Feodalism Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel-lest ja toon oma arvamuse. Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Fra...
Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg. 1. Millised olid 3 põhiseisust keskajal? 3 põhiseisust keskajal olid: I seisus vaimulikud- palvetajad, kiriklik hierarhia; II seisus aadlikud-sõdurid feodaalne hierarhia; III seisus talupojad- töötegijad. 2. Mida kujutas endast keskaegne kuningavõim?Keskaegne kuningavõim kujutas endast seda, et võim pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus Läänemerel, mis oli Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit, millesse kuulus 100 linna ja tähtsaimaks keskuseks oli Lübeck, Eesti linnadest oli seal Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veeti Venemaalt Euroopasse: karusnahka, vaha, mett,puitu, vilja, loomanahkasi jne ning Läänest itta soola, vürtse, metalli ja veini
kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn „verise seadusandlusega”, karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). (www.yle.edu.ee) Paljud senised rentnikud kaotasid oma elatusallika ning olid sunnitud linnadesse kolima. Rikkad maaomanikud elasid oma suurtes maavaldustes uhketes majades. Nende farmid kasvasid üha suuremaks ning mõned maavaldused kujundasid kuulsad maastikuarhitektid, nagu Lancelot Brown, ümber suurteks pargialadeks. Neid muudatusi toetas igati maaomanikest koosnev valitsus. Kuid tavalistele taluinimestele tekitasid need muudatused palju muret. (www.miksike.ee) Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Tarastamise tulemusena tekkinud suured maavaldused tekitasid nõudluse täiendava tööjõu järele (süsteemse; kapitalistliku põllumajanduse arendamise võimalus)
Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega. Siis tuli lihtrahvas- vabad talupojad ja käsitöölised ning nende järel kõige vaesemad elanikud ehk proletaarid, neil puudus püsiv töö ja elukoht, kuid siiski olid nad kodanikud, vabad ja kõigi õigustega. Viimaseks tulid orjad ja vabakslastud
1920.a. põhiseaduse järgi oli ühekojaline partei,riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Eestit juhtis koalitsiooniparteid.Põhiseaduse mutmist tahtis vabadussõjalaste keskliit.1933 põhiseaduse parandused .laidoner 1934 kuulutas sõjaväelise riigipöörde,keelustati poliitiline liikumine ja riigikogu suleti.Riigijuhid tegid uue põhiseaduse 1937-presidendi ametikoht-päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.maareform-maavaldused jagati inim.väikemapidamised.tööstuses asendati vene tehased uute tööstusharudega.väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja
jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud: 31. okt 1517 - Martin Luther lõi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi 1524-1525a - Saksa talurahvasõda T. Müntzer taotles jumalariigi loomist maapeal 1555a - Ausburgi usurahu
kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega Friedrich Targa lossis Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud vaid kõrgkihti vaid ka alamrahvas leidis Lutheri õpetust 1524-1525 aastad on näinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all Reformatsioon kui
Rzeczpospolita riigi 5. Altmargi vaherahu (aasta). 1629.aastal 6. Liivi ordu viimane välilahing (lahingu koht ja toimumise täpne aeg). 2. august 1560 Härgmäe lahing, 7. Missuguste võõrvõimude vahel jagunes Eesti pärast Liivi sõda? Poola, Taani ja Rootsi kuningate vahel 8. Kelle valdusse läks Põhja - Eesti pärast Liivi sõda? Rootsi 9. Kelle valdusse läks Saaremaa pärast Liivi sõda? Taani 10. Mida kujutas endast Sigismund Augusti privileeg? Tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. 11. Kes haldas riigimaid Taani valduses? (ametinimetus) kuninglik asehaldur 12. Millise vaherahuga läksid Poola alad Eestis Rootsi koosseisu (aasta ja rahulepingu nimi)? Altmargi vaherahu, 1629.aasta 13. Mida kujutas endast vastureformatsioon Lõuna - Eestis? Katoliku usu levitamine 14. Jesuiitide peamine keskus Eestis. Tartu 15. Millised kahte tüüpi mõisad olid Põhja - Eestis? Riigi- ja eramõisad 16
valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks Saksamaal härradeks ja rüütliteks Prantsusmaal paruniteks Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt. Eestis tegutsenud seisuslikud aadlikorporatsioonid : Kuramaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond Preisi aadlik Wenzeslaus Hans von Lehwaldt Catharina von Lehwaldt
tulemusena? KIRIK, KULTUUR POLIITIKA, MAJANDUS Ladinakeelne jumalateenistus asendati Hakati väärtustama tööd ja ametialast rahvakeelsega teenindust. See pidi muutuma inimese kutsumuseks. Kesksele kohale tõusis jutlus ja kirikulaul Riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused Hävitati altarid ja pühakute kujud Kirkupeaks sai kohalik valitseja, mitte paavst Vaimulikud said õiguse abielluda, tsölibaat heideti kõrvale Piibel tuli tõlkida emakeelde -> pani aluse paljude rahvaste kirjakeele arengule Indulgentsid keelati REFORMATSIOON SVEITSIS Algatajaks oli Jean Calvin. Kalvinism. Tema õpetuse kõige olulisem punkt oli õpetus predestinatsioonistist e. ettemääratus
Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks.
juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn. Landesveeri sõjani Balti liit - Liit, mida plaaniti luua Eesti, Läti
Kiilkiri – on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri. Tsikuraat – linna keskuses kõrguv kaitsejumala astmiktempel. Preesterkond – Mesopotaamia usklikud. Linnriik – väike riik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest. Kodanikkond – linnriigi jõukamad mehed. Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Kuningas - inimene, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge, mõista kohut, ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale.
Milles seisnesid Lääne-Rooma Languse ja Ida- Rooma püsima jäämise põhjused:Rändrahvaste sissetungid(germaanlased); sõjavägi barbariseerus; laostumine; orjad; asukoht; vabade talupoegade arv. Bütsantsi riidi I õitsengu aeg:395- 1453.a. ehk Ida-Rooma keisririik, aga õitseng oli 527- 565 .a. ; oli Keiser, kõrval tegeles riiginõukogu ja senat, mis oli piiratud volitustega. Keiser nimetab ka kirikupea. Elav kaubavedu, soodne asukoht. Vabade talupoegade maavaldused säilisid ja suurenesid 7.saj asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mis moodustati piirkondade kaupa. 11. Saj alates asendati talupoegade maakaitsevägi feodaalide ratsaväega. Bütsantsi kultuuri tähtsus:Mõjutas Euroopa (eriti Itaalia) renessansskultuuri väljakujunemist. Bütsantsi õpetlased, kes põgenesid Türgi ohu eest läände, neil oli palju väärtuslikke antiikkäsikirju, nad hakkasid humanistidele õpetama kreeka keelt ja elustasid huvi antiikkultuuri vastu
1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus haridus, tõlkimine, sport. Vabadussõda 11. 11 1918 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades. Eesti iseseisev, ohustas > Venemaa eesmärk kommunistlik maailmarevolutsioon + taastada vene impeeriumi suurus. 28.11 1918 ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel
olid 1) vastuolud usutõdedes 2) katoliku kirikule omane tagasihoidlikkus puudus ja see tekitas pahameelt 3) vaimulike eelistatud seisus tekitas pahameelt 4) Lutherile ei meeldinud indulgentside müük Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu.
NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Teadmusühiskond Inimesed elavad valdavalt ... Maal Linnastumine e. urbaniseerumine Linnas Linnas Rikkuse aluseks on .... Suured maavaldused Tootmiskapital, masinad Info kiire levik + UUS info Infotehnoloogia Otsuseid teevad .... Need, kel on maid rohkem(aadlikud) Pankurid, kaupmehed, töösturid Infovaldajad, eksperdid Ekspertgrupid, sõpruskonnad, eksperdid...
Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks.
aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president b) Julius Kuperjanov Eesti sõjaväelaste juht, esindas meie riiki edukalt sõdades c) Eduard Viiralt d) Paul Keres- Esti esimene maletaja , tõi palju võite 4. Millal toimus Vabadussõda
EESTI VARAUUSAEG Sigismund Augusti privileeg- Tagas aadlikele tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. Andis selle vastutasuks Liivimaa eest. Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu. Jam Zapolski vaherahu: 1. Venemaa ja Poola vahel. 2. Sõlmiti 1582a 3. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3
algul heatahtlik suhtlemine (kaubavahetus ja oskused – mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud orjade tööjõul (puuvill, tubakas) c) Inglismaa koloniaalpoliitika : algul oli kolooniatel suhteline sõltumatus kolooniate jõukuse kasv põhjustas nende maksukoormuse tõstmise Inglise sõjaväe ülalpidamise kohustus kolonistidele kahjulik kaubapoliitika – Inglismaale madala hinnaga tooraine + valmiskauba müügikeeld sinna
Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes hakkas rüütlitele sõjaväeteenistuse eest tasuma maaga, et nad oleks rohkem motiveeritud. Maavaldused, mis rüütlid said ei olnud päritavad ehk peale surma läks maatükk järgmisele rüütlile. Valitsemine põhines feodaalide suhetel ja truudusel, kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. Feodalismi kõige suurim tunnus on katoliiklus. Katoliikluse aluseks on piibel, püha pärimus ja kiriklik traditsioon. Keskajal oli usk üks kõige tähtsamatest asjadest üldse. Ainukesed inimesed, kellel oli lubatud tavainimesele piiblit seletada olid vaimulikud. Keskajal usuti, et kui
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustuse...
Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis Benedictuse ordu. Kloostritele tekkisid suured maavaldused ja nad olid rikkad ja vägevad. Kloostritest väljaspool hakati ka levitama kerjusmunkade poolt Jumala sõna. Alates 5. sajandist oli Euroopas palju kloostreid. Mungaks hakkasid inimesed, kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid. Seal korraldati ka pidusid ja võõrustati külalisi.
oluliselt vähendanud. Põllumajandusega tegeletakse vähem põhjaosas, kuna sealne maastik on väga mägine. Põllumajandus on laiaulatuslik. Tööjõu hõivatus põllumajanduses on 10% töötavast elanikonnast (5,6 miljonit).Tööjõud on odav, kuid siiski kiiresti kallinev. Kodumaiste ja otseste välisinvesteeringute tase on kõrge. Tugeval kohal on pangndus ja turism. Nõrgad küljed: aegunud põllumajandus tootmine, väikesed maavaldused ja väike saagikus ei suuda võistelda Hispaania odavama põllumajandustoodanguga. Tööturg on jäik. Suur sõltuvus sisseveetavast naftast. Põllumajandus on spetsialiseerunud valdavalt taimekasvatusele ja kalandusele. Kasvatatakse peamiselt korgitammesid, mis moodustavad ligi kolmandiku territooriumist, viinapuid, õlipuid ja tsitruseid ja valmistatakse veini. Lõunas kasvatatake toiduteraviljadest nisu ja põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral kasvatatakse ka ananassi ja banaani.
Katariina, kuid Katariinale oli Peetri poliitika väga vastuoluline. 1762 kõrvaldas Katariina kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt ja kuulutas end Venemaa valitsejaks. Mis muudatusi ta läbi viis? Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Saavutused 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga
Nad moodustasid ühtse kultuuri piirkonna • Räägiti vanapõhja keelt. • Kummardati jumalaid umbes 1000. aastani. Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja
kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Reformatsiooni sündmused: 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524- 1524 Saksa talurahvasõjad. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu-
üksteist sõjalise rünnaku korral.See ei nnestunud lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu.1923.aastal sõlmiti Eesti-Läti leping, kuid seda oli Venemaa vastu jätkunud.1930.aastate algul teravnes ravusvaheline olukord.Venemaa ja Saksamaa muutusid tugevateks,Rahvasteliit ei suutnud enda ülesannetega hakkama saada.IIMS puhkudes muutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks. Majanduse areng Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused ja jagati see soovijatele.Maareformi tulemusena asendati suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud),maaomanike ja maatööliste suhted paranesid.Eesti tähtsamaks majandusharuks jäi põllumajandus,mille arendamisel aitas riik kaasa.Juhtkohale tõusis loomakasvatus.Põllumajanduse edenemist raskendas moodsa tehnika,tõuloomade,sordiseemnete vähesus ja väiketalude suur arv.Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete ja tööstusharudega.Eesti peamiseks
Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline järelvalve trükiste ja andmebaaside üle. Konventsioon riikidevaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi Deklaratsioon ametlik teadaanne Registrid: · Eesti statistikaamet rahvaloendused, aruanded · Maaregister maavaldused, suurus jne. · Äriregister ettevõtted ja organisatsioonid · Autoregister sõidukid, tunnused jne · Rahvastikuregister kodanike isikuandmed Õigused, mis on ainult Eesti kodanikel: · Õigus ja kohustus teenida kaitseväes · Avaldada vastupanu, kes hävitavad EV iseseisvust · Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses, tollis · Töötada avaliku teenistujana riigi kohal või omavalitsuses · Õigus kuuluda erakonda
Saaremaal võisid vakusekohtus olla ka talupoegadest õiguseleidjad Sammud, mis viisid Liivi sõja puhkemiseni ei pööratud tähelepanu alade kaitsele Liivimaa oli killustatud( usuliselt ja poliitiliselt) Sigismund Augusti privileeg tühistati, sest.. Poola võimu ajal tahtis Poola taaskehtestada katoliiklust ja maid riigistada ning see privileeg tagas aadlikele luteri usu ja maavaldused Kindralsuperintendent - kirikuvalitsuse e konsistooriumi juhtimine Liivimaal Vöörmünder - kiriku majandamisega tegelemine Konsistoorium - kirikute ja pastorite kontrollimine Bastion - linna kindlustamine, kindluse kaitsmine Lünktekst Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika reeglistiku 1637 Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg Koolmeistreid õpetas välja Bengt Gottfried Forselius
koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõisnike maavaldused ning jagati soovijatele. Suurmaapidamine asendus väikemp- ga. Põllumaj.-lomakasvatuse saadusi müüdi edukalt euroopa turul. Tööstus-hiigeltehased asen. ettevõtete ja uute tööstusharudega. Vabadussõja põhjused: 1) eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki 2) venemaa alustas pealetungi eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki 3) 1 MS oli lõppenud ja sakslased lahkusid eestist. 1918.dets-ks jõudis punaarmee hõivata üle poole eesti mandriosast
sõjalise rünnaku korral . Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 .aastail? * Maailmarahu hakkaisd ohustama nii stalinilik Venemaa kui ka hitlerik Saksamaa,mis mõlemad tugevnesid ja muudusid järjest sõjakamaks . Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ? * Eesti osutus rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikidele. 5.Majandus. a)Põllumajandus. Milles seisnes maareform ? * Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused,mis jagati sooviatele. Kuidas nimetati tekkinud uusi talusid? * Asundustalud. Milline põllumajandus haru oli peamine? * Loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. Mis takistas kiiremat arengut? *Edenemist takistas moodsa tehnika,tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. b)Tööstus. Mis muudatus toimus tööstuses EV algul ? * Asendati hiigeltehased uute ettevõttete ja terve uue tööstusharudega.
Peale läänide jagasid kuningad ka nn immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone vasallile üle(nt kohtupidamine, maksude kogumine). Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi. 2 põhilist majandussüsteemi: Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks
Välis: 1) Laiendati riiki 2) Laiendati ristiusu levikut 3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga) Sise: Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused ) Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus. Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel. Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad. Feood - pärandamisõiguseda lään Rendihärrus - kogu feoodi maa oli renditud talupoegadele. Mõisahärrus - selle korral kasutasid talupojad väikest maalappi. Tasuks pidid nad käima ka mõisa maal tööl.
pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja
(uus väeliik) kuna kuningale oli tähtis kiriku toetus ja samas tuli tal kuningavõimu säilitamiseks ka oma alamatele maad anda. Siit oleks võinud probleem tekkida, kuna sõjaväge sai koos hoida ainult maavalduste laialijagamisega, kiriku autoriteet põhines aga just nendel samadel maavaldustel. Karl Martell, aga leidis lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmiseks andes kõrgema vaimuliku ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karl martelli tähtsus seisneski selles, et ta suutis peatad islami leviku frangi riiki. 1. Pippin Lühike 741-768 * Kindlakäeline ja ettenägelik Frangi riigi valitseja. TEGEVUS: Maandas kirikumaade riigistamisega tekkinud pinged tunnistas laialijagatud maad kirikuomandiks ning nõustus täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule maksu maksma. - Kuna Rooma oli sisuliselt muutunud külaks ja Paavsti ähvardasid väljaspool Roomat
Konstantin Pätis. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks loeti Venemaad, abi aga loodeti saada ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid ei õnnestunud sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Eesti tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Tööstused asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet ning kütuseid.
Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. Jätk ....jätk · Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. Peaministriks (1689-1699) oli sveitslane Franz Lefort (François Jacques Le Fort), kes juhtis ka kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda". Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meesssoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod;
aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral. Sellest ei tulnud aga midagi välja, suudeti sõlmida vaid Eesti-Läti vaheline kaitseliidu leping. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks nin oli kergeks saagiks totalitaarriikidele. EV majandus: Diktatuuri ajal oli olulisemaks ümberkorralduseks majanduses maareform, mille käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamistega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. *Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi Euroopa turul
Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna Virge Väli Kätlin Pihl Marite Vendel LÕUNAEESTI POOLA KOOSSEISUS v Poola aeg algas kohalikule aadlile suurte lootustega. v Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu
Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid tulemusi saavutamata saadeti see laiali, küll aga asutati vaeslaste varjupaigad ja esimesed linnarahvakoolid. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Ta pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga. Katariina tegeles ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse, viis läbi õigeusu kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Ta viis läbi muudatusi riigihalduses, laiendas Venemaa aadli õigusi andes aadlike omandusse kõik 1 maad, mis olid nende valduses ja omandusse nendel elavad talupojad. Aadlikud said õiguse ainuisikuliselt määrata talupoegadele kohustusi, õiguse mõista nende üle kohut ja õiguse müüa talupoegi. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes, anti välja seadus, mille kohaselt
1. Paavstil olid ilmalikud huvid 2. Saksamaa oli poliitiliselt killustatud . Luther sai rahva toetuse. . Luther kutsuti 1521. a Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et ta loobub oma seisukohtadest, kuid Luther ei teinud seda. .Luther kuulutati lindpriiks, varjas ennast aastaid Friedrich Targa lossis, kuid siis pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse
Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi kasutatakse vähe * väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd * saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud * suuremad maavaldused * kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu * kasvatatakse veel mitmeid kultuure. Kuid suur osa toodangust läheb müügiks * kapitalimahukas kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandusi. Ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne * saagikus on parem 4. Spetsialiseeritud suurtalud tootmise spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstuskompleksi tekkimine Piimakarjatalud (põhja-euroopas, USA ja kanada kirde ja loode osas, põhja-jaapanis, uus-meremaal)
Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud
Tartu ülikooli sajand Ülikool 1802. aastal toimus Tartu ülikooli taasavamine, mis sai baltisakslaste Landestaadi tugevaks vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis peeti loenguid saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, kelle tutvus keiser Aleksandriga tõi ülikoolile kasu. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool).
algas kaupade kuhjumine ladudesse, tehaste tootmist piirati,osa aga pidi ukse uksed sulgema. 1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud üle oma tegelike võimaluste. Valitsuse soovitusel alustas Eesti Pank kullatagavarade realiseeimist. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. Maareform. Asutava Kogu 10.oktoobril 1919.a. vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste osakaal maaelanikonnas langes. Maal kerkisid uued elumajad,laudad,kõrvalhooned ning rajati terveid uusi külasid. Esialgseid raskusi aitas ületada 1921.a. väga hea saak. Uus majanduspoliitika. 1924.a. kevadel kuulutati välja uus majanduspoliitika, see tähendas riigi maksebilansi tasakaalustamist. Esmatähtsaks majandusharuks muutus põllumajandus. Kümnendi teist
kasvatatakse väikestel maa-aladel, rohkelt väetisi, vähe tööjõudu, kunstlik niisutus, kitsas spetsialiseerumine, kõrge mehhaniseerituse tase. Ekstensiivne põllumajandus: omane hõredalt asustatud aladele, väetised puuduvad, maatükkide pidev vahetamine, vähe kapitali, suur tööjõud, väike saagikus, alepõllundus, kasutatakse tööloomi, vähe tehnikat. Agraarreform: Ladina-Ameerikas kuulub maa valdavalt suurmaaomanikele. Aafrikas on väikesed maavaldused, suurmaaomanikud kasvatavad kultuure ekspordiks. Maareform- riigi või suurmaaomanike jaotamine erataludeks. Agraartööstuskompleks: talunike ühistu või linna firma, mis osutab raha eest talunikele teeneid: nõustamine, maaparandus, masinate hooldamine, rentimine, saaduste kokkuost toiduainetööstusele. Spetsialiseerunud suurtalu- Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Toodang müüki, masinate kasutamine. Agrotehnika- kasutatakse väetisi, häid taimesorte. Veterinaaria tasemel, head loomatõud.
Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Paljud firmad suleti või kolisid Venemaale ja Saksamaale. Eesti Pank andis aga laenu inimestele üle oma võimete ja seega tuli pankroti vältimiseks anda pangal uusi laene. Edaspidi selliste probleemide vältimiseks otsustati teostada rahareform, mis jõustus 1928. Aastal. 1920 võeti vastu Maareform, mille järgi riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Metsad ja soomaad jäeti enamasti riigile aga põllu-, heina- ja karjamaad jagati asundustaludeks. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal maaelanikkonnas langes oluliselt. Peale maa võeti mõisnikelt ära põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkis hulgaliselt uusi talusi ja külasi. Sellest reformist kaotasid küll mõisnikud, kuis Eesti põllumajandus sai taas jalad alla. Majanduskriis: 1929. aasta lõpus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis jõudis Eestisse
kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, peaminister 1624-1642 Louis XIII valitsemisajal. • „Minu esimene eesmärk oli tagada kuninga suurus ja teine- riigi vägevus.“ • Piiras kõrgaadli võimu: hävitati kuninga vastaste kindlused, nende maavaldused konfiskeeriti, keelati duellid. • Püüdis taastada riigi usulist ühtsust-katoliikluse toel. Hugenottide tagakiusamine, La Rochelle kindluslinna piiramine ja hävitamine. • Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud. • Välispoliitika: 30-aastases sõjas toetas protestante Habsburgide vastu. Päikesekuningas Louis XIV (1643-1715) 1661. aastast valitses riiki ise • „Riik – see olen mina“ • „Üks kuningas, üks seadus, üks usk.“
annaabi.ee 
