karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust. Brueghel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. "Surmasõit" "Paabeli torn" "Madalmaade vanasõnad" on autor koostanud inimeste erilistele omadustele vihjava omapärase piltkäsiraamatu. Maali "Pimedate mõistulugu" sündmustik hargneb rahulikul
võimalus( stabiilsus, paigalseis on romantikule masendav). Romantism väljendas kahtlust või pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid tunnete ja instinktide tähtsust. Romantikute üheks lemmikumaks teemaks oli metsiku looduse ülistus. Realismis tegeleti maastikumaalidega, loobuti väljamäeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest, ning hakati maalima seda mida nad enda ümber nägid. Objektiivsete tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. 18. Esimesi prantsuse maastikumaalijaid nimetataks e barbizoonlasteks, kuna 1830-ndatel hakkas rühm Pariisi kunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned asusid sinna elama. 19. Peredviznikud taotlesid 20. Johann Köleri maalidest tean ma Isa portreed, ema portreed, autoportreed ja ketrajat. 21. J. Köleri fresko ,,Tulge minu juurde..." asub Tallinnas Kaarli kirikus. Fresko on seinamaal. 22. Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja oli Johann Köler. 23
7. Kirjelda, kuidas valmisid C.D.Friedrichi maalid? Tema tööd on kujutuste vili, tegi sketse Theodore Gericault [zeri-koo] Eugene Delacroix [ö`zen dölakruaa] Francois Rude [rüüd] Realism 1. Millest huvitusid ja millest maalisid realistid? Huvitusid tööliste eluolust ja argipäevast, maalisid loodust ja metsa 2. Milline vahe on romantismil ja realismil? Realistid unistasid looduses maalimisest aga romantikud tegid seda 3. Miks nimetatakse esimesi prantsuse maastikumaalijaid barbizoonlasteks? Nimi tuleb Barbizoni metsakülast, mida armastati maalida ja kuhu nii mõnedki kunstnikud elama asusid 4. Mida taotlesid peredviznikud? Kus riigis nad tegelesid? Eesmärk oli Venemaal propageenida vene realistliku demokraatlikku kunsti, tegelesid Venemaal 5. Milliseid esimese eesti soost kutselise kunstniku Johann Köleri maale sa tead? Isa portree, Ema portree, Autoportree, Hiiu naised kaevul, Ketraja, Kunstniku sünnikoht, Herakles toob Kerberese põrguväravast 6
Albercht Dürer Koostanud Piia Pähklamäe ja Ülla Tamm A. Düreri elulugu Dürer sündis 1471. aastal Nürnbergis. Oli enda peres kolmas laps. Dürer õppis enda isalt kullassepa ametit ning joonistamist. Oli oluline saksa maalikunstnik ja graafik. Dürer abiellus 23-aastaselt, kuid lapsi tal ei olnud. Dürer suri 1528. aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi jõudnud Nürnbergi, jäi "Neli apostlit", mis on üks tema suurteostest. Düreri looming (graafika) Tegi vase-ja puulõikeid. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peensus. Peaaegu kõigis töödes võib märgata kahe pooluse
Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega. See barokiaja kunstnik oli aktiivne ja iseseisev juba enne, kui teda 1648 aastal võeti vastu Haarlemi Püha Luuka kunstigildi . Peale seda reisis ta laialdaselt Hollandis ja Saksamaal ning umbes aastal 1655 asus elama Amsderdami. Seal pidas ta edukalt üleval kunstistuudiot, milles treenis Hollandi järgmise generatsiooni maastikumaalijaid. Neist kuulsaim on Meindert Hobbema . Tema varasema perioodi töödest, peegeldub tema kinnisidee puude suhtes. Kui enne kasutati metsa lihtsalt dekoratiivse elemendina, siis Ruisdael võttis puud oma maalide teemaks ja andis neile elulised omadused. Tema joonistusoskus on piinlikult täpne. Seda rikastab impasto (paksu värvikihiga õlimaal), mis lisab sügavust ja iseloomu puude lehestikule ja okstele. Peale 1650ndaid tema maastike suurejoonelisus kasvab. Kujutised muutuvad
järjekindlamalt pilte. · Majanduse areng kui kunsti mõjutada Majandus ja kultuur areneb. Kalvinistid arvasid, et edukad inimesed on Jumala poolt valitud õndsaks saama. See innustas käituma väljavalitu kohaselt. · Maalide teemad PIETER BUEGHEL Maalis õpetlikke ja moraliseeriva sisuga pilte.Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas
Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm". Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ("Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Bruegel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Bruegel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Bruegel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust - neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Bruegel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse
Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu
Eelkõige ajaloomaalija. ,,Streletside hukkamise hommik" Peeter I viib läbi temavastase vandenõu osaliste hukkamist ,,Bojaarinna Morozova" vanausuliste üht juhti viiakse minema, (vangi?) ,,Jermak Siberit vallutamas" kasakasalk võitmas maad juurde Vene riigile * Vassili Perov maalis ilmekaid olustikustseene, samuti portreid, töödele vahel omane humoorikas alatoon. Realistlikus laadis alustas, kuid hiljem sai olulisi mõjutusi impressionismilt vene parimaid maastikumaalijaid Isaak Levitan (1861-1900), kellele on omane lüüriline loodusekäsitlus.
Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki. 1
Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Pühenduti looduse ilu ülistamisele, samuti maaliti talupoegi raske töö juures. Veel maaliti olustikumaale, portreesid ja natüürmorte. 1919. aastail asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" , samuti oli Tallinnasse rajatud ka Tallinna Kunstitööstuskool, mis andis kuni 30. aastate lõpuni peamiselt tarbekunsti alast haridust. Hollandi realistide maastikud olid maalitud äärmiselt plastilisteks, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiat
India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Kuna India usundid on väga seotud loodusega, siis on seda ka näha kunstis: kõledad kiltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled. Hiina kunsti on hoopis mõjutanud kõige rohkem usundid nagu taoism, konfutsianism ja budism. Ka Hiina usundid olid väga seotud loodusega, seega oli seal palju maastikumaalijaid. Jaapani kunst sai budismi ja hiina kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism. India arhitektuur oli sulanud üheks tervikuks skulptuuriga. Ehitusmaterjalina kasutasid nad kivi ja metallklambreid. Ehitised meenutavad rohkem monumente. Eriliseks teeb India arhitektuuri see, et nende templite uksed on ühel joonel, aga lage toetavad sambad
ka kunstile. Brueghelilgi võime leida lausa Hieronymus Boschi teoseid meenutavaid süngeid fantaasiapilte. 6 P. Brueghel vanem. Jaanuar. P. Brueghel vanem. Märts. P. Brueghel vanem. August. Jahimehed lumes Sombune päev Lõikus Brueghel vanem oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev "Jaanuar. Jahimehed lumes". Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud
Sellepärast antigi talle nimi ,,Talupoegade Brueghel", et teda eraldada poegadest need olid samuti kunstnikud. Brueghel vanema paljufiguurilised pildid on sellised, et vaataja tunneb neid vaadeldes end nagu kõrgema koha peal seisvat. Sealt vaatab ta siis alla pildi sündmustele. Ta näeb rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja muud, ühtekokku korraga sadu toimekalt sagivaid ning natuke kohmakalt mõjuvaid inimesekesi. Ta oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegadest pärinev ,,Jaanuar. Jahimehed lumes". Kaugusel kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Kuidas kujutati ,,Õiglust"? Õiglust, Usku, Lootust ja teisi kristlikke voorusi kohtab naisfiguuridena maalis ja skulptuuris, ka näituse kirikuruumis. Mõõka ja kaalusid hoidva Justitiaga (Õiglusega) ehiti elumajad,
kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ( "Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Brueghel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust; neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Brueghel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse
kujutab üllaid ja suuri tegusi, mis toimuvad antiikarhidektuuri taustal. Inimeste emotsioone eriti ei kujuta. Töödes on vihje ajakulgu. Ta on maalinud ka ideaal maastikke (tegu ei ole reaalse maastikuga, vaid on ise kokku pannaud). „Maastik Hykooni surnukehaga“. Tema kunsti peetakse väga mõistuspäraseks. „Poeet inspiratsioon“. Saab prantsuse kunsti eeskujuks. Poussini kõrval tegutses ka Claude Lorrain, kes oli prantslane ja elas Itaalias. Temast sai üks tähelepanuväärsemaid maastikumaalijaid. Maalid on kompositsioonilt väga sarnased. Kasutatud on antiikseid varemeid ja hooneid „Odüssus loovutab Kriseja oma isale“. Oma maalimislaadilt baroklikum ja maalilisem aga jääb selgeks. Maalid on lüürilised. Kujuneb välja paraadportree, kus oluline oli riietus, poos, luksuslik, mitte enam inimese hingeelu. Hiljem muutuvad maalid loomulikumaks ja maalilisemaks. „Louis XIV“ maalitud Rigand’i poolt. Skulptuur- kõige silmapaistvam prantsuse barokk skulpturitest on Pierre Puget
Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682) Barokiajastu rõivastus Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626- 1679) või Adriaen van Ostade (1610
Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s.o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega
materjal. Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/291682) Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid
Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682 Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid
Selgejooneliselt on tema kunst väljendunud ,,Äikese" nime all tuntud maalis: täiesti uudne on figuuride ja maastiku täielik ja harmooniline kokkusulatamine ühtses meeleolus. Seda peetakse Euroopa esimeseks maastikumaaliks. Kuulsaim teos on ,,Lamav Venus" figuuri joonte ilu, koloriidi sulavus, luuleline maastik. Sama tuntud on ka ,,Kontsert vabas looduses" sügav romantiline ja unistuslik, musikaalne meeleolu, hõõguvalt soe koloriit. Giorgione tähtsus suurimaid maastikumaalijaid, vabastab maalikunsti lõplikult usuteemade ühekülgsest teenimisest. TIZIAN (ca1480 - 1576) Üks renessansi suurgeeniustest, tema loomingus on kõik rajatud värvile, maalitud vormile. Värv on tema jaoks vaimse sügavuse väljendamise vahend. Esimese perioodi töödest on kuulsam ,,Taevane ja maine armastus" ilusate värvikontrastidega, veidi hilisemast ajast ,,Maksuraha", tugeva psühholoogilise taustaga teos.
on figuuride ja maastiku täielik ja harmooniline kokkusulatamine ühtses meeleolus. Seda peetakse Euroopa esimeseks maastikumaaliks. ● Kuulsaim teos on „Lamav Venus“ – figuuri joonte ilu, koloriidi sulavus, luuleline maastik. ● Sama tuntud on ka „Kontsert vabas looduses“ – sügav romantiline ja unistuslik, musikaalne meeleolu, hõõguvalt soe koloriit. ● Giorgione tähtsus – suurimaid maastikumaalijaid, vabastab maalikunsti lõplikult usuteemade ühekülgsest teenimisest. ● TIZIAN (ca1480 - 1576) ● Üks renessansi suurgeeniustest, tema loomingus on kõik rajatud värvile, maalitud vormile. Värv on tema jaoks vaimse sügavuse väljendamise vahend. ● Esimese perioodi töödest on kuulsam „Taevane ja maine armastus“ ilusate värvikontrastidega, veidi hilisemast ajast „Maksuraha“, tugeva psühholoogilise taustaga teos.
muutumises, neis avaldub ka tema teadusehuvi ja isiklik sügav suhe loodusesse, inspiratsioon eri paikadest (Sotimaast Itaaliani), haruldane töömeetod, lummav tehniline ja stilistiline leidlikkus, valguse füüsilised omadused ning sümboolika (,,Hannibal ületab lumetormis Alpid" 1812, ,,Aurik lumetormis" 1842); John Constable (ingl) 1776-1837 suurimaid maastikumaalijaid, rajas teed uudsele plein air maalistiilile, mis tugines looduse vahetule vaatlusele, loodus oli tema jaoks tulvil moraalset ja spirituaalset headust, teemad piiratud maalis ainult endale hästi tuttavaid paiku, valguse loomulik langemine maapinnale, visandeis vahetut spontaansust, oskuslik peenevarjundiliste toonide ja vastandvärvide kasutus, pilvede kihiti paigutamine õhuperspektiivi saavutamiseks, figuurid maastikul peaaegu peidus (,,Heinavanker"
annaabi.ee 
