Erinevus on aga nende vees lahustuvuses. Nimelt on II A rühma elementide soolades katioonide vastastiktoime anioonidega suurem, sest katioonide ioonraadiused on väiksemad ja ioonide laengud suuremad, kui leelismetallidel. Sel põhjusel enamik II A rühma elementide soolasid on vees vähelahustuvad. 1) MgCO3 magneesiumkarbonaat Magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja kosmeetikavahendite (hambapasta, puudrid) ning metallide puhastusvahendite valmistamisel ja klaasitööstuses. Puudrid ja hambapastad sisaldavad magneesiumkaronaati 2) CaCO3 kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit....
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase...
Kriit on asendamatu täiteaine paberi- ja kummitööstuses, ruumide valgendamisel, hambapulbri koostises, koolikriidina jne. Mõnel juhul võib kaltsiumkarbonaat ka üsna tülikas olla. Kaltsiumkarbonaadist moodustub katlakivi, mis rikub keetmisspiraale ja on iga perenaise nuhtlus. Kaltsiumkarbonaadi kasutatakse mitmete toiduainete koostises sideainena. Magneesiumkarbonaat Magneesiumkarbonaat(MgCO3 ) on valge ja jäik mineraal. MgCO3 eraldab võrdlemisi kergesti CO2-te ja läheb üle vastavaks oksiidiks. Lagunemine toimub 300°C juures. MgCO3 lagundamisel põhinebki magnesiidist CO2 ja MgO saamise viis. Sel teel saadud süsihappegaas on väga puhas ja seda tarvitatakse muuseas ka kunstliku mineraalvete valmistamiseks. Potas Potast (K2CO3 ) tarvitatakse tööstuses (peamiselt klaasi- ja seebitööstuses). Tehnikas...
süsihappegaasi toimel EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE ...järgneb Ehituskeraamika arengut Keraamilised materjalid: Karbonaadid - kaltsium- ja soodustavad tegurid: magneesiumkarbonaat , Tellis põhjustavad kildude välja savileiukohtade rohkus löömist keraamikatoodetest Kergkruus savi kerge kättesaadavus sulfaadid, lahustuvad soolad Email -alandavad savide paakumis- odavus...
naatriumsulfiid + väävelhape hõbe + vesinikkloriidhape baariumkarbonaat + fosforhape lämmastikhape + naatriumkarbonaat kaaliumsulfiid + vesinikkloriidhape vask + süsihape baariumkloriid + naatriumkarbonaat naatriumkloriid + väävelhape naatriumsulfaat + baariumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumsulfit naatriumsulfiid + plii(II)kloriid hõbe + naatriumkloriid kaaliumkarbonaat + fosforhape väävelhape + magneesiumkarbonaat kaaliumsulfaat + vesinikkloriidhape vask + tsinkkloriid baariumkloriid + hõbenitraat naatriumkloriid + kaaliumsulfaat Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste ainete saamise kohta: CO2, KOH, Al(OH)3, CuO, H2SO4, FeSO4, K2CO3, H2S, NaNO3, FeCl2, FeCl3. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste muundumiste kohta: baarium® baariumoksiid® baariumhüdroksiid ® baariumkloriid ® baariumsulfaat...
Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega. See on võimalik pinnasevee taseme muutudes või ka lihtsalt sadevete imbumisel pinnasesse. Seepärast alaliste ehituste projekteerimisel kapillaarjõududest tingitud tugevust ei võeta enamasti arvesse. Pinnase osakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega. Need on näiteks pinnaseveest eralduvad rauasoolad, kaltsium- või magneesiumkarbonaat , amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad anda pinnasele märkimisväärse tugevuse nii, et 7 puistepinnasest tekib poolkaljupinnas - näiteks liivakivi. Need sidemed on tänu oma kristalsele ehitusele elastsed ja haprad. Terade omavahelise asendi väikegi muutmine purustab sellised sidemed. Purunenud sidemed ei taastu, või õigemini võtab taastumine nii palju...
· Nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mõeldamatu lisaaineteta. · Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tä...
Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus v...
Kaaliumkarbonaadid: E 501 happesuse regulaator, stabilisaator 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat Ammooniumkarbonaadid: E 503 happesuse regulaator, kergitusaine 10 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat Magneesiumkarbonaadid: E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumkarbonaat aine, stabilisaator 2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator...
CaO + H2O _ Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid lahustub vees vähe ja tema segamisel veega moodustub valge piimataoline mass, mida argielus nimetatakse lubjapiimaks. Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega nimetatakse lubimördiks Leelismetallide soolad: * MgCO3 magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja kosmeetikavahendite (hambapasta, puudrid) ning metallide puhastusvahendite valmistamisel ja klaasitööstuses. *CaCO3 kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine...
Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
KCl, KNO3 kaaliumhüdroksiid väetis . CaSO4 2H2O kaltsiumsulfaat 2vesi kips ehitus, meditsiinis CaCO3 kaltsiumkarbonaat paekivi, kriit, ehitus marmor, lubjakivi CaCO3.MgCO3 kaltsiumkarbonaat dolomiit ehitus magneesiumkarbonaat Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat annab luudele kõvaduse Kas aine lahustub vees ja milline keskkond nende lahustumisel tekib? Koosta elektsonskeemi, -valem aatomile või ioonile. Muundumiste rea ül. Kristallhüdraadül...
1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 happesuse regulaator, kergitusaine, paakumisvastane aine Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 happesuse regulaator, stabilisaator Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 happesuse regulaator, kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane aine, stabilisaator Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine...
Sorbitaanmonopalmitaat E 495 Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 Soolhape E 507 Kaaliumkloriid E 508 Kaltsiumkloriid E 509 Magneesiumkloriid E 511 Tinakloriid E 512...
Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist. Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks. 28. Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape: naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat , butaan, väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid. 2C4H9COOH + 2Na = 2C4H9COONa + H2 2C4H9COOH + 2C3H8 = 2C4H9COOC3H7 + H2O C4H9COOH + MgCO3 = C4H9COOMgOOCH9C4 + H2O + CO2 2C4H9COOH +2 C4H10 = 2C4H9COOC4H9 +H2O C4H9COOH + S = ? 2C4H9COOH + Cu(OH)2 = C4H9COOCu OOCH9C4 + 2H2O C4H9COOH + CH3NH2 = C4H9COOCH2NH2 + H2 29. Koostada reaktsioonivõrrandi ja anda saadustele nimetused: 1) 2-kloropropaanhape + tsink...
moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 45. Karbonaatset karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 46. Mittekarbonaatne karedus ehk püsivat karedust põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega. See on võimalik pinnasevee taseme muutudes või ka lihtsalt sadevete imbumisel pinnasesse. Seepärast alaliste ehituste projekteerimisel kapillaarjõududest tingitud tugevust ei võeta enamasti arvesse. Pinnase osakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega. Need on näiteks pinnaseveest eralduvad rauasoolad, kaltsium- või magneesiumkarbonaat , amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad anda pinnasele märkimisväärse tugevuse nii, et puistepinnasest tekib poolkaljupinnas - näiteks liivakivi. Need sidemed on tänu oma kristalsele ehitusele elastsed ja haprad. Terade omavahelise asendi väikegi muutmine purustab sellised sidemed. Purunenud sidemed ei taastu, või õigemini võtab taastumine nii palju aega, et tavalises ehitustegevuses ei saa sellega arvestada....
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b....
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Sissejuhatus- vesi Loodusliku vee jaotamine Probleem: kareda vee omadused (vastus; pesuvahendi molekuli ehitus; pesupesemise põhimõte (1;2)) Mööduva karedusega vee tekkimine Karstikoopad (pildid, võrrand) Katlakivi tekkimine (selgitus, võrrand) Katlakivist vabanemine (video) Katlakivi ja lubjakivi olemus (selgitus, pildid, videod: katlakivist vabanemine) Kaltsiumkarbonaadi tekitamine Jäävast karedusest vabanemine (lahustuvus tabel) Kodune ülesanne Vesiniksoola olemus (kirjeldus, animatsioon) Kas meie looduslik vesi on puhas aine? Kas üle kogu Eesti on vesi ühesuguse koostisega? http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx?qu=water&e...