7 looduslikke rasvi,vett.Värvaineteks on tavaliselt metallioksiidid. SEEBI JA SÜNTEETILISTE PESUVAHENDITE VÕRDLUS SEEP SÜNTEETILINE PESUVAHEND 8 Karedas vees moodustuvad rasvhapete Nt. väävelhappest tuletatud ühendite kaltsiumi- kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei ja magneesiumisoolad on vees lahustuvad nende ainetega saab pesta ka karedas vees lahustu vees ning sadenedes ning isegi merevees riidekiududele, takistavad pesemist. Toimivad nii aluselises, neutraalses kui ka Lisaks suureneb seebi kulu happelises keskkonnas
mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 1218 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH Seetõttu on seebi lahus leeliseline, mis ei ole soovitatav paljude tekstiilimaterjalide (n vill, siid) pesemisel, eriti kõrgel temperatuuril. Kuid seebi pesemisomadused ongi just
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid
happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna. Võis on piimarasvad, milles on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse kiiremini ja paremini. 10. Margariini valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. 11.Seebi molekulis eristame pikka hüdroofset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Puudused: Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Need soolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Ka seebi kulu suureneb. 12. Eelised nende ainetega saab pesta ka karedas vees, isegi merevees. Nad toimivad alulises, neutraalses kui ka happelises keskkonnas, ei nõua pesemisel kõrget temp. Ega kahjusta õrnu kangaid. 13. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. 15. Polüesterkiud - lagunevad looduses suhteliselt aeglaselt, saastavad keskkonda
· Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. · Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku. Näiteks, kui segada vees tärklist või kriidipulbrit. · Aerosool tekib tahke aine või vedelikku pihustamisel gaasi. · Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. · Vee karedus põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. · Elektrolüütilise dissotsiatsiooni all mõistame hüdratiseeritud ioonide moodustumise protsessi lahuses (nim. ainete lagunemist ioonideks). · Elektrolüüdid on ained, mille lahustamisel moodustavad ioone sisaldavaid lahuseid. · Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hape koosneb positiivsest vesinikioonide ja negatiivsest happeanioonist. Nt: HCl; H2 SO4. · Alkaan koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku vahel on ainult üksiksidemed. (-aan).
CH-OOC(CH2)16CH3 + 3NaOH CH-OH + 3CH3(CH2)16COONa CH2-OOC(CH2)16CH3 CH2-OH 7.Millest saadakse seepi? Seep kujutab endast tugeva aluse ja nõrga happe soola, mis vees osaliselt hüdrolüüsub, moodustades vaba rasvhappe ja aluse. 8.Seebi head ja halvad omadused: Seepidel on head puhastavad ja rasvastustavad omadused, kuid tal on ka palju negatiivseid omadusi. Seebi negatiivsed omadused: · Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Lisaks suureneb seebi kuluõSeebiga ei saa pesta happelises keskkonnas · Seebi pesemisomadused on parimad 60-70 ºC juures · Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt ning seetõttu on seebi lahus leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel · säilitamisel omadused nõrgenevad 9
Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3 ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S
soojusregulatsiooniks, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. PESEMISVAHENDID Jaguneb: seep ja sünteetilised pesuvahendid, mis kokku moodustavad mõiste detergent. Detergent on sünteetilises pesemisvahendis kasutatav üindaktiivne aine. Seep on oks vanemaid ja tuntumaid detergente. Seebiga pestes kareda veega, moodustavad karedas vees rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Soolad ei lahustu ja seega sadenedes riidekiududele takistavad pesemist.
Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide, soolade) nimetamine. Püsiva o-a nimetusse ei märgita. Na₂O - naatriumoksiid Kui aga muutuv, siis sulgusesse nt CuO vask(II)oksiid Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik. CaHPO₄ kaltsiumvesinikfosfaat Ca(HCO₃)₂ kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(H₂PO₄)₂ kaltsiumdivesinikfosfaat KH₂PO₄ kaaliumdivesinikfosfaat LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, keetmisel tekib katlakivi. - Mõõduvat karedust põhjustavad Ca(HCO₃)₂ Mg(HCO₃)₂ - Püsivat karedust põhjustavad CaCl₂MgCl₂ CaSO₄ MgSO₄ Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine. Mööduva kareduse eemaldamine - Destilleerimine - Reaktiivide lisamine Mg- ja Ca-ioonid. Na₃PO₄ Na₂CO₃ Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine –vee molekulide seostumine ioonidega. Kristallivõte
vesiniku. Kõik IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid s-metallid- leelis- ja leelismuldmetallid. IA ja IIA rühm. Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Mööduv karedus ehk karbonaatne- kaltsiumi- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees, kuumutamisel saab eelmaldada. Jää karedus ehk mittekarbonaatne- põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad- kloriidid, sulfiidid jt. kuumutamisel ei kao. siirdemetallid- perioodilisudtabeli B-rühmade elemendid. amfoteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. passiveerumine- metalli pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. p-metallid- IIIA VIA rühma aktiivsed metallid. d-metallid ehk siirdemetallid- B-rühma metallid, oksiidid on tahked, vees lahustumatud ja värvilised. 1. Raskemetallid põhjustavad depressiooni, psüühikahäireid, vaimset arengupeetust ja
Raskmetallid-raskmetallid on äärmiselt mürgised. Need ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja kokkupuutes organismidega ladestuvad luustikku, maksa ja neerudesse. See põhjustab kroonilisi haiguseid. Raskmetalle leidub merevees ja veepõhjas, need satuvad sinna metallide kaevandamisega, jäätmete ümbertöötlemisega, liiklusega, metsapõlengutega ja (vulkaanilise) tolmuga. Raskmetallid on Hg, Cd, Pb, Zn, Ni, Cr ja Cu Vee karedus- vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, seebi reageerimisel ioonidega tekib vette rasvhapete sooladest sade. Katlakivi halvendab soojusjuhtivust ja tekitab ummistusi. Katlakivi teke: Ca(HCO3)2=CaCO3+CO2+H2O CaCO3 on lahustumatu karbonaat, ehk siis see sadestub veega kokkupuutes olevatele pindadele. Vee kareduse kahjulikkude toimete vähendamiseks pehmendatakse vett nt. eelkeetmisega, destilleerimisega, pehmendajatega(Na3PO4) ja ioniitidega
pindaktiivsed ained, mille molekulis on 12-18 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH Seetõttu on seebi lahus leeliseline, mis ei ole soovitatav paljude tekstiilimaterjalide (n vill, siid) pesemisel, eriti kõrgel temperatuuril. Kuid seebi pesemisomadused ongi just parimad 60-70'C juures
Kindlasti peab teadma, et pindu tuleb peale happeliste puhastusvahenditega töötlemist soodaga neutraliseerida ja hoolikalt loputada. Tähtsaim puhastusaine ja puhastusvahendite koostisosa on vesi. Vesi niisutab pinnad ja mustuse, vesi lahustab ka osa mustust. Puhastusained pehmendavad vett, seovad roostesest veest rauasoolad. Pehme vihma-ja jõevesi puhastab paremini kui kare allikavesi või koguni merevesi. Vee kareduse põhjustavad vees lahustunud soolad, peamiselt kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg-ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Karedat vett võib pehmendada kuumutamisega, keemiliste või ioonvahetusmenetlustega. Enne puhastusvahendite kasutamist peaks kätte panema kindad, kuna puhastusvahendeis sisaldav keemia on kätele kahjulik, see eemaldab käte nahalt rasva ja nahka kaitsvad bakterid. Märgpuhastamisel ja pesemisel on kasulik hoida puhastusvahendit pinnal umbes 5-10 minutit.
Seebid on anioonaktiivsed pesuvahendid Seep karedas vees Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2-(RCOO)2Ca?+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnale. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Lisaks suureneb seebi kulu. Seebiga ei saa pesta happelises keskkonnas. Seebi pesemisomadused on parimad 60-70 ºC juures. Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt ning seetõttu on seebi lahus leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel 5
kaltsiumsuktsinaat, kaltsiumhüdroksiid, kaltsium-L-lüsinaat, kaltsiummalaat, kaltsiumoksiid, kaltsium-L-pidolaat, kaltsium-L-treonaat, kaltsiumsulfaat; 2) magneesium – magneesiumatsetaat, magneesium-L-askorbaat, magneesiumdiglütsinaat, magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumtsitraadid, magneesiumglükonaat, magneesiumglütserofosfaat, ortofosforhappe magneesiumisoolad, magneesiumlaktaat, magneesium-L-lüsinaat, magneesiumhüdroksiid, magneesiummalaat, magneesiumoksiid, magnessium-L-pidolaat, magneesiumkaaliumtsitraat, magneesiumpüruvaat, magneesiumsuktsinaat, magneesiumsulfaat, magneesiumtauraat, magneesiumatsetüültauraat; 3) raud – raud(II)karbonaat, raud(II)tsitraat, raud(III)ammooniumtsitraat,
õline, pärlihall või musta värvi. Ravimuda tekib mitmeaastase füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Ravimuda on settemuda, mis sisaldab Na, Cl, C, Fl, J, sulfaadi ja teiste ioone. Muda tekkimisest võtavad osa spetsiifilised bakterid ja protsessi käigus eritub väävelvesinik, mis annab mudale tema erilise lõhna.Lõhn ei ole ole küll meeldiv kuid väävliühendid mõjuvad nahale hästi. Mudas lahustuvad : naatriumi-, kaltsiumi-, kaaliumi- ja magneesiumisoolad, anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained :süsivesikud, rasvad, surnud ja lagunenud taimede ja loomade jäänused. Meremuda sisaldab rohkem mineraalaineid, järvemuda aga orgaanilisi ühendeid (sh väävelvesinikku). Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe(Kuressaare sanatoorium) ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda.
E 466 Võrkstruktuuriga naatriumkarboksümetüültselluloos E 468 Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud karboksümetüültselluloos, ensümaatiliselt hüdrolüüsitud E 469 tsellulooskummi Rasvhapete soolad: a) rasvhapete naatriumi-, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad b) rasvhapete magneesiumisoolad E 470 Rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 471 Rasvhapete mono- ja diglütseriidide estrid: a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) mono- ja diatsetüülviinhappega f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 Rasvhapete sahharoosestrid E 473
Naatriumkarboksümetüültselluloos, E 466 Paksendaja, stabilisaator karboksümetüültselluloos Võrkstruktuuriga naatriumkarboksümetüültselluloos E 468 Paksendaja Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud E 469 Paksendaja karboksümetüültselluloos Rasvhapete soolad: E 470 emulgaator, stabilisaator, a) rasvhapete naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumisoolad paakumisvastane aine b) rasvhapete magneesiumisoolad Rasvhapete mono ja diglütseriidid E 471 emulgaator, stabilisaator Rasvhapete mono ja diglütseriidide estrid: E 472 emulgaator, stabilisaator, sekvestrant a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) monoja diatsetüülviinhappega f) äädik ja viinhappe seguga Rasvhapete sahharoosestrid E 473 emulgaator Rasvhapete mono ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 emulgaator
Naatriumkarboksümetüültselluloos, karboksümetüültselluloos, tsellulooskummi E 466 Paksendaja, stabilisaator Võrkstruktuuriga naatriumkarboksümetüültselluloos E 468 Paksendaja Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud karboksümetüültselluloos, ensümaatiliselt hüdrolüüsitud tsellulooskummi E 469 Paksendaja Rasvhapete soolad: a) rasvhapete naatriumi-, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad b) rasvhapete magneesiumisoolad E 470 emulgaator, stabilisaator, paakumisvastane aine Rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 471 emulgaator, stabilisaator Rasvhapete mono- ja diglütseriidide estrid: a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) mono-ja diatsetüülviinhappega f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 emulgaator, stabilisaator, 25 sekvestrant
3 4 5 http://www.koolielu.edu.ee/bio/koed.htm Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Luude koostis ja ehitus. Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, mis annavad neile elastsuse ja mineraalainetest, mis annavad neile tugevuse. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad 20% vett, 25% orgaanilisi aineid ja 55% mineraalaineid. Luukoe tähtsamad orgaanilised ained on valgud ja rasvad. Mineraalidest on tähtsamad kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumisoolad. Vananedes suureneb mineraalide sisaldus ja luud muutuvad hapramaks. Luude hõrenemine on haigus, mille puhul väheneb luudes mineraalainete hulk. Liiga hapud mahlad, kohv ja suitsetamine soodustavad luude hõrenemist. Inimese loote luustik koosneb peamiselt kõhrest, see soodustab sündimist ja võimaldab luude kasvu. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest kasvuvööndid. Lapse kasvades luustub enamus kõhrkoest, kasv peatub umbes 20. eluaastaks
ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja Cvitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Sündinud põrsa soolte sisepind on kaetud soolepigiga (mekoonium). Selle eemaldumist soodustavad ternes olevad mineraalsoolad, eriti magneesiumisoolad, ja põrsaste seedetegevus normaliseerub alles pärast soolepigi eemaldumist. Oma koostise tõttu on ternespiim vastsündinud põrsale esimestel elupäevadel asendamatu sööt. Poegimisel on parem põrsaid lasta imema kohe, ilma et oodataks ära teiste pesakonnakaaslaste sündi. Mida rutem saab põrsas sünni järel ternespiima, seda suuremad on tema ellujäämise šansid.
puidujahu). Kokkusegatud ainetest pasta kantakse määrdunud alale 5-10 mm kihina ja harjatakse pärast kuivamist maha. Mustuse liigid ja nende eemaldamine · Lahustuvad soolad Peamiselt kevadel võib ehitise pinnale ilmuda valge härmatis. Sama toimub ka siseruumides, kui ehitus on sügisel peatunud ja müür on märgunud. Peasüüdlaseks on siin u. 95 % ulatuses 20 tsemendist pärinevad veeslahustuvad kaaliumi-, naatriumi-, kaltsiumi-ja magneesiumisoolad, mis kuivamisel jäävad seinapinnale. Välisseinalt pesevad sademed need soolad suveks maha. Härmatise eemaldamise kiirendamiseks on esmane kuivharjamine ja kui see ei olnud küllaldane, siis lisaks pühkimine märja harja või käsnaga. Keemiline pesu on vuugile kahjulik, survepesu uhub hulga sooli tagasi seina sisse. Härmatis ilmub peamiselt esimesel ehitusjärgsel või aegsel kevadel ja selle vältimiseks on
Väävel 1 väävliühendid mitmete koensüümide koostises Raku peamine anorgaaniline Kaalium 1 Kaaliumisoolad katioon ning kofaktor paljudele ensüümidele Magneesiu Raku anorgaaniline katioon, 0.5 Magneesiumisoolad m kofaktor teatud ensüümidele Raku anorgaaniline katioon, Kaltsium 0.5 Kaltsiumisoolad kofaktor teatud ensüümidele ning endospooride koostisosa Tsütokroomide ja teatud mitteheemsete valkude koostisosa. Raud 0
annaabi.ee 
