00-41 tuhandikku 2°21´ 5½° (41½ tuhandikku) 01-00 tuhandikku (100 tuhandikku) NB!!! Kindlasti vaadata kaardi legendi, igal lehel on erinev parandus!!! Suunaparand MÕÕDAD MAASTIKUL LIIGUD KAARDILE (MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS) LIIDAME SUUNAPARANDI MÕÕDAD KAARDIL LIIGUD MAASTIKULE (DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS) LAHUTAME SUUNAPARANDI 7/ 10 00-41 tuhandikku Näide MÕÕDAD KAARDIL LIIGUD MAASTIKULE (DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS) 2°21 5½° LAHUTAME SUUNAPARANDI ´ 01-00 Saame 54-00
külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. Altja Nii nagu õpetaja Nikolai Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus mere- ja rannamaastikel oluline koht. Uutmaad huvitas lisaks maastikule ka inimene, ta jäädvustas oma piltidel stseene randlaste elust-olust. Vanameistrina
Mets kui varaait Mets on paljude inimeste jaoks väga vajalik, nii ka minu jaoks. Metsast saame me väga palju vajalikke asju näiteks puid, ravimeid, marju ja seeni. Mets on ka paljude inimeste elatusallikas, elukoht ja puhkekoht. Ilma metsata inimesed ei saaksgi elada, sest mets toodab meile vajalikku hapnikku. Mets on elupaigaks enamikel maakeral elavatele loomadele ja lindudele. Mets annab maastikule ilme ja välimuse. Mulle isiklikult on mets varaait, sest meie pere saab sealt talveks marju ja puid, mulle meeldib metsas jalutada ning sportida ja seda joonistada. Mets on ökolooiline pärand ja seda tuleb hoida, muidu muutub meie elu varsti võimatuks. Inimesed peaksid mõistma, et mets ei ole igavene, kui seda reostada. Kui mets lihtsalt maha võtta tekib sinna kõrb-surnud maa. Mets on varaait küll aga sinna tuleb ka midagi tagasi anda. Metsa ei
nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev maastikuna maastikena e maastikkudena
Minu kodukoha turism Kõrgemäe turismitalu Viljandi maastikule omane ja ürgoru nõlvale rajatud, mitmekülgsete võimalustega puhkeveetmise koht. Asukoht Viljandist 10 km. Tartu poole. Ristmikel on suunad näidatud viitadega. Majutamine Kokku on 12 tuba 30 voodikohaga (250-300 kr/in. koos hommikusöögiga) Sviit kahele (kamin, rõdu, köök) (1000 kr./öö, hommikusöök) Romantiline palktareke kahele (600 kr./öö, hommikusöök) Teenused Pidulikud lauad
põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus. Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi. Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab hoida mulla viljakust , vähendada erosiooni ja taimekahjurite ja haiguste mõju.
uuris ja õppis peamiselt omal käel. · 1922-1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Pariisis. · Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned kuulsamad neist on Põrgu(1930-1932), Kabaree (1931). · 30 aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad loodusele, lastele, sõpradele, aktidele ja maastikule. Nt. Maastik Pariisi lähedal (1937), Lamav Tiiger (1937). · Eduard on Eesti estampgraafikale aluse panija. · Tema looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse poolest. · Paljusid Viiralti töid võib nimetada tehnilisteks imedeks. · Eesti kunstis ei leia teist kunstnikku, kes nii sügavalt ja mitmekülgselt oleks uurinud inimest.
puhul Puudus Intensiivne Kaevanda Ehitamine ja Näiteks Tammide ed ammutamine, mine on haldamine on võib just ehitamine ja transport, äärmiselt kallis, suurim siis, kui haldamine töötlemine ja töömahuka probleem on energiapuu maksab palju, naftasaaduste s ja mõjub radioaktiivset dus on suurte tarbimine maastikule e jäätmete suurim, hüdroelektrijaa avaldavad hävitavalt, käitlemine ja valitseda made tugevat survet selle tuumakatastr tuulevaikus ehitamiseks looduskeskkon põletamine oofi oht , tuulikute võib olla vaja nale, reostab jaamades. tootmine asutada nafta ulatuslikult on üsna elanikud ümber
Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.
Mets annab inimestele palju tööd nii otseselt kui kogu sektoris (saeveskid, paber, paneelid, jne); -Keskkonnakaitse: elurikkuse peamine keskus. Mets kaitseb maapinda erosiooni eest ja metsal on positiivne mõju veele ja õhuringlusele, sest see toodab hapnikku ja seob süsinikku; -Sotsiaalne: koht, mis on kõigi jaoks, kes otsivad puhast õhku ja avarust. Mets pakub midagi igaühele: matkajatele, kalameestele, jahimeestele jne; -Maastikuline tähtsus: mets annab struktuuri Belgia maastikule. 5. Metsade majandamist reguleerib seadusandlus: - Code frostier ehk Metsaseadustik Valloonia piirkonnas - Bosdecreet ehk Metsadekreet Flandria piirkonnas. On arenenud metsakompleks, puitu kasutatakse mitmekülgselt. 6. Jah, rahuldavad. 7. Ekspordib, kuid vähesel määral. Metsatööstuses on väike osa, kuna on paljusid teisi riike, kes ekspordivad palju rohkem ning kellel on ka suurem metsa % riigis. 8. Eraisikute valed käitumisviisid metsadega, kuna eraisikute käes on 58% Belgia
(«Puise neemel», 1955 jmt). Looming Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunsti uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. ( Näide 1 ) Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Uutmaa asus 1928.a
Ta oli kõige osavam maastiku maalija. Tänu tema töödele sai impressionism alguse ning see ajastu sai nime tema töö "Impressioon. Tõusev päike" järgi. Monet oskab väga hästi kujutada valgust ning veepealset sillerdust. Ta maalis oma elujooksul ligi 2500 maali. Vanemas eas muutusid tema maalid huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem improviseerima ning eksperimenteerima valgusega. "Eine vabas looduses". Auguste Renoir oli Prantsusmaa maalikunstnik. Lisaks maastikule huvitus tema ka inimese maalimisest. Eriti pakkus huvi aktimaal. Tema tööd on südamlikud ning neist õhkas soojust ja hellust. Ta kasutab heledaid ja puhtaid toone. Tihti maalib ka parke, linnatänavaid koos suure rahvaga. "Ood lilledele" ja "Vihmavarjud". Edgar Degas oli Prantsusmaa maalikunstnik ja skulptor. Tema maalid on teiste omadest väga erinevad. Ta kujutab väga selgeid kontuure ümbritsevas looduses. Tema maalidel on tavaliselt
EDUARD VIIRALT. Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt ko...
kalduvus ,,lükata oma elu edasi". Me kõik unistame mingisugusest maagilisest roosiaiast kaugel silmapiiril, selle asemel, et nautida neid roose, mis õitsevad just praegu meie akende all. Laps ütleb:"Kui ma suureks saan". Poiss ütleb: ,,Kui ma meheks sirgun."Mees ütleb: ,,Kui ma abiellun." Siis hakatakse mõtlema: ,,Kui ma pensionile jään." Ja kui pensioniaeg on käes, heidab seesama inimene pilgu seljataha jäänud maastikule ja kuuleb seal ainult kõledat tuult. Millegipärast on ta kõigest ilma jäänud. Me saame liiga hilja aru sellest, et elu tähendab elamist igas päevas. ,,Tavaliselt mõeldakse homsele ja eilsele moosile, mitte kunagi aga tänasele." Enamik meist käitub just nõnda: me heietame aina moosist, mida sõime eile, ja muretseme moosi pärast, mida hakkame homme sööma, selle asemel, et määrida kohe praegu paksult saiale moosi, mis meil on olemas täna.
Retsensioon Käisin vaatamas Maris Ojasuu fotonäitust Ajamajas, mis on avatud 28. septembrist kuni 15. detsembrini. Näituse autorile on fotograafia nii töö kui ka hobi. Tööd olid jaotatud kolmeks, igal korrusel erinev teema. Esimene korrus oli pühendatud balletile, teine maastikule ning kolmas portreedele. Pildistamisel oli kasutatud erinevaid "tehnikaid", näiteks ava liiga kaua lahti hoitud, säri liiga madalale sätitud jms. Esines ka fotomanipulatsioone. Balletti kujutavad fotod olid kõik sarnased: alasäris (tumedad), ühes kohas tehtud ning sarnase miljööga. Ühel fotol oli veel ka kokku pandud mitu võtet ning kujutas nelja ühesugust baleriini kõrvuti erinevates asendites. Tulemuseks oli väga omapärane töö. Oli esindatud ka üks liiga kauaks
Soome suusatamise ajalugu 1926. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 3. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi: 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi. Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult suusahüpetes ja kahevõistluses. Salpausselkä mängud peetakse veebruaris-märt...
1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead" ja "Lamav tiiger". . Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal". Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on originaalsed ja julgelt iseloomustatud kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. Viiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Kölnis, Riias, Brüsselis, Chicagos, Roomas, Viinis ja paljudes teistes tuntud linnades. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Sisalikud Kõik teavad, mida teeb sisalik, kui teda püüda proovida. Sisalik jätab maha vaid väikse sabajupi ning põgeneb. Hiljem kasvab selle asemele uus saba. Kõrbesisalikud teevad oma vaenlastega samamoodi. Ega nad suurt erinegi oma parasvöötme sugulastest. Kõrbesisalikel on vaid kaitsevärvus maastikule vastav. Väga paljudel kõrbesisalikel on okkaline nahk või võime selle värvust muuta. Sisalikud on meistrid põgenemises. Osad neist kasutavad selleks väledaid jalgu. Osad aga lihtsalt upuvad liivasse.
seal valmisid tal järgmised tööd: "Põrgu", "Kabaree" ,"Jutlustaja", "Neegripead", "Claude" ja"Lamav tiiger". Sõjapäevadel valmisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ning "Monika" jt. Töödest Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, sürrealismi ja ka teisi Pariisi mõjusid. 1930. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ning maastikule. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed ning julgelt iseloomustatud mõjuvad kehad ja kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisusega. Näitused Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Kopenhaagenis, Moskvas, Riias, Chicagos jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini
Jääaja mõju Eesti maastikule Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus ...
ebasümmeetrilised. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks. Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). 3.4 Veestik Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi, keskseks veesooneks Amme jõgi (Kuremaa järvest Emajõkke), idaosas Kullavere jõgi (ühineb Kääpa jõega). Järved säilinud
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka
Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat reljeefi ja selleks on võimlik kasutada geomeetrilist nivelleerimist ja mõtteks on määrata hästi paljude maapinna punktide kõrgused ning niimoodi saada täpne ettekujutus reljeefist. Pinna kujutamisel kasutatakse kahte põhimõttelist skeemi: ruutude meetod ja magistraalide meetod. Pinna nivelleerimise plaanid tehakse tavaliselt suures mõõtkavas (1:200 1:2000). Ruutude meetodi korral märgitakse maastikule välja ruutvõrk ja seejärel nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks veel reljeefi iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippudesse. Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest (10, 20, 50 või 100 m). Mõõtkavas 1:500 ei või ruudu külg olla pikem kui 20 m. Ruudustiku välja märkimine toimub kõige sagedamini mõõdistuskäigu ühest küljest lähtudes või siis katastriüksuse või ehitusplatsi ühest piirist lähtudes
mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a
Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastanguid. Narva jõe kanjoni (sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul. Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad, kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et ala asutavad mitmed linnu- ja loomaliigid, jõgi on kalarikas, jõe kohal peavad putukajahti nahkhiired (kõik liigid on looduskaitse all). Narva jõgi 35 kalaliigiga on Euroopa üks rikkamaid. Kõige sagedasemad kalad Narva jões ja ka teises Eesti siseveekogudes on ahven (Perca fluviatilis) ja haug (Esox lucius (L.), kuid jõesilmude (Lampetra) poolest on Narva jõgi kõigist teistest Eesti ja Euroopa jõgedest tugevasti üle.
+ mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid - tugev surve looduskeskkonnale - suured pinged rahvusvahelistes suhetes Maagaas: + kõige keskkonna säästlikum fossiilne kütus + transport on soodne + transport on keskkonna säästlik - minimaalne keskkonna kahjustamine Tahked kütused: + mitmekülgne maavara - kaevandamine on töömahukas - kaevandamine mõjub maastikule hävitavalt - põletamine reostab kesskkonda ja õhku - põletamine kahjustab jaama ümbruses elavate inimeste tervist Vesi: + ei vähenda jõe vooluhulka + ei tekita jääkaineid - tammidel on suur maksumus - igal pool ei ole piisava vooluhulgaga jõgesid - tammi taha jäävad alad ujutatakse üle - hüdroelektrijaamd võivad takistada ka kalade liikumist Tuumaenergia: + äärmiselt suur energiasisaldus
Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 1930-1932)[ pilt 1], Kabaree (söövitus, 1931)[ pilt 2 ] ja Jutlustaja (lito, 1932)[ pilt 3 ]. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega
ja tihti erootilisi stseene. Kabaree (söövitus, 1931) Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on, Põrgu (söövitus, 1930-1932), Jutlustaja (litograafia, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu
Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda. Nende isiksuste keskendumisel graafikale oli otsustav mõju omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Elulugu Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Nagu paljud poisid tollel ajal, oli temagi vaimustunud eesti maadlustähtedest Georg Lurichist ja Aleksander Ab...
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Mäletan, et kunagi olid Eestis ainult tuntud selline leht nagu Tiigrihüpe, aga isegi sel ajal olid internet kui ka arvuti paljudele inimestele võõras teema ja ei olnud nii vajalik, kui praegu. Nüüd on tekkinud interneti maastikule lehed nagu twitter ja facebook. Neid inimesi, kes näiteks ei oma facebooki, on paljude inimeste jaoks nagu metsas elavad inimesed, kes ei tea midagi, mis maailmas toimub. Aga kust üldse sai järsk tung alguse sotsiaalmeedias? Paljud ütlevad, et see sai sellest alguse, kui USA vahetas presidenti. Nimelt Barack Obama on väidetavalt üks esimesi riigijuhte, kes hakkas aktiivselt kasutama sotsiaalvõrgustikke nagu näiteks twitter
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsio...
Iseloomulikuim öömaja Austrias on väikestes alpimajakestes, mida kohtab enim suusakuurortides või mägikülades. Kuulsamatest mägikuurortidest võib eraldi välja tuua loomulikult St.Antoni Kuid on ka häid hotelle. Lennukiga saabutakse Viini, kuid on veel neli rahvusvahelist lennuvälja lisaks pealinnale. Lennukiga saabudes oleks kasulik rentida auto, kuna siis saab nautida maastikku, mida Austria pakub ning suuremad linnad on vaatamata raskele maastikule siiski ühendatud heade kiirteedega. Mägistes piirkondades võib suurtel kõrgustel kohata autoga sõites ootamatut libedust ja udu. Lennusõit+rendiauto eeliseks on ka see, et kohale jõudes pole väsinud, kui Eestist sõita, siis esimene päev kulub ainuüksi taastumisele. Kui reisite Austrias autoga, nõutakse teilt kiirteekleebise ostmist. Seda saab bensiinijaamadest ja maksab 70 krooni 2 nädalat. Ostmata jättmisel võib trahv olla
Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. Liivi sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad valged vatid ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Kurbust on hästi tunda luuletuses ,,Pilved sõudvad, kase kohin", kus Liiv kirjeldab lepapuude sahistamist justkui leinaviisi. Tuulehoog lõi vetesse, Lehed lang'sid laintesse:
Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli NICOLAS POUSSIN. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli CLAUDE LORRAIN. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal.
Eduard V(w)iiralt (18981954) Koostaja: Zhipsu Juhendaja: Kool: 2010 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 19...
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine,...
Vooremaa • Kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil Vooremaa • Enamik voorestikust asub 45 – 85 m kõrgusvahemikus. • Kõige kõrgem – 144 m on Laiuse voorel ja kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas. Vooremaa • Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja väga paksudest kruusadest ning liivadest. Vooremaa • Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Vooremaa • Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus. • Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Vooremaa • Teistsugune on järskude nõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab jõge. Vooremaa • Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Vooremaa
--- Eemal meie akna kohal valendab üks söödike, kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. ("Sööt") Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad,
Kalle -s: i1,2 =(h 1,2/SAB)*1000= -11,8 Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamiseks pean esmalt tõmbama joone punktist A punkti B. Seejärel määran sirge AB otspunktide ja joone tõmbamisel tekkinud horisontaalide lõikumispunktide (2- 19) kõrgused ja nendevahelised lõikude pikkused. Punktide A ja B kõrgused saan ülesandest üks ja horisontaalidega lõikuvate punktide kõrgused horisontaalide enesete väärtustest. Punktidevahelised kaugused mõõdan joonlauaga ja vastava väärtuse maastikule leian, kui korrutan joone pikkuse kaardil (mm) kahesajaga (tuleneb kaardi mõõtkavast (1:20 000)) ja jagan kümnega. Punkt Punkti kõrgus (m) Joon Joone pikkus (mm) Joone pikkus (m) B 81,25 B-2 10 200 2 87,5 2-3 10 200 3 85 3-4 4 80
Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat reljeefi ja selleks on võimlik kasutada geomeetrilist nivelleerimist ja mõtteks on määrata hästi paljude maapinna punktide kõrgused ning niimoodi saada täpne ettekujutus reljeefist. Pinna kujutamisel kasutatakse kahte põhimõttelist skeemi: ruutude meetod ja magistraalide meetod. Pinna nivelleerimise plaanid tehakse tavaliselt suures mõõtkavas (1:200 1:2000). Ruutude meetodi korral märgitakse maastikule välja ruutvõrk ja seejärel nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks veel reljeefi iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippudesse. Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest (10, 20, 50 või 100 m). Mõõtkavas 1:500 ei või ruudu külg olla pikem kui 20 m. Ruudustiku välja märkimine toimub kõige sagedamini mõõdistuskäigu ühest küljest lähtudes või siis katastriüksuse või ehitusplatsi ühest piirist lähtudes
õppe- ning uurimistööks vajalikku informatsiooni, olles seega teabeallikaks näiteks teaduslike institutsioonide, ülikoolide ja koolide jaoks. Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus. Maastik omab orientatsioonilist väärtust siis, kui maastik või selle elemendid on inimeste jaoks looduses teatud orientiiriks. Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad identiteediväärtust. Maastikule antav hinnang sõltub suuresti sellest, kas hindaja tunneb, et maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte. 5. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla
ülemised kobedad kihid. Peale nende · ala kliima, sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. · veereziim, Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. · elusorganismid, Muldade kujunemisel on oluline: · inimtegevus. TAIMKATE Annab maastikule välise ilme (koos kergemini muudetav komponent. reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline olulised: erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende · pinnakate, kujunemisel · mullastik, Taimkatte on maastiku arengus kõige · niiskusreziim,
Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672) Claude Lorrain (õieti Gelée) oli üks parimaid prantsuse maalikunstnik. C
Vaatamata sellele, et alates 1921.a. korraldati Eesti esivõistlusi regulaarselt, ei kandunud suusatamine meil rahvahulkadesse. 1927.aastal toimusid Tapal ka esimesed sõjaväe suusavõistlused, kus osales sadakond suusatajat. - 1930.a. talv oli Eestis jälle lumevaene ja meistrivõistlused jäid pidamata. See aasta läks aga Eesti suusaspordi ajalukku kui aasta, mil esimesed eestlased võistlesid Soomes. Kahjuks ei pidanud eestlased aga vastu Soome raskele maastikule ja mõlemad katkestasid. Eesti suusatajate "Soome sild" 1931.a. 7. märtsi varahommikul alustavad Tütarsaare ja Suursaare juurest Soome lahe ületamist kaheksa suusatajat Kaitseliidu peastaabi spordipealiku Elmar Lepa juhtimisel. Lepp kinnitab, et selle üritusega ei sooritata mitte rekordijanulist julgustükki, vaid tahetakse selgitada suuskadel Eesti ja Soome ranna vahel sidepidamise võimalusi. Esimese päeva õhtul levib teade, et jääolud on kehvaks
mõjud on tunda ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas väga sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasial vabalt lennelda kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on "Põrgu" (1930-1932), "Kabaree" (1931) ja "Jutlustaja" (1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal" (1937) ja ka loomadele. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed, julgelt iseloomustatud ja ekspressiivselt mõjuvad kehad, kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. 5 Näitused
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli esialgu ainuke kunstiõppeasutus Eestis, mis andis üldise ning kunsttööstusliku keskhariduse ja kus õpetasid valdavalt Peterburi Stieglitzi Kunstikooli lõpetanud kunstnikud. Neist suurimaks autoriteediks oli Wiiraltile kahtlemata kunstnik Nikolai Triik. 1916. aastast pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust ...
Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. Lahutab: 3) Lnnamiljööd iseloomustavaid detaile. Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud/ Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Liikuvate figuuridega küllastatud maastik/ Majades oli hiiresita ja toiduainete lõhna/ Asfaldil lendas pakkimispaberit/ tühjal ristteel funktsioneeris valgusfoor/ pole parkimisplatse autod peavad seisma tänava ääres/ põhjapoolsed korterid on alati ilma päikeseta/ kinnised ja sünged siseõued/ vähe puid,
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad).
paisjärved ja kevadeti üleujutatavad alad, mitmekülgne maastik, erinevate kasvukohatüüpidega metsamassiivid ning ka soostunud alad. Mõlemal osa-alal on matka-ja jalgrattarajad ning lõkke-ja puhkekohad. Alates 2008.aastast lisandus RMK majandada olevale puhkealale üks Kesk-Eesti turismimagneteid Elistvere loomapark, mis pakub võimalust lähemalt tutvuda metsloomade elu-oluga ning mille ümbrusest avanevad imelised vaated Vooremaa kaunile maastikule. Põhjalikult rekonstrueeritud endises Elistvere kauplusehoones asub nüüd nii uuendatud sissepääs Elistvere loomaparki kui ka loodushariduslikku tegevust korraldav ning ühtlasi piirkonna keskuseks olev Elistvere looduskeskus. [2] 2 Asukoht Tartu-Jõgeva puhkeala asub Tartumaal ja Jõgevamaal. Asukoht on märgitud Joonisel 1. [3] ja Joonisel 2. [4]. Joonis 1. Tartu-Jõgeva puhkeala kaart
Datel on üks pika ajalise töökogemusega firma mida võib kohe kindlasti usaldada mõne suurprojekti kallal töötamaks, kindlasti ei ütle nad ka ära mingist väike projektist. Tooted mida AS Datel on teinud on kindlasti väga kasulikud mingi firma loomisel, projekti välja töötamisel vms. Lisaks nende DoGIS programm mis on suurt poolehoidu leidnud geinfoportaalis. Üldiselt arvan, et tegemist on igati eduka firmaga mis on ennast sissesõõnud Eesti IT arendajate maastikule ja ei kavatse siit niipea lahkuda. Kasutatud allikad: www.datel.ee AS Datel kvaliteedikäsiraamat Vestlus AS Datel TAO töötajaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
