaliselt sobiv aeg kartulipanekuks maikuu. Kui kartul lihtsalt toiduks või
hävib 0 kraadi juures, mugulate külmumine -1 kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole, aga parimaks on põldhein või söödajuurvili. Mugul on varre osa. Kartulile sobib kivivaba pind, kivine pind raskendab mulla harimist ja koristusmasina tööd. Kartulil on vaja sügavalt haritud ja õhurikast mulda. Oluline, et toitained vabaneksid suve teisel poolel. Kevadine mulla harimine ei tohiks hilineda, muidu muld muutub panklikuks???. Enne mahapanekut haritakse muld sügavalt (12-17cm), hävitab umbrohud ja teeb mulla kobedaks. Kartulil on toitainete vajadus suur. Ta on hea väetiste kasutaja, antakse nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised lisaks toitainetele parandavad mulla füüsikalisi omadusi ja niiskusreziimi. Orgaanilised väetised antakse rasketel muldade sügisel, kergetel mudadel võib ka kevadel. Sõnnikut peaks olema vähemalt 40t/ha.
ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm. Eesmärgiks on max pungade idanema stimuleerimine.3) seemnemu-gulate idandamine- tehakse kastide või laialilaotatult. Seot suure tööjõu kuluga.Kasut võrkkotte. Eelidanadamine peab toimuma valges ja tihti nõuab eriruumi, toimub 4-6 näd. 4)teiste mugulate terminiline töötlemine- see võib toimuda lühiajaliselt, tõstetakse temp 35-40Cni, seejärel jahutatakse, temp tõusu korratakse 2-3 päeva enne mahapanekut 5)Idu äratamine-kümmekond päeva enne mahapanekut on temp u 20C ja siis tekivad idu alged. Seemne ettevalmistusvõtteid kasut varajaste saakide puhul, maha paneme kartuli siis, kui mulla temp. on vähemalt 8C, mahapaneku-sügavus võimalikult väike 5-6 cm.Mahapanekuviise on mitmesuguseid:1)Mahapanek tasasele maale- tootmisel mitte, aias võib olla. 2)vagudesse-kas käsitsi või masinate-ga, vaod aetakse eelnevalt sisse.3)mahapanek
1 mm. Eesmärgiks on max pungade idanema stimuleerimine.3) seemnemu-gulate idandamine- tehakse kastide või laialilaotatult. Seot suure tööjõu kuluga.Kasut võrkkotte. Eelidanadamine peab toimuma valges ja tihti nõuab eriruumi, toimub 4-6 näd. 4)teiste mugulate terminiline töötlemine- see võib toimuda lühiajaliselt, tõstetakse temp 35-40Cni, seejärel jahutatakse, temp tõusu korratakse 2-3 päeva enne mahapanekut 5)Idu äratamine-kümmekond päeva enne mahapanekut on temp u 20C ja siis tekivad idu alged. Seemne ettevalmistusvõtteid kasut varajaste saakide puhul, maha paneme kartuli siis, kui mulla temp. on vähemalt 8C, mahapaneku- sügavus võimalikult väike 5-6 cm.Mahapanekuviise on mitmesuguseid:1)Mahapanek tasasele maale- tootmisel mitte, aias võib olla. 2)vagudesse-kas käsitsi või masinate- ga, vaod aetakse eelnevalt sisse.3)mahapanek katteloori alla- äärmiselt umbrohu- puhtal mullal, tema harimiseks peab katteloori eemaldama, see on tülikas
60-70000 taime/ha -seemnekartuli kasvatamisel 40-45000 taime/ha - toidukartuli kasvatamisel ~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta) · seemnenorm - keskm. 3 t/ha (2 - 4 t/ha) · mugulad peaksid saama kaetud vähemalt 5-7cm mullakihiga, vao kõrgus ~25 cm Kasvuaegne hooldamine 1 Rullimine -kuiv kevad-hiline mahapanek - kerge muld Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles · I vaheltharimisega hilinemisel umbrohtumus suureneb 10-45% · edasised muldamised teha agregaadis äketega · äestamine lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused · mullatakse vastavalt vajadusele kuni pealsete kokkukasvamiseni · Viimase vaheltharimisega aetakse võimalikult laiad ja sügavad vaod · vaheltharimiste ajal peaks järel olema jäljekobesti Keemiline umbrohutõrje pärast eelvilja koristamist roundup bio
tärklisesisalduse määramine Kartuli kasvatamine Kasvuperiood: varajased 75-100 päeva hilised 115-140 päeva Kasvufaasid idanemine 20-25 päeva tärkamine õiepungade moodustamine (20-25 päeva pärast tärkamist) õitsemine - kestab paar nädalat. Õitsemisega lõpeb kasv valmimine Kasvuaegne hooldamine -Rullimine - kuiv kevad/hiline mahapanek /kerge muld -Vaheltharimine- 5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles -äestamine- lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused -Keemiline umbrohutõrje- kui taimed üle 10cm siis pole soovitav -haiguste tõrje- pritsimine, puhtimine,käsitsi eemaldamine -kahjurite tõrje- keemiliselt Säilitamine 1) raviperiood- kasvatada kinni katkised kohad 2) jahutusperiood- 2..3nädalat, 0,5..1 C ööpäevas 3) säilitusperiood- temp 2...6, õhuniiskus 85%-95% 4) ettevalmistusperiood tarbimiseks- 1..3nädalat 10...18 C
naine kahe käega). Toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadise mulla harimisega ei tohi hilineda, muutub panklikuks. Toitainete vajadus on suur, väga hea väetiste kasutaja, põhiline sõnnik aga ka mineraalväetised. Orgaanilised ained lisaks toitainetele parandavad mulla füüsiklaisi omadusi ja niiskusreziimi. Seemnete ettevalmistamine: tähtis terve sort, sorteeritud suuruse järgi (4-5 cm), kaalub 40- 60 g. Väiksed võivad olla haiged. Seemnete eelidandamine kevadel enne mahapanekut, hakkavad toimuma biokeemilised protsessid, et hakkas hoogne elutegevus, saame saagi varem kätte, Oht nakatuda kartulilehemädaniku väiksem. Eelidandamiseks kulub 3-4 nädalat, peab toimuma valguse käes, temperatuur 14-16 kraadi, õhuniiskus 85%. Sobiv teha kilekottis, transees, lavakastis. Põhjas sõnnik ja põhk, pealt saab katta, külma kaitseks. Söödajuurvili Talvine mahlakas sööt, sisaldab 75-90% vett. Elusad koed. Soodustavad teiste söötade omastamist. Parandavad isu
Eelvilja suhtes nõudlik ei ole. Parimaks on siiski põldhein või sööda juurvili. Päris hea saak ka suviteravilja järel, mitu aastat ühel kohal ei soovitata kasvatada, levivad haigused ja kahjurid. Kartulipõllu valikul lähtutakse selle kivisusest. Kartulil peab olema kivivaba pind. Kartul vajab sügavalt haritud, kobedat, õhurikast mulda, kus toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadel mullaharimisega ei tohi hilineda, sest muld kuivab kiiresti ja muutub panklikuks. Enne mahapanekut haritakse maad 12-17 cm sügavuselt. See ärritab ka umbrohtusid. Toitainete vajadus on suur ja ta on hea väetiste kasutaja. Antakse nii orgaanilist kui ka mineraal väetist. Lisaks toitainetele parandab mulla füüsikalisi omadusi ja niiskus resiimi. Suurendab mulla bioloogilist aktiivsust. Orgaanilisi väetiseid antakse rasketel muldadel sügisi, kergetel muldadel võib ka anda kevadel. Orgaanilise väetise kogus, vähemalt 40 t ha-le. Võib olla ka 60-80 t
24. veebruaril 1928 ülendati ta kindralmajoriks; samast aastast sai ta ka ratsaväe inspektoriks. 1930. aasta kevadel nimetati Jonson 3. diviisi ja Tallinna garnisoni ülemaks. 1933. aasta augustis määrati ta seoses Jaan Tõnissoni valitsuse poolt kaitseseisukorra kehtestamisega sisekaitse ülemaks. Järgnevalt oli G. Jonson kuni märtsini 1934 ka kaitseministri abi kt. ja alates 12 .märtsist kuni sama aasta novembrikuuni sisekaitse ülema abi. Paar kuud enne viimatinimetatud ameti mahapanekut, 6. septembril 1934 määrati ta riigivanem K. Pätsi käsunduskindraliks. 1939. aastal lahkus kindralmajor Jonson tegevteenistusest vanusepiiri ületamise tõttu. Kuni teenistusaja lõpuni oli ta olnud ka ratsaäe inspektor ning ühiskondlikult ametilt Vabariigi Ohvitseride keskkogu esimees. Sõjaväeteenistusest vabanenult pidas Jonson tartumaal Puhja vallas Rämsi talu.kui 1940. aasta juunis eesti okupeeriti ja J. Laidoneril tuli sõjavägede ülemjuhataja kohalt
annaabi.ee 
