Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” (0)

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”  Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö.  19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana,
inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. 
Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta 
maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem 
kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta 
süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit
Mari – oma ajas väga eriline naine – iseseisev, trotsi täis ja lubanud kellelgi ennast alandada ega 
käsutada. Mari säilitas kuni teose lõpuni oma põhijooned, kuid muutus nukramaks ja tõsisemaks. Mari
ei käi raamatu jooksul lõplikult alla nagu Prillop – ta lõpetab lepingu kohe, kui see tema võimuses on 
ning ei lase saamahimul endast võitu saada.  Olulisemad kõrvaltegelased, nende iseloom ja mõju peategelastele. 
Mõisnik Ulrich von Kremer – elus pettunud, kehastab allakäinud mõisnikku. Kremer tekitas 
Prillopis saamahimu ning sellest sai alguse tema allakäik. 
Sepp Juhan – tundus tagasihoidlik ja mõistlik noormees, kes hoolis Marist.  1. Miks abiellus Mari Tõnuga? Kuidas Tõnu Marisse suhtub?  Mari abiellus Tõnuga, kuna tema õde Leenu suri ja ta oli Tõnu naine. Neil oli kaks last ja neile oli 
ema vaja, teised õed aga ei tahtnud seda teha. Tõnu ei näinud Marit alguses nagu oma naist, vaid nagu
kedagi, kes lastega tegeleb. See, aga muutub loo käigus ning ta muutub armukadedaks.  2. Milles avaldub Mari lapselikkus?  Mari mängib lastega nagu nende vanem õde, mitte nagu nende ema. Samuti oli ta veel natuke süütu, 
kombetu ja trotsi täis. Ka töösse suhtus ta pigem kergelt – tegi, kui oli vaja, kuid võis ka keset päeva 
pikutada ja raamatuid lugeda -, mis ei olnud väga perenaiselik. 3. Miks tahab Tõnu nii väga piimameheks saada?  Pärast Kremer pakkumist ihkab Tõnu olla jõukas ja häbeneb oma vaesust. Ta kadestas piimameest 
Kuru Jaani, kes rääkis talle, kui hästi tal läheb, kui edukas ta äri on ja kui hästi ta pere elab.  4. Millise lepinguga on Kremer nõus Tõnule piimamehe koha andma? Kremer soovis, et Mari käiks teda õhtuti lõbustamas. 5. Miks ja millal Mari lepinguga nõustub?  Pärast kõikvõimalikke meelitamise ja veenmise viise, otsustab Mari lõpuks ise lepinguga nõustuda. 
Kuna raamat on kirjutatud keskendudes Prillopi siseheitlustele, on Marist tihti raske aru saada. Mari 
oleks ilmselt kohe nõustunud, kuid teda häiris, et leping käis meeste vahel, mitte ei küsitud temalt 
otse. Ma arvan, et Mari nõustus lepinguga siis, kuna tundis jälle, et see on tema enda valik, kuna Tõnu
oli proovinud pea kõike tema veenmiseks ja oli juba alla andnud.  6. Kuidas Tõnu piimamehena toime tuleb?  Keegi ei taha eriti osta piima ja kaupa, sest enamikele meeldis vana piimamees ja Tõnu ei võeta 
omaks. Ta avastab, et polegi nii kerge olla piimamees ja mõistab, et ka vana piimamees polnud nii 
jõukas.  7. Nimeta erinevaid põhjusi, miks Tõnu jooma hakkas. 


Tõnu hakkas jooma, kuna ta mõistis, et oli teinud Marile liiga ning tal olid ka Mari vastu tunded 
tekkinud. Samuti hakkasid levima jutud sellest, kuidas Tõnu oli oma koha saanud, ning ainuke viis 
neid vaigistada oli teistele kõrtsis välja teha.  8. Millal hakkab Tõnu suhtuma Marisse kui naisesse, mitte kolmandasse lapsesse?  Kui Mari otsustab olla iseseisev ning ilma Tõnult luba küsimata täidab lepingu tingimusi ja läheb 
mõisasse Kremerit  lõbustama, siis muutub Mari justkui üleöö naiseks. Prillupi silmis oli ta muutunud
ilusamaks ja täiskasvanulikumaks 9. Mis seob Marit ja seppa?  Mari ja sepp on justkui üksteisesse armunud, kuid kuna Mari on abielus, siis sellest ei tule midagi.  10. Külarahva suhtumine Marisse?  Külarahvas teeb Mari üle tihti nalja ja nad märkavad ka, kuidas Mari käib mõisniku juures.  11. Kuidas Tõnu sureb?  Tõnu külmub purjuspeaga kõrtsist koju sõites surnuks.  12. Kui palju käib Maril kosilasi ja mis tingimustel?  Maril käib 3 kosilast, kuid nad kõik – peale sepa – tahavad, et endine leping mõisnikuga jätkuks. Sepp
aga tahab kuhugi ära kolida, lepingu lõpetada ja kõik unustada. 13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas?  Mari lükkas sepa kosjad tagasi öeldes, et ta on argpüks, sest ta polnud Mari eest varem seisnud.  14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra?  Mõisahärra pakub Marile uut lepingut, millega Mari saaks tema üüritud korteris linnas elada, kuid 
käiks ikka tema juures. 15. Miks ja millise põhjendusega Mari keeldub?  Mari keeldub, kuna tahab olla vaba ning sõltumatu. Ta ütleb, et ta tahab olla linnas varblane, mitte 
kanaarilind.  Too näiteid inimkaubanduse kohta „Mäeküla piimamehes“.  Kogu leping Prillopi ja Kremeri vahel on inimkaubanduslik – Marit mõisas käima sundimine Prillopi 
majandusliku kasu nimel.  Too lühidalt välja olulisemad probleemid. Millised neist on aktuaalsed ka tänapäeval?  Rahaahnus pimestab. Abiellumine inimesega, keda sa ei armasta. Mees arvab, et naine on ta omand. 
Ülemuste/mõjuvõimsate inimeste poolt naiste ära kasutamine. Kõik nendest on veel aktuaalsed.  Kommenteeri:  “Kui oma mees on nõus, siis see pole ju patt!”  Tsitaat vihjab sellele, et kui oma mees on nõus, siis pole petmine patt. Seda ütles Tõnu Marile, 
üritades teda manipuleerida mõisas käima.  “Mõni naine saab oma mehega kaks last, teine ei saa kahega ühtegi!”  Külamehed naersid nende sõnadega Mari üle, vihjates tema suhetele. 


“Ma tahan linnas varblane, mitte kanaarilind olla!”  Seda ütles Mari lõpuks Kremerile, kui ta pakkus tema linnas elamist finantseerida, kuid tegelikult 
kirjeldab see hästi Marit terve loo vältel.  Kas “Mäeküla piimamees meeldis sulle või ei ja miks? Mulle meeldis see raamat, kuid samas oli see minu jaoks väga masendav. Vilde kirjutamine on 
meisterlik ning eriti meeldisid mulle detailsed hetkede ja looduse kirjeldused. Selle kõrval oli aga sisu
nii rõhuv ja reaalne, eriti arvestades, et sellised suhted olid tavalised. Raske on ennast ette kujutada 
selles ajas elamas ja mul on väga kahju, et selline elu oli kunagi – ja on ka praegu ilmselt kuskil – 
inimeste jaoks reaalsus.