läänekaldal. Magdala oli esimesel sajandil õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" on üks sagedamini esinevamaid nimesid. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdalast (Magdaleena), osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad. Maarja Magdalast oli üks tähtsaim naisesindaja ja ka naisterühma juht. Arvatakse, et Jeesusel oli lisaks meesjüngritele ka naisjünger, kelleks oli Maarja. Maarja Magdaleenat on samastatud amoraalse naisega, kes langes pattusid kahetsedes Jeesuse jalge ette, pesi oma pisaratega Jeesuse pead ja kuivatamiseks kasutas ta oma pikki juukseid. Seejärel määris ta meest alabasterpurgis oleva salviga. Kui Jeesus oli vabastanud Maarja teda kimbutavatest seitsmest kurjast vaimust, sai temast Jeesuse ustav jünger. Jeesus koos oma õpilastega sõi Maarja majas viimase söögikorra, enne kinnivõtmist.
Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel Püha Christophoruse kuju, tundmatu Brüsseli meistri loodud Püha Hõimkonna altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega".
· "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach · Albrecht Dürer · Jean Clouet Kelle portree · Hans Holbein Francois I · Lucas Cranach Philippe I · Jean Clouet Kuningas Henry VIII por Madalmaade kunsti iseloomulik joon · Loobuti gootika traditsioonidest · Antiikkunst oli oluliseks eeskujuks · Tahvelmaal ja väiksemad altarimaalid Maalil on kujutatud · Kahetsevat Maarja Magdaleenat · Kuninga õuedaami · Abieluvande andmist Detail kuulub maalile · Saadikud · Arnolfini abielupaar · Püha Floriani lahkumine · M.Grünewald "Isenheimi altar" · Jan van Eyck "Genti altar" · Tizian "Maarja taevaminek" · Jan van Eyck "Genti altar" · Hieronymos Bosch "Lõbude aed" · Matthias Grünewald "Isenheimi altar" Õhuperspektiiv on
Leemeti armu probleemid. Hiie taheti ohverdada Leemet aitas ta põgenema. Leemeti viha kasvamine. Leemeti armuelu Leemeti armu elu oli keerukas, külla naastes ei lastud tal Hiiega mängida ega suhelda. Tambet, Hiie isa, oli selle ära keelanud kuna Leemet oli sündinudkülas ja teeda peeti satanast sündinuks. Mingi aeg hakkab ta käima koos Pärtliga, kes oli ta sõber, küla metsaservast piilumas. Nii kohtubgi ta Magdaleenaga. Kord läks Leemet Magdaleenat metsat otsima kuid ei leidnud teda, kuid kuulis karjatust. Magdaleena oli saanud ussilt hammustada Leemet kutsus ta ussi sõnadega tagasi ning lasi ussil Magdaleena jalast mürgi välja imeda. tüdruk tänas teda põse musiga ning leemetile hakkas Magdaleena meeldima. Nüüd käis leemet tal tihti külas. Kord külast koju minnes sai ta teada, et Hiiet tahetakse ohverdada, selle peale tõttas ta Hiiele appi ning koos põgeneti paadiga
Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. . Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju.Leemet tahtis Hiiega rääkida sellest ebameeldivast kallistusest ja läks Hiiet otsima kuid ei leidnud teda. Hiiet otsides kohtus Leemet Magdaleenat ning naad veedsid koos toredasti aega. Kui Leemt koju tagasi jõudis rääkis ema , et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore Hiie et seeläbi metsaelu parandada. Leemet võtis Hiie kaasa ja põgenesid. Nad jõudsid saarele. Keegi haaras Leemeti jalast. See oli jalutu, mürgihammastega vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu
lähevad põdrakintsu sööma, onu Vootele lämbub süües & sureb, Leemet murrab käeluu, ussid päästavad löpuks ta 15. lk141 - Vootele surmast möödas 7a, Leemet ainuke mees metsas ja Salme kolis Mõmmi juurde, Mõmmi otsib uusi naisi aga kõik kardavad teda 16. lk150 - ema tahab Leemetit ja Hiiet paari panna, elu metsas on muutunud, Ints saab lapsed, tuleb välja et Ints on naine, ema&Leemet läksid lapsi vaatama 17. lk161 - Leemet kohtab Magdaleenat ja ravib ta ussisõnadega, Johannes&Leemet vaidlevad ussisõnade ja jumala üle 18. lk172 - Johannes ja Leemet vaidlevad oma uskude üle, Magdaleena viib Leemeti külapeale, Leemet üritab ussisõnu õpetada kuid tulutult, ilmub välja Pärtel 19. lk182 - Leemet tutvub "Peetruse" sõpradega kes tunnevad huvi Leemeti vastu ja tutvustavad munki jne, poisid vaidlevad elukommete üle, Johannes "ravib" lehma kuid tegelikult piinab ta surnuks, Leemet läheb tagasi metsa 20
õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele. 3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie
loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele. 3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu
magama panna, et nad ei uluks nii ja et ei paluks süüa(et Hiie ei teeks nii palju töid). Ja hundid hakkasid iga päev magama. Vanemad olid sellega rahul, kuna arvasid, et haldjad panevad neid magama, et endale rahu saada ja et ise päeval rahus magada. Leemet oli nüüd 14 aastane. Leemet unustas tasapisi küla, talle hakkas elu metsas meeldima. Leemet, Pärtel ja Hiiu otsustasid minna küla vaatama, nendega kaasas uss. Seal nad kohtasid jälle Johannest ja Magdaleenat. Nad läksid majja, Magdaleena nägi ussi ja kijatas. Johannes tahtis kohe ussi tappa. Kuid Leemet ütles, et see on ta sõber. Johannes ütles, et uss ei tohi olla inimese sõber, et kõik metsaelanikud peavad küladesse kolima. Kuid Leemet, Hiie ja Pärtel jooksid kiiresti metsa tagasi. Jõudsid metsa. Leemet hoidis käes ikka veel leiba, mida Johannes neile andis. Nad proovisid seda ja sundisid Hiiel ka proovida. Ta proovis. Siis hakkas oksendama. Mindi koju
õhtuni töötama - Leemet ja Pärtel polnud 5 aastat külas käinud, neil olid muud huvid metsas, kuid nüüd, mil Hiie nende pundis oli, otsustasid nad seda üle pika aja uuesti teha ja Hiiele ka küla näidata, ka Ints liitus nendega, sest temagi polnud varem küla näinud - Hiie kartis hirmsasti, kuid poisid vedasid ta siiski endaga kaasa, tüdruk hoidis Leemetil käest kinni, Johannes ja Magdaleena tundsid poisid ära, poisid imetlesid Magdaleenat, Johannes tuli pakkus kõigile rukkileiba, Leemet tahtis Hiiele näidata leivalabidat ja vokki ning nad kutsuti tuppa, kuid selle katkestas külaneiu, kes kiljatas Intsu nähes, Johannes tormas madu tapma, sest ristiusukohasel olid nad saatana paremad käed, Leemet astus vahele, temas oli hirm Intsu pärast, Hiie esitas ettepaneku põgeneda metsa ja seda tehtigi 11. - metsa jõudnud imestasid kõik, et mis küll Johannesel hakkas, Leemet mõistis kui ohtlik võib
orienteeruda, kas siis kaardiga või ilma. 3. Keelatud vili tundub alati magus Leemet ihkas ikka ja alati külla minna, kuna seal oli palju noori. Nii käis ta tihti metsaserval külaelu vaatamas. Uudishimu ei saa enne rahuldatud, kui ta on rahuldatud. Püüdku teised inimesed kui palju tahes teiste asjadega. (Leemeti ema korjas talle öökullimune, et poiss külla ei läheks ja leiba ei prooviks) 4. Sõna jõud Leemet ja Pärtel käisid külas, kus kohtasid Magdaleenat ja tema isa Johannest. Külavanem Johannes näitas neile imepäraseid asju, mida kumbki poistest polnud varem näinud. Sõna jõud on tohutu, kui keegi oskab sulle sõnadega ilusa elu maalida, siis me usume seda. Me tahame kõik vana hüljata, sest inimene on kord selline, kes alati uue poole pöördub, sest tema loomuses on kihk avastada. 5. Kui pea ei tööta, siis töötavad lihased Külarahvas oli unustanud ussisõnad, mille abil sai hõlpsasti endale toitu muretseda. Selle
Leemet tõi talle selle ning vanaisa jäi saarele raudmehi ootama, et nendelt luid saada tiibade tegemise tarvis. Saarel olles sai Leemet aru, et talle meeldis Hiie ja ta tahtis temaga abielluda. Tehti suured pidustused, kuid järsku ilmusaid välja hundid, kes tapsid Hiie. See oli suur trauma Leemetile ja ta muutus haigeks. Ta ei suutnud tükk aega kuskile liikuda aga lõpuks otsustas ta minna külaservale. Ta kohtas seal üle pika aja Magdaleenat. Ta sai teada et Magdaleena ootas raudmehe last, mis oli auasi. Leemet ei teinud välja sellest ning ta ostustas minna külla elama,sest midagi polnud järele jäänud. Ta tahtis Magdaleena last kasvatada nagu enda oma, et talle ussisõnu õpetada. Külas olles tundus Leemetile aina rohkem ja rohkem, et külaelu pole ikka tema jaoks ja need inimesed on rumalad.(302) Leemeti ema oli ka vanaks jäänud ning ussil Indrekul oli oma elu oma väikeste lastega. Indrek käis ka metsaelust rääkimas
Leemetile meeldisid aga külatüdrukud, keda ta vahelt metsaveerelt piilus. Hiietark oli vanaks jäänud ja kokku kuivanud. Hüüdis ikka ja endiselt ähvardusi. Meeme oli endiselt elus. Inimahvid olid kolinud nüüd puuotsa. Pirre ja Räägi täikasvatus oli samuti seal. Intsust oli saanud ussikuningas ja ta oli saamas lapsed. Ints on hoopis emane. Ema ei rahunenudki maha sellest. 17.Leemet tahtis Hiiet ainult sõbraks. Metsaäärel nägi Leemet Magdaleenat. Teda oli rästik salvanud kuid Leemet päästis ta. Magdaleena suudles teda põsele tänutäheks. Johannes kiitis ja ülistas toas jumalat ja laites usse. Leemet muutus tigedaks, sest Johannes ajas arutut juttu. 18.Laual oli suur päts leiba, mida ka Leemet proovis. Pudru nägemine ajas tal südame pahaks. Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta. Leemetis võpatas miski, et ta tahab teda kuid samas oli ta hirmunud. Leemet oli veendunud toredas tulevikus
Leemet keelab tal sisse minemast. Leemetit aga vaevab uru ees juhtunu,kus ta Hiiet embas.Ta võtab tödrukut sõbrana aga ei leia tüdrukut.Hiie ei paistnud seda moodi et võtab Leemetit ainult sõbrana. Leemet satub küla juurde,kus ta täeb vana tuttavat Magdaleenat ja armub taas.Magaleenat on aga madu hammuatanud.Neiu karjub kui rattapeal,et sureb.Leemet rahustab ja kutsub mao mürki välja imema.Tüdruk tänab poissi ja kutsub ta ise poole.Johannes räägib,et jumal päästis,mitte Leemet- Vaidelvad,kuni Magdaleena kutsub lauda,kus on igasugust läikivat ködi
Naine on suures ekstaasis seljast kiskunud kogu ülakeha katvad riided, ta pea on pööratud kõrgusse, vasakul kerkib ise tehtud viltu vajunud rist. Kõik viitab sellele, et seitse kurja vaimu vaevavad teda endiselt. Daumier. Maarja Magdaleena kõrbes. Lääne kunsti muuseum, Tokio Kujutavas kunstis on just sellest naisest saanud kurbuse sümbol. Kõigil Kolgota küngast kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kuid kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani maal, mis on Londoni Rahvusgalerii uhkuseks. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja
Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda- Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. 9 Apostel Paulus ja ristiusk Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. Apostel Paulus on kõigi aegade suurim ristiusu levitaja e. misjonär. Just tänu temale vabanes kristlus lõplikult judaismi köidikuist ning kujunes maailmausundiks. Uude
täidega puu otsa elama, et vanu aegu meenutada. Täid ronisid alla ja tõid neile maast toitu. L sai teada, et Ints on tegelikult emane ja ootab järglasi. Ta oli muutunud paksuks. Seda kuuldes läks ema õhinasse, ta arvas, et ka Hiiel ja L-l on aeg lapsi saada. Ta hakkas titeriideid valmistama. Ints ja Leemet arutasid, mis asi on jooksuaeg ja armastus .... Intsul sündis kolm väikest rästikut ja ka Linda käis neid vaatamas. 17.peatükk Leemet nägi metsas Magdaleenat, keda madu salvanud oli. Ta jalg oli paistes kui pakk ja ta sõimas kõiki rästikuid. Leemet kutsus mao, kes teda salvas, ja lasi mürgi välja imeda. M sai terveks. Ta oli seepärast nõelanud, et tüdruk ei mõistnud tema hoiatust ja hakkas korviga vehkima. M kallistas teda ja kutsus külla kaasa. L läkski. Johannes ei olnud rõõmus, sajatas rästikuid ja kiitis oma jumalat. Madu on jumala vaenlane, ütles ta. Rahvas peab austama võõramaalasi
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju)
Parema serva ülemises nurgas paistab ka kolme ristipuuga Kolgata küngas. Raffael. Haudpanek. Borghese Galerii, Rooma _____ 1 triptühhon kunstiteos, mis koosneb kolmest samateemalisest või süzeelt lähedasest osast 6. NOLI ME TANGERE! (ÄRA PUUDUTA MIND!) Esimene inimene, kes Jeesust pärast haudapanekut taas elavana nägi, oli Maarja Magdaleena1. Kujutavas kunstis on just sellest naisest saanud kurbuse sümbol. Kõigil Kolgatat kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani Londoni Rahvusgaleriis paiknev maal. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Tizian. Noli me tangere. National Gallery. London. Corregio. Noli me tangere. Prado. Madrid.
Hiiet ja ema kokku lasta hoidis Hiiet ussikoopa suu ees eemale, minnes tema juurde väga lähedal, nagu üritaks mingit sõnumit saata, Hiie veidi imestunult ning segaduses siis lahkus, et tulla hiljem tagasi. Homsel päeval tahtis minna Leemet Hiiele lähedust selgitama, et too mingite valede ideede peal oma lootust ei kergitaks. Kuid teel kuuleb ta võsast Magdaleene karjeid, tuleb välja, et korjates marju on mingi uss teda hammustanud ning Leemet päästab ta ussisõnade väel mis Magdaleenat imestust ja põnevust tekkitavad. Leemet ka vabandas ussile, et inimesed selise on lihtsad lollid. Magdaleena kusus Leemetit kui vana tuttavat ja tema päästjat tulema külla neile talu ja tänuks seal ehk midagi hamba alla panna. Kuna Leemetil oli niiöelda „jooksuaeg“ nagu ussid seda kutsusid kui aega millal järeltulijaid sigitada ja Magdaleena oli Leemeti arust kaunis siis läks ta temaga kaasa. Magdaleena viis ta koju kus hakkati just sööma ja Magdaleena isa Johhanes
eelmisest? 6. Kas Eestis on suur reede töö-või puhkepäev? 7. Mida ei ole sünnis sel päeval teha? 8. Ülestõusmispüha tähistatakse suurele reedele järgneval pühapäeval. Millal tähistatakse lihavõtteid? 6. NOLI ME TANGERE! (ÄRA PUUDUTA MIND!) Esimene inimene, kes Jeesust pärast haudapanekut taas elavana nägi, oli Maarja Magdaleena1. Kujutavas kunstis on just sellest naisest saanud kurbuse sümbol. Kõigil Kolgatat kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani Londoni Rahvusgaleriis paiknev maal. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Tizian. Noli me tangere. National Gallery. London. Corregio. Noli me tangere. Prado. Madrid.
karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele.3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie
ja esimese Eesti üldlaulupeo korraldustomkonna presidendina.15 1862. aastal tehti kirikus suurem remont ja ümberehitus. Pandi üles ka uued kellad ja uus kantsel. 1890. aastal ehitati kuulsa orelifirma Saueri poolt uus ore. 1889. aastal telliti kiriku jaoks uus altarimaal tuntud baltisaksa kunstnikult Julie Emilie Wilhelmine Hagen- Schwarzilt. Maalil oli kujutatud Kristust ristil ja risti all Maarjat, Johannest ja Maarja Magdaleenat. Pildi kohale retaablil oli kirjutatud tartumurdeline piiblisalm: ,, nida om Jumal ma ilma armastanu". Kümmekond aastat enne kiriku hävimist ehitati hoonesse keskküte ja kujundati ühte kiriku ruumi muuseum, kus hoiti vanu kirikuga seotud esemeid, raamatuid ja dokumente. 1941. aastal Nõukogude vägede pommitamise käigus hävis tules koos paljude muude Tartu hoonetega ka Maarja kirik. Säilisid vaid kiriku seinad, suur kell, mis hiljem viidi
hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele.3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie.
Ridala ja Hanila kirikus. Välisarhitektuuri silmapaistvaim osa on peasissekäigud ehk portaalid. Huvitavaim esialgsel kujul säilinud portaal on Ridala kirikul, mille vimpergis paikneb Eesti üks vanim skulptuurifiguur, mis kujutab kiriku kaitsepühakut -- Maarja Magdaleenat. Kirikutega on seotud paljud legendid, mis sageli on üsna sarnased. Eks kirikute suursugusus ja salapära, seotus püha ja kättesaamatuga on soodustanud fantaasiavaldkonda kuuluvate lugude teket. Ridala kirik Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta
Kohtuti Johannese ja Magdaleenaga ning prooviti leiba. Leemeti sirgudes kasvas ka Salme, kes leidis endale peagi meheks karu. Suri onu Vootele, põhjustades enda surma kurioosse looga Leemetile küllaltki korralikku närvikõdi. Intsu sugu tuleb 69 ilmsiks ja ta saab lapsed. Pärtel kolib külla ning Leemet aitab ühes seigas ussihammustuse saanud Magdaleenat, paludes ühel maol mürk jalast välja imeda. Ühel hetkel otsustavad Ülgas ja Tambet, et ainus viis metsa päästa on Hiie ohverdada. Leemet päästab Hiie ning nad põgenevad paadiga merel eemale. Hiie muutub. Temast saab kena ja jutukas tüdruk ning Leemetis tärkavad Hiie vastu tunded. Varsti jõutakse saarele, kus Leemet kohtub enda vanaisaga, keda oli surnuks peetud. Vanaisa oli saarele sattunud raudmeeste tõttu ning oma jalad kaotanud
annaabi.ee 
