· UNESCO erinõuniku teemal ,, Kultuuridevahelised dialoogid ja spirituaalsed kohutmised". · Schwabi sotsiaalse ettevõtluse fondi juhatuse liige. · Brasiilia kirjandusakadeemia liige. · ÜRO rahusaadik. 3 2. Auhinnad ja tunnustused · ,,Elle - Best International Writer" (Hispaania 2008) · ,,Inauguration of the Rúa Paulo Coelho - Santiago de Compostela" (Hispaania 2008) · ,,Distinction of Honour from the City of Odense" (Saksmaa 2007) · ,,Las Pergolas Prize 2006 by the Association of Mexican Booksellers" (Mehhiko 2006) · "I Premio Álava en el Corazón" (Hispaania 2006) · "Cruz do Mérito do Empreendedor Juscelino Kubitschek" (Brasiila 2006) · "Wilbur Award", presented by the Religion Communicators Council (USA 2006) · Kiklop Literary Award for The Zahir in the category "Hit of the Year" (Horvaatia
vanamehe taolised arutlused : ,,Mispärast küll loodi linnud nii õrnad ja väetid...kui ookean võib ju ometi vahel nii julm olla? Tõsi, ta on küll lahke ja vägagi ilus, kuid ta võib ka halastamatu olla ja see tuleb ikka ja alati nii ootamatult ning siis on need linnud, kes ta kohal toitu otsides lendlevad ja sukelduvad ning oma nõrga, kurva häälega huikavad...siis on nad liiga väetid tema jaoks...". ,,Puhka hästi, väike linnuke...siis aga lenda edasi ja mine vastu oma saatusele, nagu iga inimene, lind või kala...". Peategelane Santiago on lihtne inimene, keda kord, raskeil katsumuse hetkil valdab kõhklus lootusetus, alistumismeeleolu, kuid kes samas on taas täis usku ja elutahet. Kuna antud teos jäi Hemingway viimaseks teoseks, siis tundub nagu autor tahaks ennast lõpuni avada või tühjaks rääkida, sellest siis ka need siirad arutlused, kõhklused ning vaidlused.
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd,
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees
Inimest saab hävitada. kuid mitte võita. Kirsika Kusnets 12b Inimese elu saab küll tõesti hävitada, aga nii kaua kui suudame selgelt mõelda, siis võita ei saa meid kunagi - meie all mõtlen inimesi. Tuleb olla alistumatu ja mõelda selgelt, ei tohi anda järgi ega visata käega. Maailmas on olnud, on ja kindlasti tuleb veel palju kannatusi, kuid võite on samapalju olnud, on ja tuleb. Isiklikult arvan, et iga inimene on mõelnud oma elule, seda kirunud, ,,miks ma pean nii kaua ja palju kannatama". Mõeldes nii pole ikka alistatud. Inimese alalhoiuinstinkt ei lase alistuda, sest muid me kaotaks. Inimese vainu ei suuda keegi ega miski võita juhul kui inimene ise seda ei soovi. Kindlasti on juhuseid kus inimesed alistuvad, väidetavalt oma saatusele. Millegipärast kaldun arvama sellise vabanduse leidmine on enese petmine. Miks?
Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane
Minu nimi on Kenet Vuks 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos meeldis mulle. Teos pakkus väga palju põnevust. Teos rääkis kalamehest, olin isegi kunagi väga suur kalastaja, käisin iga päev peale kooli mereääres kalu püüdmas. Kõige põnevam koht oli see, kui Santiago sai tuhande naelase kala konksu otsa ja see vedas teda neli päeva, ilma et ära väsiks. Seda kõike kujutleda oli tõesti lahe. Santiago ei mõelnud isegi korraks, kus kohas tema kodusadam, teda huvitas ainult see kala. Tsitaat : ,,Mõtle ainult ühe asja peale. Selle peale, mida sa praegu teed." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teoses pani kaasa mõtlema Santiago elutingimused. Santiago oli puruvaene, ta elas paadis ning kerjas väga palju, sest tal polnud raha. Tema elukutse oli kalamees. Santiago ei olnud saanud 84 päeva mitte
Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said?" küsis vanamees. ,,Tõin nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sulle süüa," ütles poiss. ,,Nüüd
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiagot saab pidada traagiliseks karakteriks, sest koges suurt lüüasaamist looduselt. Tal oli merel olnud 84 päeva halb õnn ning 85 päeva hea õnn kestis vaid hetkeks, kuniks ta jõudis sadamasse tagasi vaid kala uimega. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiago põhiline motivaator oli tema usk iseendasse ja tahe ning kui sellest ka ei piisanud, siis mõtles poisist. «Iga minutiga jõuad kodule lähemale
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht:
Alkeemik märkmed ESIMENE OSA - poiss Santiago karjatas lambaid, ööbis mahajäetud kirikus, luges raamatuid, kui ta ärkas, ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel
Raamat räägib looduse ja inimese vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma. Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees, aga nüüd oli ta vana ja juba pikka aega polnud tal õnnestunud kala püüda. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn, samuti ei olnud tal süüa, aga tema eest hoolitses ta õpilane, kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid tema suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor õpilane, kes truult tema koos merel käis kuni ta vanemad selle keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss
eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksakümmend neli päeva oli ta merel ringi sõitnud, ilma et ühtki kala oleks õnge otsa jäänud. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal. Põski katsid tal healoomulise nahavähi pruunid laigud, mis tekivad oäikese peegeldusest troopikamerel. Need laigud ulatusid tal kuni kaelani, ta kätel aga paistsid sügavad armid. Kõik ta
1944. aastal ühines ta Prantsuse vastupanuliikumisega ning võttis osa Pariisi vabastamisest. Hiljem autasustati teda medaliga „Vapruse eest“. Pärast sõja lõppu pöördus Hemingway tagasi Havanna lähistele ja jätkas kirjutamist. Peagi ilmus romaan „Üle jõe ja puude vilus“ ja jutustus „Vanamees ja meri“. Neist viimane saavutas tõelise triumfi, millele järgnes Nobeli kirjandusauhind. (Bannikov 1971: 571) Lühijutu peategelane Santiago on kaotamas usku iseendasse ning teisedki peavad teda vanaks ja võimetuks. Ta läheb üksi merele (= inimene on elus üksi) ning on peagi täiesti ookeani (= elu) meelevallas. Seepeale palub ta jumalat, et kala võtaks (= soovid ja ihad, mida inimene tahab täita), ning julgustab ja lohutab end. Sööda neelanud kala ujub aga ulgumere poole ning nööri hoidmine nõuab vanamehelt tohutut vastupidavust (= igaüks peab oma saatusele vastu minema). Vanamees ei anna alla ning tahab
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA
langenute söögipoolis endale. Noored mehed, kes ei hukkunud lahinguväljal, olid vaimselt ammu surnud. Enam ei hoolitud sellest pommitamisest ja laipade nägemisest. Üks noormeestest – Paul saadeti puhkusele, kuid naastes ma soovis, et poleks iialgi läinud puhkama. Ta ei tundnud ennast enam sobivana maailmas. Paul oli ainuke, kes elas sõjakoledused üle, kuid ta ei suutnud iialgi oma normaalse elu juurde naasta. E.Maria.Remarque „Triumfikaar“ Pagulane Ravic leiab kord Pariisi tänaval Võim muudab inimesed südametuks ja isekaks. Romaan
kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi. Ernest Hemingway ,,Vanameess ja meri" A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Saantiago vanamees Katku Villu ema ja isa Jüri, Katku Neero õpilane Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli, Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana Liisa; Leena; Jaan aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Ta elas tagasihoidlikus
et ei või olla teiste vastu võlts. Head teed – mu õnnistus sind saatku selles!“ Lennuõnnetusest oli möödas juba neli päeva ja algas viies, aga keegi polnud meid veel leidnud. Paljud meist igavlesid, sest süüa oli küllaga ja abi otsimisega polnud mõtet tegelda. Väiksemgi lootuskiir oli kustunud. Õhtul taas lõkke äärde kogunedes jutustas eelmisel ööl jutustanud neiu vend meile oma lemmik raamatust: „Minu lemmik raamat on Hemingway teos „Vanamees ja meri“. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud
Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai abiellumisel sõduriga riigilt toetust). Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale. Elisabethi korter hävib, mitu ööd elavad nad Ernstiga põhimõtteliselt lageda taeva all. Järsku, täiesti juhuslikult märkab Ernst keset lagunud varemeid üht täiesti tervet aiaga maja. See on proua Witte külalistemaja. Noored viibivad seal paar päeva ning Ernst suudab kindlustada Elisabethile sinna majja toa, ise peab ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi
põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas. Seda motiivi kasutas ära oma poeemis ,,Meri" mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu ,,Saatus". Muutis koguaeg oma tekste. 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks. Kui ta oleks ka jõudnud minna, siis polekski ühtegi klassikut jäänud. Alguses läks tal hästi, sest NL vajas enda ridasesse, kedagi kes oleks nende ridades. Talle anti esimeste aastate jooksul palju soodustusi. Saab teaduste akadeemia liikmeks kuni aastani 1950. Stalinism on tipul ja hakatakse tegema suurt puhastust
süüa? Mida teha siis, kui ta oleks randa jõudnud? Kala ja mehe suhe oli midagi enamat. Oleks ta kala suutnud liha hinnaga ära müüa? Miks kelner ütles, et kala oli hai? Kavatses selgitama hakata, aga esimene sõna oli hai. Kuidas jutustada, mis juhtub merel? Ta oli marliinilugu ja algas sõnaga hai...(jäämägi) Metatekst- tekst tekstis, milline lugeja sa oled? Kas nägid valu või ilu? Oleksid turist või Maolin? Miks selline lõpp? Vanamees oli küll pettunud, võitles ikkagi mariliiniga, mitte haidega, kas haid tapsid vanamehe? Vanamees oli üle. ,,inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida" Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne
,,Süü on tähtedel" John Green (1977) on auhinnatud Ameerika kirjanik, kes kirjutab peamiselt noortele mõeldud ilukirjandust. Tema raamatud figureerivad New York Timesi bestsellerite edetabelis ning tema paljude auhindade hulka kuuluvad Printz Medal, Printz Honor ja Edgar Allan Poe Award. John Green elab oma perega Indiana osariigis. Tegevuse aeg ja koht: Tegevus toimub tänapäeval, 21.sajandil Ameerikas, Indianas ning samuti ka Hollandis, Amsterdamis. Peategelased: Hazel Grace on 17-aastane kilpnäärmevähki põdev tütarlaps. Ta teab, et oma vähi pärast ei saa ta iial olla nagu iga teine temavanune tüdruk ja et tema iga järjekordne päev võib jääda viimaseks, kuid ometi on ta oma olukorraga leppinud, mingil veidral kombel on ta selle aktsepteerinud. Hazel armastab üle kõige lugeda. Ta ei ole enesehaletseja ning ei lase ka kellelgi teisel ennast haletseda, pigem üritab ta kõigest väest kogu oma järele jäänud elus ainult positi
kuid hiir on taibukas .. Ja ka mina kuulun hiirte valda .. Ma vihkan inimesi, kes teistele odavalt haiget teevad .. Te ei vääri midagi .. Ja teie pisarad on nauditavad ... Tõeline sõber on õiglane , abivalmis , vapper , kannatlik , truu ... ning IGAVENE . Sina seda pole , aga mul on õnneks selliseid palju , VÄGAPALJU , kes on su sõbrad , vaatamata sellele , milline sa oled , milline on su käitumine ja iseloom , vaatamata su tujudele ja kõigele muule ja kes ei ürita sind koguaeg muuta , kes su kallal ei targuta , ei õienda , ei eputa sinu ja su teiste sõprade ees , ei sekku su tülidesse , mis on sul teistega , ei karju su peale .. Selliseid , kes on õiglased , abivalmid , vaprad , kannatlikud , truud ... ning IGAVESED . Vot NEMAD , on TÕELISED sõbrad . :) Some people come into our lives and quickly go.. Some people become friends but get lost suddenly when we need them.. Some people become friends and stay awhile, leaving beautiful footprints on our hearts.
palju korda saata. Ent inimesed vajavad õnne ja armastust, et tunda end elusana. Nagu raamatus öeldi, on elu ilma õrnuseta ning armastuseta elutu, krigisev masinavärk. Kõik mutrid võivad ju ideaalselt paigas olla, ent kui nende vahel ei ole seda õli, mis neid töökorras hoiaks, seda armastust, mis on siis selle mõte? Ei minda ka ju sõitma jalgrattaga, millel on hammasrattad kinni kiilunud, kuna keegi pole neid õlitanud. Peaksid end koguaeg jalaga edasi lükkama, sest väntamine on võimatu, kas siis sellisel rattasõidul on mõtet? Elu ei suuda vast mitte keegi siin maamunal defineerida. Ja ongi nii parem. Kõike ei ole vaja teada. Armastust võib erinevat moodi lahti seletada, vähemalt mina olen kuulnud palju katsetusi, kuid miski ei suuda ära öelda armastuse tegelikku olemust. Sellest saab aru alles siis, kui seda ise tunda. Ning surm? Sellele on kõige targem üldse mitte mõelda,
107. Armastan elu, kuid ei tunne vastuarmastust. 108. Sinu arvates on elu niigi keeruline. Siis tuli aga internet. 109. Elu on kui autopesula, kust proovid jalgrattaga läbi sõita. 110. Mure on intress, mis tuleb selle kinnisvara eest ette maksta, mida meil veel pole. 111. Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda. 112. Ära kogu aeg päri, parem ela vahepeal natuke! 113. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. 114. Kaja vastab sulle alati! 115. Tuulelohe tõuseb tuulele vastu. 116. Võibolla on see tõsi, et teistel planeetidel pole võimalik elada, kuid ega siingi kerge ole. 117. Tegelikkuse vastu võib üksnes kujutlustega võidelda. 118. Teiste elu näib alati parem, kui see tegelikkuses on. 119. Tõde on nende tarvis, kes seda taluvad. 120. Elu on vaid üks suur enesepettus. 121
Armastus on nagu tuul, me ei näe seda, aga me tunneme seda. Sajab sellist vihma nagu nutaks hea inimene. Peale vihma tuleb alati päikest ja veel topelt. Vihma ajal ei laena isegi kõige parem sõber/sõbranna sulle vihmavarju, kuna muidu saaks ta ise märjaks. Kõik me armastame päikest, kuid mina armastan vihma, sest see on ainus asi, mis varjab mu pisaraid. Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud selja taha. Ma jälgin pilvi taevas ja alati leian ma pilve, millel sa valvad. Pilved on lootuse ja unistuse reaalne kujund. Tulevad ja lähevad, muutuvad ning on alati erinevad. Isegi kõige pilvisemas taevas paistab päike. Pilved on taeva kõike kallim aare! Ainult piisavas pimeduses näed sa täht ISELOOMUSTUSED: Sa oled sõber, keda kõik endale soovivad.
,,Kuid mu edu oli nii suur, sest et ma kedagi ei kadestanud ja ei võistelnud kellegagi, vaid jagasin heldelt kingitusi ka teisele ja võtsin vastu haigeid, keda teised ravitseda ei tahtnud, ja teadmine oli minule tähtsam kui kuld." See lause käib vägagi minu enda kohta, sest ma ei kadesta kunagi kedagi ning ei võistle kellegagi. Arvan, et see arusaam, et ei pea kõigist kõige parem olema ja, et ei pea end koguaeg kõigile tõestama tuleb vanusega. Kõikidega tuleb olla sõbralik ning heatahtlik, siis ka sinuga käitutakse vastavalt. ,,Ent ma olin üha üksildane ja elu ei pakkunud mulle rõõmu." Vahepeal me kõik tunneme seda tunnet ning see pole üldse meeldiv ning kurb. ,,Tüdinesin ka veinist, sest see ei rõõmustanud mu südant, vaid muutis mu näo mustaks nagu tahm, nii et tahtsin pärast veinijoomist surra
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
mõtted kirja pannud ja pärandanud meile selle võimaluse neid ka isegi praegusel ajal lugeda. Nagu demonstreerib "Tartuffe" ja ka enamik maailmas avaldatud teoseid, siis ideaalühiskonda, kus kõik oleks rahul valitseva korra ja seadustega, pole olemas ega saa ka kunagi olema. Ikka ja alati jäävad eksisteerima erinevad ideed, erinevad unistused ja erinevad arusaamad. See kõik on elu loomulik kulg ja maailm areneb sedasi koguaeg. Muutmaks elu elamist väärt, huvitavamaks ja värvikamaks leidub alati keegi, kes tuleb välja uute ettepanekutega ja tekitab ühiskonnas võimaluse uuteks aruteludeks. Igaüks teeb seda omal viisil. Kirjanik oma teose kaudu, kunstnik oma sedöövri kaudu, helilooja oma muusika kaudu, poliitik oma sõnade kaudu. Maa on enneolematu paik, kus alati juhtub midagi. Õnneks muudavad loomeinimesed selle üha imelisemaks kohaks, kus oma päevi elada.
Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest 12) 1960 “Ohtlik suvi” viimane teos, härjavõitlus 13) Pärast surma annab abikaasa välja teose “Pidu sinus eneses” Kirjeldab Hemingway esimesi samme kirjaniku teel, palju portreesid jne. Elurõõmus, optimistlik. Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" Peategelane on vaid veidi üle kahekümne aasta vanune noor mineerija Robert Jordan. Ta saadetakse üle rindejoone - vaenlase tagalasse geriljasalka, missiooniga lasta rünnaku alguses õhku kohalik sild, kuid seda peab ta tegema täpselt rünnaku alguses, mis teeb ülesande väga raskeks.Ta kohtub paljude heade inimestega, kaotab paljud, kohtab oma elu armastust. Saades ülesandega ühelepoole, saab ta
Esitage see tõestus argumendi kujul. Oleval on 2 kuju- nähtav ja nähtamatu. Hing on sarnasem sellele mis on muutumatu, keha aga muutuvale. Hing sarnaneb jumalikule sest tal on loomus käskida, keha aga surelikule sest on loomus alluda. Seega kehale on kohane kiiresti hävineda, hingele aga hävimatu olla · Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge "puhtuse" astmest. Selgitage seda teooriat. Kui hing ei käi keha juurest ära vaid on koguaeg sellega siis on ta must ja rikutud, siis ei ole tema jaoks muud kui kehalised naudingud ning ta kardaks ja väldiks filosofeerimist. Keha on raske ja rõhuv ning kui hing selle juurest ära ei käi siis jääbki nähtavaks ning ringleb kalmistute ümber. Halvad hinged aheldatakse loomadeks. Puhtad hinged aga saavad Hadesesse, sest nad ei võta kehast midagi kaasa ning on harjunud keha juurest põgenema · Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)?
see, kuidas te nendesse asjadesse suhtute. Iseennast siiski õnnelikuks mõelda ei saa, saab tekitada vaid mingi hea tunde, kuid õnn ei ole meeleseisund(siis võiks õnnelik olla ka komöödiat vaadates). Õnnetunde simuleerimine ühesõnaga ei toimi. Samuti ei toimi populaarne hedonism(sõbrad kuni materiaalsed asjad) inimene ei pruugi siiski õnnelik olla kõige selle juures. Kui vaadata rikkaid inimesi, pole nad õnnelikumad kui vaesed, kellel neid asju pole.Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel? Kuna ühiskond surub meile peale simulatsioonimudelit: üritan saada endale paremat elu kui keskmine inimene, sest tundub, et siis olen keskmisest inimesest õnnelikum ka. Tegelikult me ju teame, et see nii ei ole, aga loodame, et äkki teised seda ei tea ja näevad meid õnnelike inimestena, see on see, miks neid asju omada tahame. Üritame teistele näida sellena, kes me tegelikult pole.N: Lapsed-vanemad laps tahab vanemalt teada, et kuidas olla õnnelik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
