moslemiusulistele on Sariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad, keda kutsutakse muftideks ja neil on suur autoriteet. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 5.ISLAMI 5 PÕHISAMMAST 1. Usutunnistus, ahada - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu jooksul. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 2. Rituaalne palve, salat. Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale
moslemiusulistele on Sariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad, keda kutsutakse muftideks ja neil on suur autoriteet. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 5.ISLAMI 5 PÕHISAMMAST 1. Usutunnistus, ahada - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu jooksul. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 2. Rituaalne palve, salat. Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale
Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt. Maailmareligioonid on: 1. kristlus 2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1. Kristlus 2,1 miljardit · Katoliiklus 1,1 miljardit · Õigeusk 240 miljonit · Protestantism 350 miljonit · Anglikaani kirik 84 miljonit · Muud kristluse voolud 350 miljonit 2
Islami usk Ajalugu Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase ...
kõrgemale tõusta, et leida tõde ehk nirvaana, saada virgunuks. Väljakaevamised on tänapäeval toonud ilmavalgusele tõendeid näiteks selle kohta, et inimesed, kes elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. Paljude teadlaste arvates ei suuda usulise mõtte mitmekesisuses ükski maa Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt
põhiküsimustele. Õppides tundma erinevaid religioone näeme kristluse eripära ning tema mõju kultuurile. Arheoloogiliste leidude põhjal oletatakse, et juba 150000-100000 aastat tagasi elanud esiajaloolised neandertaallased olid mingid usulised arusaamad. Usuliste rituaalidega kaasneb ühtekuuluvustunne ja ühistegevus. Usund aitab säilitada ühtseid väärtusi ja elunorme. Usund kindlustab ja korraldab ühiskonna elu ning võib kujuneda seda säilitavaks jõuks. Kõik suured maailmareligioonid pärinevad Aasiast. Vanimad neist on hinduism, judaism, budism ja islam. Usundilugu näitab, et muutuvad nii religioonid ise kui ka nendevahelised suhted. Suurte usundite põhivaated on üksteisest üsna erinevad, mis on põhjustanud ka üsna vaenulikke suhted. Tänapäeva tingimustes on jõutud erinevate usundite ühistegevuseni, mis aitab tagada rahu maailmas ning tortada majanduslikku arengut. Kaasaegne teaduse ja tehnika areng on kaasaaidanud ka usu ilmalikumaks muutumiseks
Kristluse pühaks tekstiks on Piibel, mis koosneb kahest osast: Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Islami pühakirja nimetatakse Koraaniks. Primitiivsed usundid on tänapäeval loodususundid millel puuduvad erinevad pühad ning väärtustatud tekstid, mida järgida. Neljandaks ja viimaseks põhiliseks usundite liigitusviisiks on levikul põhinev liigitusviis. Usundid ehk siis erinevad selle poolest, kuidas nad levinud on. Kõige suurema grupi moodustavad maailmareligioonid, mis on religioonid suure leviku ja toetusgrupiga. Tuntumateks maailmareligioonideks on tänapäeval kristlus, islam, budism, hinduism. 2005. aasta andmete järgi oli kristluse järgijaid maailmas kokku 2,1 miljardit, islami järgijaid 1,5 miljardit, hinduismi järgijaid 900 miljonit ja budismi 376 miljonit. Teiseks grupiks on kosmopoliidsed religioonid, mis on vähemusrühmade usundid, kes ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni. Sellisteks usunditeks on näiteks bahaism ja mormoonlus.
Toora ümberkirjutajad pidid läbi tegema pika ja põhjaliku väljaõppe ning järgima kindlaid puhtuseriitusi. Samuti pidi ettelugemine kulgema vigadeta. Iga juutidele osaks saanud pagendused korral päästsid kogukonnad oma Toora-rullid kui kõige kallima vara. On öeldud, et Jumal andestab pigem kõike muud kui Toora-uurimise unarusse jätmist. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Markus Hattstein, Maailmareligioonid. Tallinn 2007. lk 60-63 John Bowker, Maailma usundid. Suurbritannia 1997. lk 134-135 Maija Liisa Mauranen, LEERIÕPIK Nr:1, Maailma usundid. Soome 1990. lk 98-99 Christopher Partridge, Maailma usundid. Tallinn 2006. lk 288-289 8
3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid üks jumal (ristiusk, islam, judaism). 2) Polüteistlikud religioonid palju jumalaid (Vana-Egiptus, hinduism jne). Leviku järgi võib usundeid jagada aga: 1) Maailma (maailmareligioonid) Kristlus, Islam, Hinduism, Budism ja Taoism. 2) Rahvusreligioonid iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõimu usundid Aafrikas. Veel võib usundeid jagada aabrahamlikeks ja dharmalikeks. Esimese alla kuuluvad judaism, kristlus ja islam, sest neid ühendab Piibel ja prohvet Aabraham (Islamis Ibrahim). (Käsuõpetus). Teised on niinimetatud India päritolu usundid: hinduism, budism ja Sikhism (peatähelepanu indiviidi vaimsele heaolule). Suuremate religioonide pooldajate arv:
...................................................................9 Sissejuhatus Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse ka selle järgi, mida usaldatakse, usutakse. Sellise arusaama järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese (see, mida usutakse) on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid: monoteistlikud ja polüteistlikud usundid, maailmareligioonid ja rahvausundid jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali
täielik vabanemine ehk nirvaana, mil pääsetakse uuestisündimise ahelast. Budism on oma levikult maailmas 6. kohal. enim budiste on Hiinas, Jaapanis ja Tiibetis, ent Indias, budismi sünnimaal, on budistide arv muutumas üha väiksemaks. Buddha õpetuse tähtsaimaks osaks on neli õilsat tõde, mis on kirja pandud ka budistide pühakirja, Tripitakasse. Kasutatud kirjandus: Budakoda, http://www.budakoda.ee/budism.html Encyclopedia of Buddhism, http://www.nyingma-buddhism.com Hattstein, M, Maailmareligioonid, Koolibri, 2007 http://www.hot.ee/hanneskree/budism.htm LJT, http://www.ljt.ee/ Olcott, S, H, Budistlik käsiraamat, H.P.B Loozi väljaanne, 2002 Partridge, C, Maailma usundid, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006 Ramatsaraka, J, Idamaade usundid ja salaõpetused, Tallinn 2007 Tsongkapa, Budismi peamised õpetused, H.P.B. Loozi väljaanne, 2007 Wikipedia, budism, http://et.wikipedia.org/wiki/Budism Wikipedia, budistlikud sümbolid, http://et.wikipedia.org/wiki/Budistlikud_s%C3%BCmbolid
Suutmata adekvaatselt kirjeldada kõikide maailmas laialt või vähetuntud religioonide surma- ja surmajärgse elu käsitlusi, jätan ma käesolevast tööst välja vanad egiptlased, mesopotaamlased, asteegid, maiad ning antiik-kreeklased ja roomlased. Samuti ei käsitle ma mitme tänapäeval tegutseva usulahu - mormoonide, Jehoova tunnistajate, zoroastristide ega saientoloogide uskumusi. Oma töö aluseks olen võtnud kõige tuntumad maailmareligioonid nagu hinduism, budism, judaism, islam ja kristlus. Kuigi ka neil religioonidel on palju väiksemaid koolkondi, kattuvad nende surma ja teispoolsust puudutavad põhikäsitlused suures osas peavooluga. Surma käsitlus erinevates religioonides Surma paratamatuses ilmneb inimese piiratus. Mis aga on teisel pool piiri? Surmaks valmistumine ja matuserituaalid on kõikides kultuurides kindlalt religioossed. Matuse eesmärk on saata kogukonna liige teisele poole piiri ja aidata lahkunul kohtuda
eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism: · kontseptuaalne · kirjanduslikkus · uue loomine · relativism · duaalsus Postmodernism: · rõhutatult mittekontseptuaalne · tsitaatide kataloog, eklektilisus
ja õnne. Nagu mitu korda tekstis olen väitnud, usun, et meiegi peaksime taoismi tarkusest õppima ja neid tõdesi omaks võtma, kunagi ei või teada, äkki saame ka meie maagiast osa! Allikad ja kirjandus: 1. Eliade, Mircea. The Ecyclopedia of Religion, Vol 14. New York: Macmillan Publishing Company, 1987. ,,Taoism", Baldrian, Farzeen. 2. Fischer, Theo. Wu Wei (Tao elukunst). Tallinn: Olion, 2000 3. Hattstein, Markus. Maailmareligioonid. Tallinn: Koolibri, 2007. 4. Taoist charms. http://primaltrek.com/daoist.html kasutatud 22.09 5. The Tao and Taoism. https://web.cn.edu/kwheeler/chinese_taoism.html kasutatud 22.09.2012
detail); 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Seostuvad kirjakultuuriga. Misjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid
"tõendada" (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail); 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga. Mosjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid
2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid Usundite lähteallikaks on iidne suuline pärimus IV. Levikul põhinev 1. Maailmareligioonid Suure leviku ja toetajaskonnaga Nt. Kristlus, budism, hinduism, judaism 2. Kosmopoliitsed usundid On vähemusrühmade rahvusvaleised usundid, mis ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni Nt. Bahaism, mormoonid 4 Loodususundid Arv ja levik Üldarv ~4% 1. Aafrika- eelkõige Must-Aafrika 10% 2. Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased 3
Eesti folkloristika traditsioonile on oluline, et rahvausundit käsitletakse osana folkloorist. Usundilinemõtlemine on oluline kogu rahvuslikule mõtlemisele. Kõrgreligioon vs rahvausund Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga. Mosjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus
horisontaalne Kõrgreligioonile omased tunnused • keskenduvad ajalooliste isikute õpetustele • ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus (dogmad, pühakiri) • organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond • seostuvad kirjakultuuriga • üleolev hoiak teiste usundite suhtes ning veendumus oma tõe ainuõigsuses (muude arusaamade pidamine ebausuks) • misjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid Rahvausundile omased tunnused Rahvausund on • avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev • eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid • uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel • uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus • seostub etniliste traditsioonide ja
vallale, seda ei ostaks keegi ja vabrik pankrotistuks. St on vaja muuta tootmissuhteid. · Tootmissuhted on baasiks juriidilisele ja poliitilisele pealisehitusele. Viimasesse kuulub ühe alaliigina ka teised erinevad ideoloogilised vormid nt. Kunst ja kultuur tervikuna. Sellest järeldub, et: · Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaal- kuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, 11 mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus
· Mis asjad on uususundid tihtipeale uued tõlgendused, osad ka täiesti uued saientoloogia · The Family - füüsiline armastus kuni AIDS levima hakkas · Kõik uued sisaldavad mingi INNOVATSIOONI · Mis neis saab? ( usunditest) mõned neis saavad suurteks usunditeks( baha ´i); mõned jäävadki vähemususunditeks ( Jehoova tunnistajad); kaovad uued usuliikumised · Marginaalsed kultuurinähtused · Globaalsed ,,maailmareligioonid" Uued usuliikumised mis? · Sekt Kirik-sekt-kultus (weber,Troeltsch, Yinger jt.) Lahkusulised, sektandid? Massimeedia sealt saab infot nende kohta sensatsioon ja uudisväärtus ajalehed alatis väga valmis satanistidest kirjutama usuvabadus kui inimõigus sekt on usuline protestiliikumine; enamusühiskonnast erinevad uskumused, tavad ja institutsioonid; ortodokssete usujuhtide autoriteedi ning sageli ka
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
4 Kristlus 2.1 miljardit (sh katoliiklased, üigeusklikud, anglikaanid, luterlased, nelipühalased, evangelikaalid jne) Islam 1.5 miljardit (sunniidid, siiidid jne) Hinduism 900 miljonit Hiina omausundid 394 miljonit Budism 376 miljonit Põlisusundid 300 miljonit Sikhism 23 miljonit Judaism 14 miljonit Baha 7 miljonit Dzainism 4,2 miljonit Shinto 4 miljonit Maailmareligioonid (2 definitsiooni) on 1.need usundid, mis on oma esialgsest tekkekohast väljapoole liikunud. 2.need usundid, millel on vähemalt 1 miljard? järgijat. Teatud piirkondades on mõni religioon rohkem levinud kui teistes. On piirkondi, kus on suured ja väikesed usundid tihedalt segunenud. Religioon ja rahvuslik identiteet võib mõnes piirkonnas olla tugevalt segunenud, kuid mõnes teises piirkonnas mitte (nt Eestis). USUNDI DIMENSIOONID 1
kaasneks mingeid tingimusi peale selle, et saaja-pool tunnistatakse kõrgema väe kandjaks. Neid suhteid iseloomustab: - ühepoolsus - öeldust järeldub, et neis suhetes puudub sunduslikkus: üks pool annab kõik, teine aga võib andmata jätta. - suhted pole ekvivalentsed, välistades vahetuspsühholoogia ega luba mõelda põhiväärtuste tinglikust ja kokkuleppelisest iseloomust. - tingimusteta kinkimine. Reaalsed maailmareligioonid ei oleks eales toime tulnud maagilist psühholoogiat ühel või teisel määral kaasamata. 10. Usk ja maailmavaade. Püha ja argine (M.Eliade, V.Anttonen) Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontseptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kõrgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline - ta ei tegele allikakriitikaga - selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab
tingimusi peale selle, et saaja-pool tunnistatakse kõrgema väe kandjaks. Neid suhteid iseloomustab: ühepoolsus öeldust järeldub, et neis suhetes puudub sunduslikkus: üks pool annab kõik, teine aga võib andmata jätta. suhted pole ekvivalentsed, välistades vahetuspsühholoogia ega luba mõelda põhiväärtuste tinglikust ja kokkuleppelisest iseloomust. tingimusteta kinkimine. Reaalsed maailmareligioonid ei oleks eales toime tulnud maagilist psühholoogiat ühel või teisel määral kaasamata. 10. Usk ja maailmavaade. Püha ja argine (M.Eliade, V.Anttonen) Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontseptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kõrgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline - ta ei tegele allikakriitikaga - selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb?
poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud.
turumajanduse loogika. Pole mõtet toota ühe vabrikuga kaupa üksnes oma vallale, seda ei ostaks keegi ja vabrik pankrotistuks. St on vaja muuta tootmissuhteid. · Tootmissuhted on baasiks juriidilisele ja poliitilisele pealisehitusele. Viimasesse kuulub ühe alaliigina ka teised erinevad ideoloogilised vormid nt. Kunst ja kultuur tervikuna. Sellest järeldub, et: · Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaalkuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 12 hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus
annaabi.ee 
