Peaprotseduur OP_Mas() määratleb muutujad ja massiivid loeb töölehelt vastavad massivid kasutades alamprotseduure Loe_Tab ja Loe teeb kindlaks, kas töölehel olev maatriks on ruutmaatriks või ristkülikmaatriks vastavalt maatriksi tüübile rakendab alamprotseduurid kirjutab vajalikud tulemid töölehele Protseduur tee_uus(A(), B(), m, mitu) moodustab uue maatriks B() maatriksi A() nendest ridadest, kus peadiagonaa m on ridade arv algses maatriksis A() ja mitu on ridade arv uues maatriksis B( Protseduur liida(A() ,B() ,m) liidab vektori B() maatriksi A() nendele ridadele, mille viimane element on neg Funktsioon neg_kesk_üpd(A(), m) leiab maatriksi A() negatiivsete elementide aritmeetilise keskmise, mis asuvad Protseduur värvi_maksreas(prk, m, n) leiab piirkonna prk, mille ridade arv on m ja veergude arv n, maksimaalse elem igas reas ja värvib selle ära Protseduur Jagamine(A(), s, t) jagab maatriksi A() iga elemendi, mis on suurem arvust t arvuga s
GLÜKOLÜÜS TSITRAADI HINGAMIS- Glükoos TSÜKKEL AHELA REAKTS. H2O CO2 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, PIIMHAPPEKÄÄRIMINE: Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) 2 ADP + 2P 2 ATP ----------------------------------------------------- Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, ETANOOLKÄÄRIMINE:
(sisemembraan) ning alla süntaasi osa. Toime: Elektronide liikumisel tekkinud prootonite kontsentratsiooni erinevust kahel pool membraani kasutatakse ATP süntaasi poolt ATP sünteesiks. 10. Mida väljendab suhe P / O? Kui palju ATP-d fosforüleeritakse iga poole taandatud hapniku kohta. Milline on selle suhte ligikaudne väärtus a) NADH reoksüdeerumisel 2,5. b) FADH2 reoksüdeerumisel ETS-is 1,5. 11. Kuidas / mille abil tagatakse mitokondri maatriksis ATP sünteesiks vajalik ADP ja Pi kontsentratsioon ja sünteesitud ATP väljutamine maatriksist? ATP liikumine välja on eelistatud kuna membraanidevaheline ruum on ,,+". Iga transporditud ATP kohta tuleb üks H+ sisse. Ühe ATP sünteesile kulub kolm H+. Seega, ATP süntees ja eksport kokku võrdub 4H+ ühe ATP kohta. 12. Kas toodud väited vastavad tõele? Vale väide formuleerige ümber tõeseks. a) Mitokondrite sisemembraan pole küll NADH-le läbitav, kuid tsütosoolse NADH
karboksülaas PEP oksaalatsetaadiks; loomades (maksas, neerudes) on tähtsaim püruvaadi konversioon oksaalatsetaadiks. d. glüoksülaadi tsükkel - aitab taimedel kasvada pimedas; toimub ka idanevates seemnetes, kus fotosüntees ei ole veel piisav; taimedes paiknevad glükosülaadi tsükli ensüümid kindlates organellides glükosüsoomides. 2. TCA tsükkel on aeroobne reaktsiooniahel, mis toimub raku mitokondri maatriksis ja mille ülesandeks on süsivesikute, lipiidide ja valkude degradatsiooniproduktide oksüdeerimine CO 2-ks (tsükli intermediaadid on biosünteesi lähteained). 4. Anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela tinglikuks lõpp-produktiks on -ketohape püruvaat (3C ühend), kuid TCA-sse sisenevad KoA-ga aktiveeritud atsetüül-radikaalid (2C ühikud). Selgitage, a) kus - raku tsütoplasmas või mitokondri maatriksis, emb-kumb????? b) milliste protsesside tulemusena -
b. on samaväärsed mõisted c. sünergia tõhustamine tõstab toote kvaliteeti d. kvaliteedi tõus kutsub esile sünergia tekke Küsimus 4 Õige Hinne 9,00 / 9,00 Flag question Küsimuse tekst Milline probleem tekib sünergiapõhiste konstruktsioonimaatriksite töötlemisel, kui me ei ole suutnud olulisi seoseid ebaolulistest eristada? Vali üks: a. maatriksit pole võimalik matemaatiliselt töödelda b. maatriksis moodustatud siseplokid lähevad liiga suureks c. võib saada vale tegevuste järjekorra d. maatriks kukub kokku Küsimus 5 Õige Hinne 9,00 / 9,00 Flag question Küsimuse tekst Milline loetletud valdkondadest ei sobi projekteerimisvaldkondade teooriasse? Vali üks: a. funktsioonide valdkond b. organite valdkond c. detailide valdkond d. valmistamise valdkond Küsimus 6 Õige Hinne 9,00 / 9,00
vajalikke ensüüme ning tagajärjeks on raske ainevahetuse häire. Mitokonder Mitokonder on raku organell, mis varustab rakku energiaga. Rakubioloogias nimetatakse mitokondriks suurt rakusisest organelli, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Mitokonder Mitokondri ülesanneteks on: Mitokondri maatriksis toimuv püruvaadi ja rasvhapete oksüdatsioon süsihappegaasini, millega kaasneb NADH ja FADH2 teke. Aeroobne hingamine, mille tulemusel viiakse lõpuni toitainete lagundamine ja vabaneb energia. ATP süntees, mis toimub mitokondrite sisemembraanis paikneva ATP süntaasi vahendusel prootonite kontsentratsiooni gradiendi ärakasutamisel. Lagundamine tsitraaditsüklis. Mitokonder Struktuur
kanduri massi? Vali üks või enam: a. 50 - 60% b. 30 - 40% c. 20 - 30% d. 40 - 50% Küsimus 6 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline probleem tekib sünergiapõhiste konstruktsioonimaatriksite töötlemisel, kui me ei ole suutnud olulisi seoseid ebaolulistest eristada? Vali üks või enam: a. võib saada vale tegevuste järjekorra b. maatriksit pole võimalik matemaatiliselt töödelda c. maatriks kukub kokku d. maatriksis moodustatud siseplokid lähevad liiga suureks Küsimus 7 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis põhjustel satuvad seosed DSM maatriksis ülespoole diagonaali? Vali üks või enam: a. paralleelsete tegevuste korral b. järjestikkuste tegevuste korral c. on võimalik kõigil kirjeldatud juhtumeist d. tagasisidestatud tegevuste korral Küsimus 8 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
A(), m, n S2= 0, arvv=0 i = 2...n j= 1...n-1 ei Ai, j >0 arvv=arvv+1 S2=S2+ Ai, j arvv<>0 ei M_posk_F = S2 / arvv Pole võimalik! Range("kesk") = M_posk_F(A(), m, n) Muutujad ja parameetrid m - ridade arv maatriksis n - veergude arv maatriksis min_elem - minimaalne element antud veergude vahemikus arv-positiivsete elementide keskmine,moodustada uus maatriks veergudest, arv-antud arv, mida kasutatakse ,kus viimane element on suurem antud arvust kesk- muutuja välendab positiivsete elementide keskmist allpool peadiagonaali skalaar- maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis veerg_1 /_2- veerud mida kasutatake minimaalse elemendi leidmiseks antud veergude vahemikus
Bioloogia 07.02.2012 NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid Tsitraaditsükkel Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest Kulgeb mitokondri maatriksis Enne püroviinamarihappe (moodustus aeroobsel glükolüüsil) tsüklisse sisenemist eralduvad CO2 ja 2H aatomit -> atsetüülkoenüüm A Moodustub 10 NADH2 Reaktsioonidest vabanevad CO2 molekulid Hingamisel Mitokondrite sisemembraanide harjakestel e. Kristadel Glükolüüsil ja tsitaaditsüklis moodustunud NADH2 (2+10 molekuli) arvel sünteesitakse ATP 12 NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Glükoosi täielikul lagundamisel: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O
kaks membraani -- välismembraan ja sisemembraan. välismembraan sile, sisaldab rikkalikult valgulisi kanaleid (poriinid) -- läbitavad vees lahustuvatele molekulidele, väiksemamõõdulistele valkudele. sisemembraan moodustab kristasid, sisemembraani pind väga suur. sisemembraan vähemläbilaskev, selles elektroni transpordiahela ensüümid(ATP sünteesiks). Kahe membraani vahele jääb intermembraanne ruum. Sisemembraani siseses ruumis maatriks. Maatriksis püruvaati ja rasvhappeid lagundavad ensüümid, mitokondri rõngas-DNA, tRNA ja mRNA molekulid, ribosoomid ning fosfolipoproteiinsed graanulid. Autonoomne valgusüntees. Mitokondritel on 2 teineteisega seotud funktsiooni: toidust pärinevate suhkrute ja rasvhapete lagundamine ensüümide ahelal, mida nimetatakse tsitraaditsükliks (Krebsi tsükliks). Toimub mitokondri maatriksis. Lõppsaaduseks on NADH. 2. Elektronide ülekandeahel sisemembraanis
c) Turuatraktiivsuse maatriks 5. 4P ja 4C mudeli erinevus seisneb selles, et a) 4P mudel keskendub tootele, 4C mudel keskendub tarbijale b) 4C mudel keskendub konkurentidele, 4P mudel keskendub premiumtoodetele c) 4P mudel keskendub konkurentidele, 4C mudel aga tootele 6. Mis alljärgnevatest on turunduses kaitsestrateegia? a) Ründav kaitse b) Sissisõda c) Ümberpiiramine d) Möödahiilimine 7. Mida tähendab Ansoffi kasvustrateegia maatriksis toote arendamine? a) Uued tooted olemasoleval turul b) Uued tooted uuel turul c) Olemasolevad tooted uuel turul d) Olemasolevad tooted olemasoleval turul 8. Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriksis analüüsitakse seoseid a) Turuosa ja turukasvu vahel b) Turu atraktiivsuse ja turupositsiooni vahel c) Toote ja turu vahel d) Tarbija pikaajalise heaolu ja tarbija kohese rahuldamise vahel 9
üldine projekteerimise metodoloogia Mitme liikuvusastmega robot saavutas külmade jookide serveerimisel suurima tunnustuse? Kolme Milles saadi tootekeskse projekteerimise näites mootori sisselaskesüsteemi moderniseerimisel suurim protsentuaalne kokkuhoid? koostamise maksumuses Milline probleem tekib sünergiapõhiste konstruktsioonimaatriksite töötlemisel, kui me ei ole suutnud olulisi siduseid ebaolulistest eristada? maatriksis moodustatud siseplokid lähevad liiga suureks Millises valdkonnas olid mehhatroonilistes bürooseadmetes eri tehnoloogiate negatiivsest sünergiast põhjustatud rikked kõige sagedasemad? mehaanika-elektroonika
rühmast. Osaleb biomolekulide tekkel, ainete aktiivsel trantspordil, lihasrakkude töös. Dissimilatsioon- katapolism. Organismis toimuvad ainete lagundamise protsessid (lõhustamine).energeetilisel eesmärgil. Lähteaine glükoos. Süsivesikud 17,6kJ/g Lipiidid 38,9kJ/g Valgud 17,6kJ/g. Glükolüüs esmaseks energiaallikaks glükoos, aeroobne(toimub tsütoplasma võrgustikul), anaeroobne. Tsitraadi tsükkel . toimub mitokondri maatriksis. Püroviinamarihape laguneb co2 ja eraldub vesiniku aatomeid, mis seotakse NADi poolt. Hingamisahela reakstioon toimub mitokondri harjakestel.
11. Kuidas sõltub niitkristalli tugevus temperatuurist? Üle 400-500 C väheneb niitkristalli tugevus järsult 12. Kuidas mõjutab niitkristalli läbimõõt tema tugevuspomadusi? Suur tugevus on minimaalsel läbimõõdul 1..3m ja toatemperatuuril 13. Millised niitkristallid sobivad tööks kõrgetemperatuursetes rakendustes: kas metalsed või keraamilised? Miks? Sobivad ainult keraamilised, kuna metallid oksüdeeruvad kergesti. Metallid lahustuvad maatriksis. 14. Mis on nn. E-klaasi põhiline koostisosa (milline oksiid või oksiidid) 54,4 %SiO2 ja 14,4 %Al2O3 15. Milline on põhiline klaaskiudude valmistamise meetod? Kõige enam rakendatakse pidevate kiudude tõmbamine klaasimassist läbi tõmbesilma. 16. Tooge näiteid kuumustugevates polükristalsetest kiududest. kvartsklaasil, mis kujutab endast praktiliselt puhast SiO2. süsinikkiud 17. Mis vahe on nn. pigikiududel ja PAN kiududel? Pigikiude onvõimalik saada sulamist e
Nimeta neid. glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahel. 3. ülesanne: täida tabel Etapid Kus toimub? Mis eraldub? Glükolüüs Tsütoplasmavõrgustiku Tekib 2 ATP, 4 H või siledapinnalises osas 2 ATP-d ja piimhape või 2 ATP-d ja etanool Tsitraaditsükkel Mitokondri maatriksis CO2 molekulid Hingamisahel Mitokondri sisemembraani 36 ATP-d harjakestel 5.ülesanne: Mida tähendavad lühendid, kui on võimalik, siis kirjuta nende struktuurvalemid ATP — Adenosiintrifosfaat C10H16N5O13P3 TKT — Trikarboksüülhapete tsükkel NADH - Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid C21H27N7O14P2 ADP — Adenosiindifosfaat C10H15N5O10P2 6
kompleksarvude hulk. Üldisemalt võib selleks hulgaks olla suvaline korpus või Pöördmaatriks eksisteerib ainult siis, kui maatriks A on regulaarne (determinant isegi assotsiatiivne ühikelemendiga ring. A ei tohi võrduda 0ga) Maatriksi A=(aij) transporneeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit AT=(aij), Kui maatriksis on m rida ja n veergu, siis öeldakse, et tegemist on ( )- s.t et maatrikis read kirjutame veergudena. indat järku maatriksiga või lihtsalt ( )-maatriksiga. Selline maatriks näeb välja järgmine: 3. Mida oskad öelda maatriksi kohta, kui tema determinant võrdub nulliga?
c. tarkvaratehnika-mehaanika Küsimus 6 Kui suure osa (maksimaalselt) mehhatrooniliste bürooseadmete riketest põhjustasid eri tehnoloogiate negatiivsel sünergial põhinevad ilmingud? Vali üks: a. 10-15% b. 15-20% c. 20-25% d. 25-30% Küsimus 7 Milline probleem tekib sünergiapõhiste konstruktsioonimaatriksite töötlemisel, kui me ei ole suutnud olulisi siduseid ebaolulistest eristada? Vali üks: a. maatriksit pole võimalik matemaatiliselt töödelda b. maatriksis moodustatud siseplokid lähevad liiga suureks c. võib saada vale tegevuste järjekorra d. maatriks kukub kokku Küsimus 8 Millisesse allloetletud valdkonda kuulub tehniliste süsteemide teooria? Vali üks: a. projekteerimise filosoofia b. üldine projekteerimise metodoloogia c. eri projekteerimise metodoloogia Küsimus 9 Millise materjali kilo hind on loetelus kõige suurem? Vali üks: a. roostevaba teras b. pronks c. alumiinium d. nailon Küsimus 10
• Toimub tsütoplasmavõrgustikus • Põhiprotsessiks on 1 glükoosimolekuli lagunemine 2 püroviinamarihappe molekuliks • Eralduv vesinik seotakse NADH2 -te • Vabaneva energia arvel sünteesitakse 2 molekuli ATP-d • Võib toimuda aeroobsetes tingimustes või anaeroobsetes tingimustes Anaeroobset glükolüüsi nimetatakse käärimiseks (alkoholkäärimine, piimhappekäärimine Tsitraaditsükkel: • Reaktsioonid toimuvad mitokondrite maatriksis • Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks • Süsihappegaas läheb rakust välja • Vesinik seotakse NADH2 -ga • Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel • Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel • Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 reageerib hapnikuga, tekib vesi • Vesi läheb rakkudest välja
* tekib hingamisprotsessis * tekkekoht tsütoplasmavõrgustik või mitokonder Kasutamine: ainete sünteesiks, elundite trantsport, mõtte protsessid, liikumine, temp. hoidmiseks 3. Aeroobse ja anaeroobse hingamise protsessid (protsessi käik, tingimused, lõppsaadus) Aeroobne I glükolüüs * toimub tsütoplasmavõrgustikus * lagundatakse glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe molekuliks, sünteesitakse 2 ATP molekuli * NAD > 2NADH2 II tsitraaditsükkel * toimub mitokondrite maatriksis * eraldub CO2 * ATP ei teki III hingamisahel * toimub mitokondrite sisemembraanidel * kasutatakse O2 * kasutatakse vaheühendina H2 ning lõpuks tekib H2O * sünteesitakse 36 ATP Anaeroobne I glükolüüs * toimub tsütoplasmavõrgustikus * lagundatakse glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe molekuliks, sünteesitakse 2 ATP molekuli * NAD > 2NADH2
) transformatsiooni radu anaeroobses keskkonnas ( millistes rakkudes toimuvad, millised on lõpp-produktid.) Otsustage ja põhjendage, kas neis protsesside püruvaat oksüdeerub või redutseerub. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. Toimub lihaskoe rakkudes. Püruvaat redutseerub. 7. TCA tsükkel on aeroobne/anaeroobne (?) reaktsiooniahel, mis leiab aset raku (organell? kompartment?) mitokondri maatriksis ja mille ülesandeks rakus on vabastada suur osa eluks vajalikku energiat ja on mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks. 8. Selgitage: a) milliseid protsesse tähistab termin oksüdatiivne fosforüleerimine üks olulisimaid biokeemilisi protsesse, mis võimaldab enamikul biosfääri organismidel biosünteesida orgaanilistest ainetest vabanenud vaba energia arvelt ADP-st ja ortofosforhappest ATP. b) kus need protsessid aset leiavad mitokondri membraanis
*Funktsioneerivad moondega arengu korral kudede ümberkujundamisel (kullese saba kadumine) ning sünnitusjärgselt emaka taandarengul. *Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil. Mitokondrid *Ümbritsetud kahe embraaniga Välismembraan Sisemembraan *Sile-kattefunktsioon *Kurruline- kristad e. harjakesed. *Harjakeste vahel Maatriks Mitokondrite funktsioonid *Paljunevad pooldumise teel *Maatriksis DNA, RNA , Mitokondriaalsed ribosoomid. *Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks. *Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom . rakutsenter *Esinb loomarakkudes, osades seene-rakkudes
Glükoos 17,6 kJ Rasvad 38,9 kJ Valgud 17,6 kJ ATP- makroenergiline ühend, sinna salvestatakse energia Glükoosi lagundamine 1. Glükdüüs toimub tsütoplasmavõrgustikul ja seal lõhutakse glükoos molekul nii, et tekib püroviinamarihape- aeroobses keskkonnas!!! Anaeroobses keskkonnas tekib piimhape. Piimhape- teeb lihased valusaks, lagundatakse maksas NB! Pärmseente toimel etanoolkäärimiseks pole vaja hapnikku ! 2. tsitraaditsükkel toimub mitokondris maatriksis (sisemuses) Sisse püroviinamarihape, tekib CO2 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakestel - Sisse NADH2, tekib H2O Fotosüntees Hingamine Tekib kloroplastides Tekib mitokondrites Vajatakse CO2 ja H2O Vaja O2 Tekib O2, glükoos Tekib CO2 ja H2O Toimumiseks vaja päikesevalgust Toimub ööpäevaringselt
Ruut- maatriksit m~ o~ otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨ arku maatriksiks. Definitsioon 1.4. Reaalarve, millest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi kirjapanekuks t¨ahistame tema elemente v¨aikese p~ohit¨ahega, n¨aiteks t¨ahega a, mis on varustatud kahe indeksiga. Neist esimene u ¨tleb mitmendas reas ja teine mitmendas veerus see element maatriksis asub. N¨aiteks (m, n)-maatriks n¨aeb v¨alja j¨argmine a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n . (1.1) .................... am1 am2 . . . amn Selles maatriksis element aij asub i-ndas reas ja j-ndas veerus, ele- ment ast asub s-ndas reas ja t-ndas veerus
Ruut- maatriksit m˜ o˜ otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨ arku maatriksiks. Definitsioon 1.4. Reaalarve, millest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi kirjapanekuks t¨ahistame tema elemente v¨aikese p˜ohit¨ahega, n¨aiteks t¨ahega a, mis on varustatud kahe indeksiga. Neist esimene u ¨tleb mitmendas reas ja teine mitmendas veerus see element maatriksis asub. N¨aiteks (m, n)-maatriks n¨aeb v¨alja j¨argmine a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n . (1.1) .................... am1 am2 . . . amn Selles maatriksis element aij asub i-ndas reas ja j-ndas veerus, ele-
· Kas vea hind on kõrgem üle- või alaplaneerimisel ("overshooting, undershooting") ja miks? · Missugused on võimalused parandada töötajate arendamisse panustatud investeeringute tasuvust ja vähendada seega planeerimise vigade hinda? Rühmatööd Rühmatöö 1 Hinnata konkreetse ettevõtte/organisatsiooni kontekstis ametikohtade väärtust ning unikaalsust , leida nende koht Lepaki ja Snelli inimkapitali väärtuse diferentseerimise maatriksis ning pakkuda välja plaanid, millele on oluline keskenduda erineva väärtusega ametikohtade puhul Ametikohtade väärtus ja personaliplaanid Kõrge Inimkapitali unikaalsus Madal Mad Kõrg al e
Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma lajalivalgumise. Kaitseb rakku välismõjude eest. Tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine- ning energjavahetuse. Mitokonder mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja sisemembraan on keeruline.kurrud moodustavad harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA,RNA,ja mitokondriaalsed ribosoomid. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoplasma- rakud on pidevas liikumises. sisaldab vett 60-90%milles on lahustunud anorganilised ja orgaanilised ained. Orgaanilistes ainetes esineb valke,lipiide,süsivesikuid,aino-ja nukleiinhappeid jms. Tsütoplasma seob raku organelle ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toiduainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varvaineid,ainevahetuse vaheprotuute,
· Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees) · Kindlustab rakuhingamise. 10) Tsütoskelett valgulistest florillidest võrkjas struktuur · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 11) Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2st tsentrioolist 3*9 mikrotuubulist.
2. Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega – tulemus peab mahtuma lubatavate hälvete piiresse; 3. Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele! - juht laseb tegevust korrigeerida! HÜVITAMINE ON TÖÖHÜVITAMISE EHK KOMPENSEERIMISE PROTSESS, MILLE KÄIGUS TÖÖANDJA MÄÄRAB KINDLAKS TEHTUD TÖÖ VÄÄRTUSE JA TASUB SELLE EEST. Eesmärgid: • motiveerimine, • tõhusa personali kujundamine, • personali efektiivne rakendamine. Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. 1. Ekspansioon turule ehk turu kohandumine 2.Turu laiendamise strateegia tähendab uutele turgudele tungimist olemasolevate toodetega. 3.Uue toote arendamise strateegia eeldab toodangu uuendamist sama tarbijaskonna teenindamiseks. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon tähendab uue tootega uuele turule minekut.
Kirjutab töölehele erinevad massiivid. Protseduur kustuta() Kustutab töölehelt kõik eelnevalt arvutuste tulemusena kuvatud numbrid. Ristkülikmaatriks Protseduur aritm(A(), n, m) Leiab maatriksi iga veeru aritmeetilise keskmise ning lahutab selle vastava veeru elementidest. n Maatriksi ridade arv. m Maatriksi veergude arv. A() Maatriks A. Protseduur maksimum(A(), n, m, max, rn, vn) Leiab absoluutväärtuselt suurima elemendi ja selle asukoha maatriksis. n Maatriksi ridade arv. m Maatriksi veergude arv. max Abimuutuja, mille abil leitakse suurim element igas veerus. A() Maatriks A. rn Rea nr., kus maksimum asub. vn Veeru nr., kus maksimum asub. Maksimum ning rea ja veeru number, kus see asub, esitatakse töölehe vastavates lahtrites. Funktsioon aritm2(A(), rn, m) Leiab selle rea elementide aritmeetilise keskmise, kus asub leitud maksimum. Vastus esitatakse töölehel lahtris "kesk".
ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist. Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises. Lüsoom
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valg...
--st NB! Viimaselt pärineb COO- ! Sünteesi katalüüsib ensüüm atsetüül-KoA karboksülaas. · Seostumine rasvhapete süntaasiga -SH rühmade kaudu · Ahela kasv kahe süsiniku aatomi lisandumise teel neljaetapilise sünteesi käigus; süsiniku doonoriks on malonaat, CO2 vabaneb. LIPGENEESI JA -OKSÜDATSlOONl ERINEVUSI NB! Uute rasvhapete süntees (lipogenees) ei ole rasvhapete lagundamise (-oksüdatsiooni) pöördprotsess · Süntees toimub tsütoplasmas, lagunemine - mitokondri maatriksis. · Sünteesi vaheproduktid on kovalentselt seotud atsüülikandva valguga (ACP, ACP-SH ehk P-SH), lagunemise vaheproduktid - KoensüümA-ga (KoASH). · Süneesi katalüüsivad ensüümid on koondatud multiensüümkompleksiks (nn.rasvhapete süntaas), lagunemist katalüüsivad ensüümid pole assotsieerunud. · Kahesüsinikuliste ühikute aktiveeritud doonoriks sünteesil on malonüül-ACP. Kuna CO 2 vabaneb, siis ahel pikeneb CH3 CO SKoA-lt pärinevate C aatomite arvel.
- jagada leitud summaga maatriksi iga element - leida maksimaalne element saadud maatriksi igas reas Ruutmaatriks - leida maksimaalne element ülalpool peadiagonaali ja selle asukoht (S) - liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne - moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on positiivne variant 22 maatriksis Massiiv Genereeri ridu 5 veerge 5 Kustuta -55 -79 -80 -41 -20 -18 39 100 -80 -24 -45 -18 96 35 60 -40 -68 43 -51 -97 -43 90 -68 -35 7 15 -91 96 29 27 -73 -97 -98 -59 -38
Plii ja antimoni intermetalliidi kõvad ja suurt kulumiskindlust tagavad osakesed b. Need kuubilised kristallid kristalliseerusid vedelast faasist välja kõige esimesena c. Antimoni osakesed d. Plii osakesed Your answer is correct. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Mikrolihvil on näha Pb-Sb alaeutetkne struktuur. Mille poolest see erineb eutektsest? Valige üks või mitu: a. Eutektse mikrostruktuuri osakesed paiknevad Pb-baasil tardlahuse maatriksis. b. Jahtumiskõveral esineb lisaks platoole ka vähendatud kiirusel jahtumist iseloomustav lõik. c. Erinevusi ei ole. d. Pb-baasil tardlahuse osakesed hakkava kõigepealt välja kristalliseeruma. Your answer is correct. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Tegemist on CuAl10 sulamiga (alumiiniumpronks). Määrake Cu-Al faasidiagrammi abil struktuuriosad. Valige üks: a. + 2 b. eutektoid c. Cu baasil tardlahus () + eutektoid
3. Iseloomusta mitokondriaalset DNA-d (mtDNA)? On täielikult sekveneeritud. mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad põhiliselt mitokondri sisemembraanis. Vastavaid valke sünteesivad mitokondri enda ribosoomid. Enamik ensüüme, mida vajatakse oksüdatiivse fosforüleerimise juures, on kodeeritud tuumas olevate geenide poolt. Tal on ainult eksonid, rõngas 4. Kus asub ja kuidas pärandub mitokondriaalne DNA? Pärandub ainult emalt, Asub maatriksis 5. Mis on heteroplasmia? Olukord ,kus ühes rakus või indiviidis esineb korraga kaks või rohkem tüüpi mitokondriaalset DNAd (mtDNA) 6. Millest on põhjustatud mitokondriaalsed haigused? Geneetiliselt ja kliiniliselt heterogeenne grupp haigus, mida põhjustavad mitokondriaalse hingamisahela defektid. Mutatsioonid 7. Mis on mitokondriaalsete haiguste eripära? Avalduvad eri kujul, raske diagnoosida 8. Milline on kõige enam levinud mitokondriaalne haigus
. Kahe vektori vektorkorrutiseks nim vektorit, mis rahuldab järgmisi tingimusi a) b) c) Moodul võrdub vektoritele ehitatud rööpküliku pindalaga. Omadused: · Vektorkorrutis on antikommutatiivne · Vektorkorrutis on assotsiatiivne arvulise teguri suhtes · Vektorkorrutis on distriutiivne · 2. Maatriksid Maatriksiks nimetatakse m reast ja n veerust koosnevat ristkülikukujulist arvude tabelit. Maatriksis on m rida ja n veergu. Maatriksi reaindeks on ai ja veeruindeks on aj. Maatriksi peadiogonaali elemendid on a11; a22; amn Erikujulised maatriksid: · Kui maatriksi Am*n kõik elemendid aij võrduvad 0ga, siis nim seda nullmaatriksiks. Ridade ja veergude arvu m ja n nim põhiparameetriteks. Kui mn, siis nim maatriksit ristkülikmaatriksiks. Kui m=n, siis ruutmaatriksiks. · Kui ruutmaatriksi peadiogonaali element 0 ja kõik ülejäänud elemendid =0, siis nim
viiakse läbi turu-uuringuid. Kogu turundustegevust analüüsitakse ja toodete toetamiseks vajalik pidev rahavoog, õigel ajal kõrvaldada Mikrokeskkond moodustavad detailsed moodulid nt ettevõtet vananenud kaupu ning:valida sobiv turundus strateegia igale tootele. vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. hankijad, Igale positsioonile on antud maatriksis sümboolne nimetus: täht, vahendajad, tarbijad, konkurendid, sisemised ja välised rahalehm, koer ja küsimärk. Järgnevalt iseloomustame neid huvigrupid. sümboleid vastavalt maatriksi positsioonile. Sisene keskkond: Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab Moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab turu vajadust
konvereerimiseks püruvaadiks ning lõhustumiseks tsitraaditsüklis. 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada? Kirjeldage lühidalt. Rasvhapete lagundamine toimub põhiliselt maksas, samuti südamelihases, skeletilihastes ja neerudes. Rasvhapete täielik oksüdatsioon CO2-ka ja H2O-ks toodab rohkesti ATP-d. Rasvhappe lagundamise metaboolne rada on -oksüdatsioon, mille tulemusel eraldub rasvhappe ahelast 2-süsinikuline molekul. -oksüdatsioon toimub mitokondite maatriksis. -oksüdatsiooniks on vajalik rasvhappe aktiveerimine, mis toimub mitokondrite välismembraanis. Rasvhappe molekulile lisatakse CoA molekul, mille tulemusel tekib atsüül-CoA. Ensüümiks on rasvhappe atsüül-CoA süntetaas. Atsüül-CoA transporditakse mitokondrite maatriksisse karnitiini (vitamiin Bt) abil, sest pikaahelalised rasvhapped ei suuda vabalt läbida mitokondrite membraani. Mitkondri maatriksis algab -oksüdatsioon. -oksüdatsiooni ühes ringis erladub 1 FADH 2 molekul ja
Glükolüüsi , tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon 11.Kus toimub glükolüüs? päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus 12.Mis on glükolüüsi lähteained? Glükoos, ensüümid ja hapnik 13.Mis on glükolüüsi saadused? Püroviinamarihaoe, 2ATP, 2 NADH 14.Kuidas kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? Seotakse vesinikukandja NAD-iga, kasutatakse hingamisahelas 15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? Mitokondri maatriksis 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? Apüroviinamarihape, hapnik 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? CO2 ja 10NADH2. 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? CO2 väljub rakust, NADH2 läheb hingamisahelasse 20.Kus toimub hingamisahel? toimub mitokondrites sisemembraani harjakestes 21.Mis on hingamisahela lähteained? 12NADH2 + O2 22.Mis on hingamisahela produktid? 12H2O + 12NAD ning 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk?
* 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid ei sõltu valgusest/toimuvad päevasel kui ka öisel ajal. -) Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid on sõltuvuses valgusest/toimuvad päevasel ajal. -) Assimilatsioonireaktsioonideks vajab organism ATP-d. -) Fermentatsiooni lõpp-produktiks on etanool või piimhape. -) Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri maatriksis. -) Hingamisahela reaktsioonid toimuvad harjakestes ehk kristades. -) Organismi kõik sünteesi- ja lagundamisprotsessid moodustavad metabolismi. -) Organismi kõik lagundamisprotsessid moodustavad dissimilastiooni. -) Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. -) Glükolüüs on glükoosi algne lagundamine. -) Toiduga saadavate orgaaniliste ühendite lagundamine on dissimilatsiooniprotsess.
kasutada ainult aeroobses keskkonnas, seetõttu on aeroobses keskkonnas lipiidide ajakulukas. ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS anaeroobsetes tingimustes tekib piimhapet (laktaati) ning moodustub 2 ATP molekuli. (Laktaadi viimine verre (happeline) viib vere pH tasakaalust välja). Laktaadi lagundajad: 50% maks, 30% mittekoormatud lihased, 10% süda, 10% neerud. (Protsessid, mis toimuvad mitokondri membraanide peal:) GLÜKOLÜÜS(tsütoplasmas)---------> TSITRAADITSÜKKEL(mitokondri maatriksis)--------- >OKSFOSFORÜÜLIMINE(mitokondri kristadel)
Millised loetletud simulatsioonivahendeist sobiksid uue toote kinemaatiliste probleemide lahendamiseks? Vali üks või enam: a. MBS, N. ADAMS b. FEM, N. LSDyna c. FEM, N. NASTRAN d. CPD, N. Fluent Milline probleem tekib sünergiapõhiste konstruktsioonimaatriksite töötlemisel, kui me ei ole suutnud olulisi seoseid ebaolulistest eristada? Vali üks või enam: a. võib saada vale tegevuste järjekorra b. maatriks kukub kokku c. maatriksis moodustatud siseplokid lähevad liiga suureks d. maatriksit pole võimalik matemaatiliselt töödelda Modaalanalüüsi korral kasutatakse ergutina: Vali üks või enam: a. Modaalhaamer b. Shaker (erguti) c. Meisel d. Haamer Mis põhjustel satuvad seosed DSM maatriksis ülespoole diagonaali? Vali üks või enam: a. järjestikkuste tegevuste korral b. tagasisidestatud tegevuste korral c. on võimalik kõigil kirjeldatud juhtumeist d
Teisene: Teiste inimeste andmete kogumine ja kasutamine. Miinused – võivad olla valed andmed; vananenud andmed. Plussid – hoiab kokku raha ja aega. Esmaste uuringute käigus kogutakse andmeid otse turult. ¤ Intervjueerimise metoodika nt. Näost näkku, läbi telefoni, interneti, paberil, kirjadel ¤ Valimi moodustamise metoodika nt. Valitakse inimesi välja, keda küsitlatakse ¤ Andmete kogumise metoodika nt. 9. Bostoni maatriks ja toote elutsükkel Bistoni maatriksis on neli kategooriad: küsimärgid(ei teata kas toob kasumi), tähed(parimad tooted), lüpslehmad(mingi pidev sissetulek), koerad(hukka minevad tooted, kuid veel toovad veits raha) Toote elutsükkel: toote juurutamine, turu kasv, turu küpsus, turu langus 10. Integreeritud turunduskommunikatsioon (ITK): definitsioon, taust, toimimispõhimõtted. ITK – turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, kus erinevate
Tehted avalduvad lin. Võrrandi süsteemi rääkida! vektoritega: Summa, vahe, tundmatud murdudena, mille 1. Maatriksi astak, selle korrutamine skalaariga (arvuga) nimetajates on süsteemi maatriks leidmine. Näide Koordinaatidega antud vektorid, determinant , lugejas maatriks kus Kui maatriksis leidub vähemalt tehted nendega Olgu antud tundmatute veerg on asendatud üks nullist erinev r –järku miinor, vektorid a1, a2, ..., ak. Siis iga vabaliikmetega, determinant. kuid mitte ühtegi nullist Erinevat vektorit b kujul b _ a1a1 _ a2a2 Determinantide omadused, kõrgemat järku miinorit, siis _. . ._akak, kus a1, a2, . . . , ak on determinandi arendus rea (veeru) öeldakse, maatriksi astak on r
· Vabaneva energia arvel sünteesitakse 2 molekuli ATP-d · Võib toimuda aeroobsetes tingimustes või anaeroobsetes tingimustes · Anaeroobset glükolüüsi nimetatakse käärimiseks (alkoholkäärimine, piimhappekäärimine) Piimkäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimsit. Tsitraaditsükkel · Reaktsioonid toimuvad mitokondrite maatriksis · Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks · Süsihappegaas läheb rakust välja · Vesinik seotakse NADH2 -ga · Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel · Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel · Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH 2 reageerib hapnikuga, tekib vesi · Vesi läheb rakkudest välja · Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d MÕISTED:
programmi koostamine sobivate koolitajate leidmine koolituse läbiviimine praktika läbiviimine bussijuhtide atesteerimine Sellise detailsuse astmega tegevuste loetelu annab võimaluse planeerida vajalikku ressurssi ehk sisendeid projektijuht, koolitajad, praktika juhendajad, ruumide rent, praktika vahendite rent jne. Sisendid Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. Loogilises maatriksis esitatakse sisendid üldistatud kujul suuremate kategooriate kaupa. Näiteks: Projektijuht x aastat Välisekspert x kuud Kohalikud eksperdid x kuud Koolituse maht x päeva Transport x km Sisendite detailid esitatakse projekti eelarves, igale sisendile vastab konkreetne kulu. Sisendite maksumus moodustab projekti üldeelarve. Tegevuste läbiviijal peab olema kontroll sisendite üle. Kaasfinantseerimise korral võivad projekti
Iga ringi lõpuks oksaloatsetaat regenereerub. · Tsükkel produtseerib taandatud elektronkandjaid, mille reoksüdatsioon hingamisahelas annab energiat ATP sünteesiks. Iga ringiga produtseeritakse 1ATP, 3NADH ja 1FADH2. · Süsivesikud sisenevad tsüklisse üle püruvaadi, mis oksüdeeriva dekarboksüülimise tulemusena moodustab atsetüül-KoA. · Tsükli intermediaadid on tähtsad biosünteesi lähteained, mille varu vajab pidevalt täiendamist. · Tsükkel funktsioneerib raku mitokondri maatriksis. Püruvaadist moodustunud atsetüülradikaalide (CH3CO-) oksüdatsioonireaktsioonide tsükkel aeroobsetes rakkudes Atsetüülrühma süsiniku aatomid konverteeruvad C02-ks, vesiniku aatomid kanduvad üle kandjate (NAD+, FAD) molekulidele. Täiendavad hapniku ja vesiniku aatomid lülituvad tsüklisse H20 koostises märgistatud (*) staadiumites. Intermediaatide nimetuste taha on märgitud süsiniku aatomite arvud.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Sandra Vähejaus Õppemärkmik 081972 Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm EALB21 Ülesande kirjeldus Variant 12 Ristkülikmaatriks *leida absoluutväärtuste keskmine maatriksis *leida minimaalne element ja selle asukoht igas reas *liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks *leida suurim element peadiagonaalil ja selle veeru summa, kus asub leitud maksimum *leida minimaalne element allpool peadiagonaali (S) *moodustada vektor maatriksi nendest elementidest, mis on väiksemad antud arvust (S) b leitud maksimum mad antud arvust Abs. Kesk Maks el. PD Maks PD sum Min all PD Etteantud Spetsifikatsioonid protseduuridest
2. Ribosoomid – ilma membraanideta kaheosalised kehakesed, sisaldavad RNA- d ja valke, valkude süntees 3. Colgi kompleks – membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, valkude sorteerimine ja pakkimine, lüsosoomide moodustumine 4. Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud, sisaldavad aktiivseid lagundavaid ensüüme, rakku sattunud võõrkehade ja mittevajalike organellide lagundamine 5. Mitokonder – kahe membraaniga ümbritsetud, maatriksis olevates ribosoomides toimub valkude süntees, raku varustamine energiaga, DNA, ATP ja RNA süntees, raku hingamine 6. Tsütoskelett – koosneb erinevatest niitjatest valkudest, ühendab rakuorganelle, tugi- ja liikumissüsteem, valguniidid jagunevad: fibrillid, mikorfilamendid, mikrotuubulid 7. Tsentrosoom – koosneb kahest tsentrioolist (need koosnevad mikrotuubulitest), osalevad raku jagunemisel kromosoomide ja kromatiitide
tavakasutajale sobilikud. Samas hind lehekülje kohta on suurem kui maatriksprinteritel ja peale selle pole nad nii vastupidavad (Tavaliselt, vastupidavus oleneb siinpuhul tohutult tindi ja elektroonika kvaliteedist). • Maatriksprinterid:(1968) Tegemist on printeriga, mis kasutab liikuvad printimispead, mille peal on väikesed nõelakesed. Paberi ja printimispea vahel on värviga immutatud riidest riba. Kui tuleb printimistöö, siis nõelakesed liigutatakse maatriksis kas ülessepoole, et nad ei puudutaks riiet ja selle taga olevat paberit, või asetatakse nad allapoole, misjuhul antud nõelad tekitavad punktid paberile. Printimise käigus pressitakse füüsiliselt nõeltega riide peale, mis jätab omakorda täpid vastavatesse asukohtadesse paberil. Maatriksprintereid saab jagada omakorda kaheks. Jadamaatriksprinterid kasutavad horisontaalselt liikuvat printimispead
annaabi.ee 
