Madalmaade kunst (0)

MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: Antiikeeskujud puudusid, Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud, Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud, Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed, Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse, Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu, Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale, Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks, Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. Õlimaalidel oli seitset värvi kihti. Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse. Sügavuseillusiooni saavutamiseks maalis eespool olevad objektid soojemateks ja tahaplaanile jäävad külmemates toonides. Abielupaar Arnolfini maal Kujutatakse abieluvande andmist oma kodus. Peenmaali musternäidis. Ruumis on veel inimesi, kes paistavad peeglist. Maal on täis sümboleid: 1) Küünlad – jumala kõikenägev silm. 2) Palvehelmed – truudus, vooruslikkus. 3) Apelsinid – näitavad vahemere äärset vaheolu. 4) Koer – truudus, armastus. 5) Punased kardinad ja voodikatted – kirg. 6) Rohelist värvi kleit – viljakus. Koos vennaga maalisid Genti katedraali altari, mis koosneb 24. pilditahvlist piibliteemadel. Hieronymus Bosch Nn pessimistlik fantast. Varase kunstiajaloo kõige fantaasiarikkaim kunstnik. Teostab kunstis oma süngeid ja sarkastilisi nägemusi inimkonnast. Inimesed on tema maalidel armetud ja loomalikud olendid, kes on määratud hukkumisele. Teoste maailm on äärmiselt iseäralik, meenutab õudusunenägusi. Tema teoseid hinnati kõrgelt juba tema eluajal. Hispaania kuningas Philippe II oli tema maalide kollektsionäär. 20. saj. On ta olnud eeskujuks surrealistidele. Triptühhon „Lõbude aed“ I osa kujutab inimesi paradiisis. II inimeste hukatusliku lõbutsemist maises elus. III lõbujanu tagajärjel saabuvat igavest needust põrgus. SAKSA KUNST 15 – 16. SAJ. Endiselt valitses keskaegne gootistiil. Uuendusena hakkas levima trükigraafika. Odavuse tõttu võimaldas see kujutavat kunsti laiemalt levitada. Teoste sisu oli enamasti usuline ja õpetlik. 16. saj. Algas Saksamaal reformatsioon, mis tõi muutusi kirikusse, ühiskonda ja ka kunsti. Sel perioodil tegutses ja elas saksa ajaloo kuulsaim kunstnik Albrecht Düren (graafik). PRANTSUSE KUNST 16. SAJ. Prantsusmaa ja Itaalia vahel toimusid sõjad. Seoses sellega levis Prantsusmaal itaalia renessanss. Paljud itaalia kunstnikud töötasid prantsuse ülemkihi heaks (Leonardo da Vinci) Kõige tähelepanuväärsem oli arhitektuuri areng, kus olulisel kohal ei olnud kirikud, vaid lossi ehitus. Kõrgaadel vajas residentse linnast väljas, kus oleksid head jahipidamise võimalused. 15. saj. valitses veel segastiil – segamini gootika ja renessanss. Blois loss Hoone koosneb 4st tiivast, mis on ehitatud eri aegadel ja erinevates stiilides. 13. saj. - gootika, 15. saj. - hilisgootika, 16. saj. - renessanss ja 18. saj. - klassitsism. Tüübilt keskaegne, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessanslikud (akende vahel pilastrid, fassaadil kivi nikerdused, palju kaunistustega keerdtreppe.) Chambord loss 16. saj. keskel kuningas Francois I nõudmisel Leonardo da Vinci poolt kavandatud. 440 tuba, 84 treppi, 282 kaminat, 365 korstent, sadu torne. Ehitati Louvre'i jõeorgu soisele pinnasele. Loss pidi peegelduma looduslikul veekogul ja selleks kaevati uus jõesäng. Lossi suuremateks vaatamisväärsusteks on spiraalsed keerdtrepid ja katuse arhitektuur. Peatrepid viivad katuse terassile. Loss on kindlustatud vallikraaviga ja asub aias, mida ümbritseb ligikaudu 35km pikkune müür. Fontainebleau loss Traditsiooniline põhiplaan. Põhirõhk on hoone sisekujundusel ja pargil. Välisilmele on iseloomulik rikkalikult kujutatud katuse arhitektuur. Hoone osade vahel on kanalid ja tiigid. Lossiehitusel töötanud skulptorid, arhitektid ja maalrid moodustasid eraldi Fontainebleau koolkonna. ** Pariisis oli oluline Louvre'i ehitus. Francois I lasi keskaegse Louvre kindluse lammutada ja palkas arhitekt Pierre Lescot kavandama asemele uhkemat ehitist. Loss planeetiti 4ja tiivaga hoonega, mille nurkades pn tornid. Lossi fassaadil ei ole enam kindlusetaolist ilmet. On palju aknaid, seinas sambaid, skulptuure ja mitmeid kaunistusi. Lossi ehitamine jätkus mitme põlvkonna jooksul ja lõpetati 19. saj. 17.SAJ. ÜLDISELOOMUSTUS Euroopas olid absolutistlikud monarhiad. Toimusid ususõjad, revolutsioonid ja reformatsioon. Haridus, teadus ja filosoofia hakkasid jõudma laiemate rahvahulkadeni. Kunsti erinevuste alusel jagatakse euroopa riigid 3me rühma: I Itaalia, Hispaania, Austria – Absolutistlik valitsemine ja katoliku kirik olid liidus. Kunstis olid esiplaanil kiriku huvid. Barokk kõige ehedamal kujul. II Prantsusmaa ja Saksa väikemonarhiad – Kirik allus absolutistlikule valitsejale ja kunstis olid esikohal õukonna tellimused. III Holland, Skandinaavia, Inglismaa, Põhja – Saksamaa – Levis kapitalism ja protestantlus. Põlatud olid nii absolutism kui katoliku kirik. Kunsti tellis peamiselt linnakodanlus. BAROKK 17. saj. kohta kasutatakse ühise stiilinimetusena sõna barokk. Tuleb itaalia keelest sõnast barocco – iseäralik, korrapäratu. Barokk kunsti eesmärgiks oli meelte ja tunnete mõjutamine. Köitis laia publikut. Tekkis Itaalias 16. saj. Lõpul. Levis üle Euroopa ja hääbus 18. saj. Keskel. Isel. arhitektuuridetailid on keerdsammas ja voluut (sammaste otsas). Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja toretsev. Teosed pidid edasi andma ülevust, rahutust ja liikumist. Hooned nö maeti dekoratsioonide alla. ITAALIA Arhitektuur Tähtsaim oli kirikute püstitamine (katoliku usu keskus). Valitsevaks kirikutüübiks sai piklik avara sisesaaliga hoone. Välisilmes jäi tähtsaimaks kuppel. Ainsad aknad asusid tavaliselt kupli all ääres. Siseruumis said tähtsaks kaunistuselemendiks maalid ja skulptuurid, mille ülesanne oli tekitada imetlust, hämarust ja aukartust. Laemaalidel kujutati sageli arhitektuuri detaile, mida oli raske tõelisest eristada. Kiriku fassaad pidi mõjuma maaliliselt ja lopsakalt nagu siseruumgi. Hoone esikülg võis lainetada, olla astmeline, või muul moel liikumist edasi andev. Rooma Ehitati edasi Püha Peetri kirikut. Loobuti tsentraalehitise tüübist ja ehitati üks ristiharu pikihooneks. Selle kõrge ja uhkete kaunistustega fassaad varjab ära kiriku kupli. Algselt ehitas Michaelangelo. Hiljem autoriks Carlo Maderna. Kiriku ette rajas suure ovaalse väljaku Lorenzo Bernini Väljak on külgedelt ümbritsetud kaarjate sammasteridadega (nim. kolonaad).