Airi ja Anette Jüri Arrak Sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi. Õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metllitoodete Tehase kunstnikuna. 1968-1969 "Tallinnfilmi" lavakunstnik. Lisaks maalidele on Arrak ka illustreerinud erinevaid raamatuid ja on ka ise kirjateoseid koostanud. Näiteks "Võsa, aas ja mägi". Jüri Arrak on kujundanud Püha Risti kabeli. "Kentauride võitlus lapiitidega" "Tagasivaatajad" "Hiiob" "Ükssarv" "Võitlus lohega" "Poeg" "Tsirkus" "Mees laual" Kasutatud kirjandus www.google.com www.art.ee www.wikipedia.org www.postimees.ee
Tristan ja Isolde 12. sajand Põhineb keltide legendil, mis sai populaarseks keskajal prantsuse luule kaudu. Jutustab armastusest Cornwalli rüütli Tristani ja Iiri printsessi Isolde vahel. Põhineb tõenäoliselt romantilisel lool kuningas Arthurist, rüütel Lancelotist ja kaunist Guineverest. Võib pidada üheks romantilisemaks armastuslooks keskajal SISU Teos on olnud aluseks mitmetele muusikapaladele, filmidele ja maalidele. MUUSIKA Saksa helilooja Richard Wagner kirjutas 1859 valmis ooperi “Tristan ja Isolde” Loost on inspiratsiooni saanud ka mitmed 20.sajandi muusikud FILMID “L'Éternel Retour” 1943 “Tristana” 1970 “La Femme d'à côté” 1981 “Tristan and Isolde” 2006 KUNST Salvador Dali “Tristan and Iseult” Aubrey Beardsley “Isolde” TÄNAN KUULAMA ST
Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur 21 Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik) Maalikunst 22 nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Ilmekas on ka puuskulptuur, mis enamasti väljendab tugevaid usutundeid ja kus suurema tõetruuduse huvides on kujudel riided seljas ja klaasist pisarad näol. Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst:
- eeskuju võeti neegriskulptuuridest, kuid eelkõige Cezanne loomingust - peamiselt maaliti maju, puid ja natüürmarte Pablo Picasso ( 1881 1973 ) - Hispaaniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult suurepärane joonistaja ja maalija - harrastas maali, graafika, skulptuuri, tarbekunsti, raamatukujundust ja teatri dekoreerimist - looming jaguneb ,,siniseks", ,,roosaks" ; Cezanne ja kubismi perioodiks Georges Praque ( 1882 1963 ) - 1911a. Hakkas ta oma maalidele lisama kirjatähti - hiljem kleepis maalidele riidetükke, ajaleheväljalõikeid, tapeeti jm. - tulemuseks olid kollaazid -liimitud pildid Juan Gris ( 1887 1927 ) - tema loomingut nim. ,,sünteetiliseks kubismiks" - ta kombineeris pildile enne värvid ja vormid, siis viis sisse motiivid ( tavaliselt natüürmordid ) Fernand Leger ( 1881 1955 ) - maalis geomeetrilistest kujunditest masinaid - tüüpilised olid mitmesugused tumedat värvi silindrid ja torud
Seltsijoonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Konrad Mägi jatkas õpingus ka Venemaal, Prantsusmaal, Soomes ja Norras. Tal oli huvi mastikumaali vastu ja tema teosed olid ekspressionismi stiilis. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Madonna 1923– 1924 Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressioni smi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" Mäe Saaremaa-ainelisedteosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Itaalia-reisigaalanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (1922–1923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Aitäh tähelepanu eest!
1860 läks Zunderti külakooli. Oktoober 1864 saadeti Vincent internaatkooli. Tilburgi keskkool Haagi kunstikaupmehe õpilane Amsterdami ülikool teoloogia teaduskond Kunstnikukarjäär Van Gogh oli postimpressionist. Õppis ise, harjutas suurte meistrite töid jäljendades. Pruunikad toonid. Külastas anatoomiaseminare Click to edit Master text styles Van Gogh on palju Second level tuntud tänu oma Third level päevalille maalidele. Fourth level Fifth level Oma kunstnikust sõbrale Emile Bernardile:"Olen mõelnud ateljee kaunistada poole tosina päevalillepildiga.." Psüühikahäired 27. juulil 1890 tulistas van Gogh endale revolvrist rindu. 29
Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlik, väiksemõõtmelised malid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud anrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: · Rembrandt Harmensz van Rijn. Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. Oli ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed-
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. *ARH
Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 9. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale teadlikult poseerivat. Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv
vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia Nimekaim maalija- Caravaggio /karavado/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab anrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus- ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst: · El Greco - tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on Pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. ,,Toledo äikeses" · Diego Velazquez /velaskes/- ,,kojadaamid" Flaami kunst(tänapäeva belgia) Kuulsaim maalikunstnik: · Peter Paul Rubens
mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. ● Antoine Watteau arendas iseseisvaks žanriks fête galante’i („galantne pidu“), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal. ● Rokokooajastul levinud hiina kunsti mõjul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, seetõttu räägitakse lausa nn. hiinatsemisest – chinoiserie. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati portselannõusid. ● Kompositsioonis järgib lainetav ruum diagonaale ja oluline on kõverjoonte vastandamine. Armastati võbelevat valgust ja salapäraseid maastikutaustu. Peenes joonistuses hajuvad piirjooned, figuurid elustuvad tantsisklevas poosis
maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi kummastavas reaalsuses küll otsapidi seotud tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast. Mudisti taiesed on valdavalt lihtsa süzeega figuurikompositsioonid, mis toetuvad reaalelu motiividele või esitavad nägemuspilte. Äratas tähelepanu juba varaste maalide iseseisva ekspressiivse laadiga, mis erines põlvkonnakaaslaste suundumusist. P. Mudisti maalidele on iseloomulikud ka leidlikud ja isepärased nimetused. Tema pildiruumide avatuses ja lageduses on taeva ja maa loomisjärgset ürgsust, seal tegeldakse suurte asjadega ("Hetk", 1975). Teosed Lilleisa ja lilleema Õlimaal, 2009 Tartu Poolfiguur 1975 Vee ääres 1970ndad Kokkuvõte Peeter Mudist on Eesti tuntumaid kunstnikke Lõpetanud ERKI-i maalikunsti eriala Tema teoste hulka kuuluvad maalid,skulptuurid ja graafika Peeter Mudisti taiesed on lihtsa süzeega ja
GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. TEMA TÖÖD RENE MAGRITTE. THE LOVERS. 1928. RENE MAGRITTE.BLACK MAGIC. 1933/34. ALBERTO GIACOMETTI (1901 – 1966) Ta on itaalia päritolu Šveitsi skulptor ja maalikunstnik. Iseloomulikud ülipikad ja -kõhnad figuurid. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
küljest klaasitud kastidesse (lk 152) Cesar keevitas kokku prügimäelt leitud vanametalli, alates 1960det spetsialiseerus autovrakkide kokkupressimisele. USA-s tekkis uue realmismiga samalaadne suund – neodada J.Johns'i tegi maaliseeriaid üldtuntud motiividest, nagu ''Lipud'' (lk 153), ''Märklauad'', ''Numbrid'', alates 1961.aastast hakkas kinnitama maalidele reaalseid objekte. R. Rauschenberg alustas ühevärviliste (valge, must) lõuenditega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud, osalt värvitud ajalehed. Alates 1955 assamblaažid, nt ''Voodi'' (lk 154). 3D teostest kuusaimad ''Coca-Cola'' (lk 154) ja ''Monogramm''. Neotada üheks variandiks on ''junk art'' ehk utiilikunst. See on prügimäe materjalide ärakasutamine.
Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Maalil on see küll raske, kuid siiski prooviti seda teha kujutades üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel (Giacomo Balla"Koera ja keti dünaamika"). Teine futurismis tihti esinev meetod oli kubismi kasutamine ja nähtava maailma kildudeks lagundamine ja sellest pildi kokku panemine. Futuristid kasutasid ka erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Tihti pandi maalidele nimesi, mis pöörasid vaataja tähelepanu ühele mõttesuunale. Lisaks maalikunstile väljendus futurism ka skulptuuris, muusikas, arhitektuuris, disainis, kirjanduses jne. Skulptuuris kujutati liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris hakati kujutama nägemusi tulevikulinnadest. Nendes pole jälgegi vanast arhitektuurist või loodusest vaid kõik on tehiskeskkond. Osad visioonid on hiljem ka teostunud.
Tema lemmik värvideks olid: Punane Sinine Roheline Kollane Kasutades ägedaid jõulisi pintslitõmbeid, näivad van Gogh'i maalid liikuvad. Van Gogh'i tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid. PAUL GAUGUIN (1848-1903) Prantsusmaa Gauguin'i eesmärgiks oli, et maal avaldaks mõju dekoratiivsusega, mitte nähtavate ideedega, vaid üksnes lopsakate, kõlavate värviühendustega. Gauguin'i maalidele on omased selgesti ja tugevasti rõhutatud pinnalised vormid, dekoratiivsus ja puhtad toonid. Gaugin'i kunst on seotav sajandilõpu sümbolismi ja juugend-stiiliga. PAUL CEZANNE (1839-1906) Prantusmaa Püüdis näidata asjade olemust ning leida nende eksisteerimise ja kujutamise ühiseid seadusi ning luua maale, mis kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Cezanne maalis: Maastike Natüürmorte Portreesid
Samuti on kunstnik minu meelest väga hästi andnud edasi naha tekstuuri ja tooni, jättes riiete oma tahaplaanile. Väikese vaheldusena on tore jälgida erinevaid lipsumustreid. Üldiselt mulle see näitus meeldis, eriti kuna mulle endale meeldib samuti portreesid joonistada. Meeldis ka see, et lisaks maalidele oli välja toodud ka nende erinevate kultuuritegelaste loomingut (raamatuid, luulet). Antud ekspositsioon on osa sarjast, millele on oodata iga-aastast järge kuni 2018. aastani, nii et soovitaksin ka teisel neid tulevasi näitusi külastada.
1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest ehk maaliti eeskätt muljete ja mööduvate hetkede ajendil. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Edouard Manet sündis Pariisis 1832. Aastal ja suri 30. Aprillil 1883. Aastal. Manet sündis rikkasse perre, millel olid tugevad poliitilised sidemed, ta ema oli suguluses rootsi kroonprintsiga ja isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks isa jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid ei saanud hästi akadeemilises keskkonnas
reaalsusest andis sellele üldinimliku tähtsuse. Tähtsamateks väljendusvahenditeks olid valgus-vari ja hele-tumedus Tema elu õnnelikud aastad mõõdusid tema naise Saskia kõrval. Peale maali ,,Õine vahtkond" kaotab ta oma pooldajas- konna ja sureb ka tema naine, kuid just oma elu lõppu perioodil teeb ta oma elu parimad tööd. Kurbus mõjus hästi loomingule. ,,Õine vahtkond" Rembrandt Kes oli kuulsaim olustikku maalikunstnik, mis on iseloomulik tema maalidele? JAN VERMEER van DELFT Tavaliselt kujutab kunstnik mingit interjööre, tavaliselt ühe kuni kahe inimfiguuriga Tegevus on piltidel vähe tähtis Väga iseloomulik on tema maalidele, et valgus langeb tuppa küljelt, läbi akna või ukse ,,Piima kallav teenjatüdruk" , ,,Tüdruk pärliga" Olustikumaal, Vermeer, realistlik barokk Natüürmort, Willem Kalf, realistlik barokk Nim. ja kirjelda lossi mis ehitati Prantsusmaale17 saj.
Tundub, et maakodu on talle väga südamelähedane kuna ta pildid on enamasti puumajadest metsa tukal koos talu- õuega. Teostel kasutab ta enamasti guassi, mõni töö on ka süsiga tehtud. Tema töödel leiab kindlaid värve mida ka tasutab : punast, kollast, beezi ja rohelist. Minule meeldis kõige rohkem tema maalidest ,,Sügis Soomes". Töös oli kasutatud väga palju erinevaid värve. Ta kujutas sellel metsatukka, mis peegeldus veel. See peegeldus oli nii ehtne ja hästi tehtud. Lisaks maalidele on väljas mõned kirjakunstinäited, ligi 20 puuskulptuuri ja keraamikat. Skulpuuridel oli kujutatud inimesi. Kõik figuurid olid erinevates poosides. Ta kujundab oma tõõd ise. Tema tööd pole silutud vaid on näha kuidas puitu on lõigatud. Kõige rohkem meeldis mulle mees ja naine suudlemas. Tema tööd olid liiga tuimad, minule väga ei meeldi sellised pildid. Mulle meeldivad rohkem värvikamad tööd. Leidus ka mõned head tõõd mis mulle meeldisid.
N: ,,Püha Antoniuse kiusamine". Teised sürrealistid aga vältisid üksikasju. Joonistasid nagu lapsed või haiged. Sürrealismi lõppu seostatakse II maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a. on teiseks tinglikuks lõpudaatumiks. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Fovism: Mis on fovismi maalidele isloomulik ? (värviti erksalt, suured laigud, suured pinnad, säravad segamata värvid). Kelle eelkäijateks peetakse foove? (ekspressionismi). Ekspressionism: Kubism: Mis oli kubistide eesmärk? (eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Millised olid värvid kubistide maalidel? (tagasihoidlikud ja tuhmid). Futurism: Mida väljendab futurism
kujutamine. Maalikunsti iseloomustavad antud sajandil eelkõige uued teemad nagu olustikumaal, natüürmort ja maastikumaal. OLUSTIKUMAAL EHK ZANRIMAAL Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada inimesi nende igapäevamiljöös - laua ääres söömas, vestlemas, kirju lugemas, musitseerimas, lastega tegelemas jne. Iseseisvaks zanriks kujunes olustikumaal Hollandis. Suurte usupiltide asemel eelistati raha kulutada maalidele, mis kujutasid tõepäraselt nende endi elu ja millega sai kaunistada oma kodu seinu. Hollandi olustikumaali eripäraks on see, et kunstnikud kujutasid kodanlaste ja talupoegade elu, rahva lõbutsemist, aga mitte ränka töötegemist. NATÜÜRMORT Ka selles zanris olid hollandlased eestvedajateks. Nad leidsid, et maalimisobjektiks ei pea alati olema inimene, vaid võivad olla hoopis teda ümbritsevad asjad. Hollandi
lennumasinad. Leonardo lennundushuvi ei piirdunud masinate konstrueerimisega, vaid hõlmas ka sellega kaasnevaid probleeme nagu abiseadmeid. Selle alla kuulusid aeronavigatsiooniseadmed, näiteks inklinomeeter lennumasina tasakaalu kontrollimiseks, ning palju erinevaid meteoroloogilisi mõõteriistu hügroskoope, anemoskoope ja anemomeetreid , mis viitavad asjaolule, et Leonardo ei unustanud atmosfääritingimuste tähtsust lennu õnnestumise seisukohast. Lisaks maalidele on Leonardost järele jäänud vaid märkmikke, mis annavad suurepärase ülevaate da Vinci leiutistest, elust, mõtetest ja tunnetest. Tema märkmetest on säilinud üle viie tuhande lehekülje, mis on kirjutatud korrektses peegelpildis käekirjaga, paremalt vasakule. Leonardo väärtuslik käsikirjakogu, mis oli kahtlemata kõige olulisem renessansiaja pärand, sai pärast tema surma kannatada tulekahju, varguste ja vandalismi tõttu.
kujutise: tooliga varjatud ukseavas oli algul koer. "Pitsikuduja" u.16651670 Krael ja käte all on näha värvitäppe. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" u.16601665 Kuulsaim maal, mida on nimetatud ka "Madalmaade Mona Lisaks" Caravaggiolik kontrastsus. Siniste ja kollaste toonide kasutamine, mis on iseloomulik paljudele tema maalidele. Kasutatudkirjandus Krausse, Anna-Carola; "Maalikunsti ajalugu" Koolibri, 2006. lk. 40 Kartna, A. ; Lumiste, M. ; Pihlak E. ; "Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini" 1978. lk. 165-173 Möller Ingrid; "Majakanali ääres" Leipzig1977. lk. 237- 239; lk. 215- 219 http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Delft/sisu.ht ml
aastal Peterburis. 1927. aastal korraldati Malevitsi näitusi erinevates Euroopa linnades (Varssavis, Berliinis ja Münchenis), need näitused tegid kunstniku rahvusvaheliselt tuntuks. Leningradi tagasi tulles ei võtnud ta oma maale kaasa, kartes et need võetakse talt ära ja hävitatakse, kuna Venemaa poliitika hakkas moodsasse kunsti halvustavalt suhtuma. Aasta hiljem (1928) plaanis Malevits uut näitust välismaal seega maalis ta enamus maha jäetud pilte uuesti ning lisas maalidele originaalpiltide valmimisaasta. 1935. aastal esines ta oma viimasel näitusel ning pärast seda oli Malevitsi kunst pikka aega täiesti keelatud. Alles 1962 oli võimalik tema kunsti Venemaa näitustel uuesti näha. Aastal 2002 osteti Malevitsi neljas `'Must ruut'' 1 miljoni USD eest ning annetati Venemaale (Ermitaazi muuseumisse Peterburis) Aastal 2008 müüdi 1916. aasta `'Supermatistlik kompostisioon'' 60 miljoni USD eest, mis tegi selle kõige kallimalt müüdud Vene maaliks.
aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Tagasiteel peatus kunstnik Obersdorfis. Konrad Mägi suri 1925. aastal Tartus. 5 2. LOOMING Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909). Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga" (1910), mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti
Yorki. Seal tegi ta kolmemõtmelisi töid, kus esines selgelt erootilisi komponente. 1969. aastal valmistas ta kaabuhoidja, mis oli esimene tema naismööbli teostest. Allen Jones saavutav kiiresti edu 1961. Aastal ,,Noorte kaasaegete" näitusel. Tema varasemad teemad jaotusid kaheks: seks ja teisalt bussid/lennukid jne. Tema stiil oli nii maaliline kui ka abstraktne. Oma bussi maalide seerias (1962-63) on tema lõuendid jaotatud ristkülikuteks ning näib, nagu need liiguksid seinal. Osadele maalidele on rattad maalitud eraldi lõuendile ning see on kinnitatud teise lõuendi külge. Selle eesmärgiks on anda mulje suuremast reaalsusest. Erootiline tema ilmus esimest korda ,,Bikiinide" maalides aastal 1962, kuid sarnaselt busside maalidele, olid need vöga absraktsed.. Erootilisus tungis rohkem esile töödel nagu ,,Mees- Naine" ja töö ,,Uudihimulik naine", mille rinnad on kolmemõttmelised. Hiljem tegi Jones rohke erootilisi töid mööbel, kus naised kandsid nahksaapais ja pesu.
Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi. 10. Milline värvikasutus on iseloomulik Rembrandti maalidele? 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraazides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. 1640.1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke. Ta ei kustutanud oma esialgse visandi jälgi ja
kahjuks ei olnud. Kunstnikust ma varem kuulnud ei olnud, aga tema maalid meeldisid mulle väga. Kuna ma kunstist kahjuks väga palju ei tea, siis seletan nähtud tehnikat nii, nagu mina sellest aru sain. Mulle jäi mulje, et pildid olid maalitud umbes A3 suurusele klaasitükile eriliste värvidega, lisaks oli efektsuse lisamiseks kantud klaasile värvilist liiva, mis vägagi võluva mulje jättis. Kõik maalid olid ümbritsetud paksude puust raamidega, mis nende sees olevatele maalidele suurema rõhu panid. Näitusest jäi silma see, et Kannus oma loomingus inimestel nägusid kujutanud ei ole, olid vaid lihtsalt naturaalset tooni näolappideta pead. Läbivaks teemaks sellel näitusel oli ilmselt nõukogudeaegne Eesti, sest seal võis näiteks näha maali pealkirjaga „Pirita jõgi“, millel kujutati kolme jões suplevat noorukit ja vanamoodsat silda, aga tänapäeval sellist vaatepilti mainitud kohas ette ilmselt ei tuleks. Veel jäi meelde maal, millel
Abstraktne ekspressionism pärast II maailmasõda Oli tekkinud juba enne (Kandinsky), kuid polnud nii populaarne. Abstraktne ekspressionism hakkab domineerima Ameerika Ühendriikides (oldi majanduslikult edukad, kuna sõjas ei saadud väga palju kannatada ja neil oli ka oma tuumapomm). Sõja ajal põgenesid paljud kuulsad kunstnikud USA-sse (näiteks A.Massom ja Tanquy). Esialgu levis see USA-sse sürrealismi kujul, kuid see heideti vasakpoolsuse pärast kõrvale. Jackson Pollock loobub pintsli kasutamisest (hakkab värvi pritsima ja kallama lõuendile). ,,Seitse", ,,Ümar kontuur". Tema tehnika kujuneb välja umbes 1947 ja ise nimetab ta oma tehnikat action painting (tegevusmaal). Tema maalimine meenutab pigem etendust (kasutab tihti ka muusikat ja tantsib samal ajal. Tema maalimist jälgivad tihti ajakirjanikud ja teised kunstnikud. Tänu sellele saavutas ka avalikkuse huvi) On värvide segamisel kasutanud ka uriini ja vihmavett (oli loomu poolest ska...
1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis Elukäik 19161919 pidas ateljeestuudiot Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja LõunaEesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming 20.sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid. Tema lemmikvärv oli kaadiumpunane. Looduse kujutajana olita suuresti mõjutatavad motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutmise ja panid aluse uuele loomejärgule. Looming Alati pani maalidele taevast . Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: ´´Kahekesi´´(1908 tusijoonistus) Pariisi puutus ta kokku impressionismi,neoimpressionismi ja fovistide loominguga. Looming Mille mõjul tema värvikäsitlus muutus: ´´Lilleline väli majakesega´´ (19081909) , ´´Norra maastik männiga´´(1910) Saaremaa ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju.
Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas
1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Looming Konrad Mägi oli 20.sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadiumpunane.Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.Ta töötas joonistusõpetajana. Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" 1922-1923. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad
pragusid, värvid olid selged ning eristatavad. Pildiraamid olid samuti hästi säilinud ning ka seal ei olnud näha suuremaid vigastusi. Mulle meeldis see näitus, kuna maalid olid ilusad, ajalooliselt järjekorras, selged. Eriti oluliseks sai kogu elamust juures see, et anti kätte mapp, kus vahel oli palju informatsiooni maalil oleva keisri kohta ning see tegi näituse palju huvitavamaks. Veel oli tore see, et lisaks maalidele oli saalis veel palju selle ajastuga kokku puutuvaid asju nagu ehted, raamatud, serviisid jne; see andis saalile palju vürtsi juurde. Üldiselt jäin näitusega rahule, kuid seal oleks võinud olla rohkem maale ning ka giidi teenus.
värv. Ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Paul Gauguin, kes soovis luua värsket ja uudset kunsti, läks muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Kubism - Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot. Algul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis. Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides. Picasso asus maalima kompositsiooni "Avignoni naised". Selles avaldub kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav
graafikateose seeriat. Paar tosinat tööd on müüdud ka oksjonitel. Nerval on olnud üle 64 kunstinäituse nii Eestis, Lätis, Soomes kui ka Suurbritannias. Hetkel on püsinäitused Tartus Kohvik DuNord-is ja Restoran DuNord-is ning lisaks on nähtav isiknäitus ,,Puu taga" Estonia Kontserdisaali jalutusruumis. Nerva on teinud mitmeid koostöid teiste kunstnikega nagu Eugen Sterpu, Viive Sterpu ja Avo Paistikuga. Alates 2007. Aastast on Nerval tihe koostöö Tauno Kangroga. Lisaks enda maalidele on teinud Nerva ka trükistekujundusi ja andnud välja oma heliplaadi ,,Harmony", mille muusika autor ja esitaja on ta ise. Samuti on välja andnud kaks kunstiraamatut, kalendreid ja postkaarte. Nerva on teinud ka kunstiprojekte nagu ,,KunsTIGUu" ja ,,Värske värv". Mõlemal korral oli koostöö ka muusikutega. Nerva pilte on võimalik näha kunstniku kodulehel Nerva.ee, kus on esindatud üle 200 teose. Kasutatud kirjandus: http://nerva.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Nerva_%28kunstnik%29
helgeks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimat poolt- tantsu, võistlusi, pidusööke, jahiretki ja sündmusi pereringis. Tahvelmaal-puutahvel, millele on maalitud. Alus tänapäeva maalidele. Juveelikunst tipptasemel. KULD ja KLAAS Kimäär-kotka tiibadega lõvikehaga olevus. Etruskide tempel oli ehitatud puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige omapärasem joon templi ehituse juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgendatud alusele. Väga osavad pronksi valamises; Kapitooliumi emahunt, kes toidab Romulust ja Remust. Antiik-Rooma 4.saj. 395 a.pKr.
jpg “Öine kanal Pariisis” https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_8143726.jpg “Tütar sirelites” (1957) http://www.e- kunstisalong.ee/images/vardi_tytarlaps_sirelites.jpg “Pia” (1956) http://www.e-kunstisalong.ee/images/vardi_piia.jpg Valve Janov (1921-2003) Oli eesti kunstnik Lõpetas Pallase kunstikooli ja Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Oma maalidele maalis maastike, linnavaateid, lilli ja mängulisi fantaasiapilte http://gallery.trummal.com/img/s3/v24/p962289564- 3.jpg “Punane kuukala” (1963) http://www.e-kunstisalong.ee/images/Punane_kuukala_VALVE_JANOV_3n.jpg “Haapsalu vaade” (1958) http://www.e-kunstisalong.ee/images/Haapsalu_vaade_VALVE_JANOV_re.jpg Ülo Sooster (1924-1970)
peamisele motiivile, milleks on kolm rüüstatud hauda. Peale 1656 aastat muutusid tema maalid ruumikamaks ja värvid erksamaks. Joonistused koskedest ja tema "Soo" tuletavad meelde tema varasemat huvi metsa vastu. Ent üha enam kujutab ta oma töödes (eriti arvukates vaadetes Haarlemile ) lamedat hollandi maastikku. Horisont on alati madal, kauge ning teosel domineerib tohutu pilvine taevas. Vahel on tema töödele lisanud väikseid figuure ka teised kunstnikud. Lisaks maalidele, tegi ta ka mõned ofordid, millest kuulsaim on "Viljaväli". Elu lõpul vajus Ruisdael unustusse, tema töödel polnud enam menu ja ta suri vaestemajas. Ruisdaeli elukäik on hollandi maalikunsti hiilgava, kuid lühikese õitsengu võrdkujuks. Mõningaid pilte tema teostest: Mets Päikesekiir. U. 1660 Tormine meri Juudi kalmistu Haarlemis 165560 Kasutatud materjal: www.kfki.hu www.hamburgerkunsthalle.de www.knox.edu www.bbc.co
kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid. Kuni isa surmani elas Degas majanduslikult kindlustatuna. Pärast selgus, et panga seis oli kehv. Degas loobus suurest osast oma varast, et päästa panka ja sattus rahalistesse raskustesse. Ta keskendus maalidele, mis tõid raha sisse. Eriti palju maalib ta akti.Töö- dele on iseloomulik peen koloriit, pastellide harmooniline heledus ja suur värvikontrast. Tundub nagu oleks piltidel juhuslikud elust nopitud stseenid. Kuid juhuslikkus on saavutatud läbimõeldud kompositsiooniga, kus pildiraam sageli osa figuurist ära lõikab. Elu lõpus tegeleb skulptuuriga, kuna halvenenud silmanägemine ei lase maalida. Degas suri 27.septembril 1917.a.
kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite üks värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul muutus veidi ka tema värvikäsitus. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Tema esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. ("Varemed Capril") (Naise portree."Madonna") ("Mererand Saaremaal") ("Sügismaastik") Lemmikteos
Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik (Borromini) Itaalia maalikunst ja skulptuur Maalikunst Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus. Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul. Skulptuur Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas. Apollon ja Daphne- liikuvus, rahutus, emotsionaalsus, voogavad riided. Barokk Itaalias Oli katoliikluse üks tugialasid, usuline fanatism, maalikunstnikud tegutsesid eelkõige kiriku vähem ka õukonna tellimuste alusel.
kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne
Manerismi peeti 19. sajandil kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval arvatakse, et igal ajal on omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kestev hea kunsti etalon. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane. 4. Milline oli maneristlike maalide ruumikujutus? Millist omapärast kompositsiooni võis esineda? Milliseid värvitoone eelistati? Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn. Mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Renessansiajastu kunstis olid tegelased tihti paigutatud pildi pinnale võrdhaarse kolmnurga kujuliselt, maneristlikus kompositsioonis võib selline kolmnurk seista hoopis teravikul, mõnikord laotub pildil kujutatu rahutult üle kogu pildi pinna, mõnikord suundub nurgeti illusoorsesse sügavusse. 5
nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. o Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni koostisosa (senistel maalidel oli peaaegu
tema populaarsus väheneb ja ta naine sureb.kuid just siis valimivad Rembranti täiuslikumad tööd. ("kadunud poja tagasitulek") Barokk Flandrias · Suurin Flandria kunstnik on Peter Paul Rubens. Oli jõuka kodaniku poeg, sai hea (kunsti)hariduse, reisis, liikus kõrgseltskonnas, oli väga tunnustatud. · Kasutas õpilaste abi, sest tellimusi oli nii palju. · Teoste teema oli lai, maalis: usulisi teemasi, antiikmütoloogia, maastik, portree, allegooriat · Tema maalidele on iseloomulik o Suur pildi dormaat o Emotsionaalsus o Hele-tumedus o Jõulised ja säravad värvid · Tema suurimaks saavutuseks on "Maria de medici saabumine Pariisi" 21 maalist koosnev seeria · Olles 53 aastasena abiellub Rubens 16-aastase ilusa naisega. Naine mägnib olulist rolli kunstiku viimsed kümnendi loomingus. Rubensi laad muutub intiimsemaks,
kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega. Raffaeli mitmete hingestatud madonna-piltide seast tõuseb esile ,,Sixtuse madonna" hõljuval sammul astuvast Neitsi Maarjast vasakul põlvitab paavst Sixtus III, paremal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust armastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja oma maalikunstnike koolkond. Armastati suurejoonelisust ja dekoratiivsust, maalidele on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi alasti naisekeha. ,,Lamav Veenus" ,,Kontsert vabas looduses" meisterlik taustamaastik · Tizian /tiitsian/ (1477-1576) Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid
Juhtus, et Rembrandt kuhjas värvi ühte kohta nii palju, et mõnel figuuril võib lausa ninast kinni haarata. Aga on ka pilte, kus värvid näivad lõuendisse sisse hõõrutud olevat. Rembrandt heitis kõrvale külmad sinised ja rohelised toonid. Valdavalt kasutas Rembrandt tumepruuni värvi, aga eriti armastas ta tule valgust punaste, oranzide ja kollaste toonide kooskõla. Heletumeduse oskuslik kasutamine annabki tema maalidele sisemise soojuse. Valguse abil harjutab kunstnik vaatajat nägema hämaruses seda, mida silm tavaliselt ei märka. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutusepiltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused
kalmistule. 4 Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi", mille ta maalis aastal 1908. Tegemist on tusijoonistusega. Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega", mille maalis aastatel 19081909 ja "Norra maastik männiga" aastal 1910. Lilleline väli majakesega
Minimalism - 1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos iseeneses, sellel puudub tavaliselt sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Opkunst - Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga.
annaabi.ee 
