Milan Kundera Maagiline realist ja postmodernist Elulugu Sündis 1. aprillil 1929 Brnos Tšehhoslovakkias kõrgelt haritud perekonda. Tšehhi-prantsuse kirjanik. Tema isa oli kuulus muusikateadlane ja pianist, mistõttu muusikal on olnud märkimisväärne mõju Kundera loomingul. Koolitee 1948 astus Kundera ülikooli. Esmalt asus ta õppima kirjandust ja esteetikat, kuid vahetas peagi eriala ning hakkas õppima kinematograafiat. Filmiakadeemia lõpetas Kundera 1952. aastal. Astroloogia Astroloogiahuviline. Astroloogia on Kundera teostes läbivaks teemaks. Maagiline realism Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.–1930. aastate kunstivoolu, uusasjalikkuse (Neue ...
........................................ 13 2 Sissejuhatus Antud uurimuse eesmärgiks on uurida seksuaalsuse ja maagia seoseid tantrismis. Töö käigus püüan leida vastused järgnevatele küsimustele. Mis on tantrismi ja tantra olemus ning sisu? Milles seisneb antud esoteerilise õpetuse seksuaalsuse mõte? Kuidas mõista tantristlike õpetusi lähtuvalt religioossest, maagilisest ja rituaalsest kontekstist? Mida pakub tantrism inimestele? Läbi ajaloo on seksil ja seksuaalsusel olnud määratu võim inimeste üle. Seksuaalsus hõlmab inimeste käitumist, vajadusi, moraali ja kultuuri. Seksuaalsus on tihedalt seotud mitmetes ühiskondades kultuuri, religiooni ja maagiaga. Seda iseloomustavad ka piirangud, tabud ja keelud. Nõnda on peetud kristlikes maades suguühet patuks. Paljud religioonid näevad ette seksuaalsusest, erutustest ja seksuaalvahekorrast hoidumist
Üks liivaterake korraga. Üks ülesanne korraga. Igaüks suudab korraga ära teha vaid ühe päeva töö, ükskõik kui raske see ka ei oleks. Igaüks suudab olla hea, kannatlik, armastav ja aus vaid päikeseloojanguni. Just selles ongi elu mõte. Tark inimene alustab iga päev uut elu. Üheks kõige traagilisemaks inimloovuse puudujäägiks on minu arvates see, et meil kõigil on kalduvus ,,lükata oma elu edasi". Me kõik unistame mingisugusest maagilisest roosiaiast kaugel silmapiiril, selle asemel, et nautida neid roose, mis õitsevad just praegu meie akende all. Laps ütleb:"Kui ma suureks saan". Poiss ütleb: ,,Kui ma meheks sirgun."Mees ütleb: ,,Kui ma abiellun." Siis hakatakse mõtlema: ,,Kui ma pensionile jään." Ja kui pensioniaeg on käes, heidab seesama inimene pilgu seljataha jäänud maastikule ja kuuleb seal ainult kõledat tuult. Millegipärast on ta kõigest ilma jäänud. Me saame liiga hilja aru sellest, et elu tähendab
sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil ,,päris" loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige hämaramatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla kaunistuselementideks. Ürgne kunst kandis endas suuresti maagilist tähendust. Ajapikku õppisid inimesed kunsti kaudu väljendama oma uskumusi, tõekspidamisi ja suhtumist maailma. Keskajal oli Euroopas kunsti ja kultuuri kandjaks eeskätt usk. Lihtrahvale polnud vähese kirjaoskuse tõttu jumalasõna mõistmine lihtne, mistõttu üksnes piltideks
tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuurid (Stonehenge). Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi. Dolmen koosneb kahest kõrvuti asuvast kivist (püstised), mille peale on asetatud kolmas kivi.
vältis. Pablo aitab Harryt eneseotsingutes, ta annab talle narkootilisi aineid, mis võimaldavad Harryl jõuda sellise seisundi, kus tal on võimalik iseennast mõista. Pablo on Harry juhataja ka maagilises teatris. Hermine roll on kõige tähtsam. Ta mõistab Harryt, on omamoodigi stepihunt ja ei sarnane teistega. Ta õpetab Harryle elu nautimist, näiteks tantsimist, mida too on enne vältinud. 6. Kaks sündmust maagilisest teatrist · Sõda sõda inimeste ja masinate vahel . Apokalüptiline, täis leeke ja verevalamist. · Tuba, kus olid kõik naised, keda Harry kunagi ihanud oli. Kõik need naised valmistasid teda ette viimaseks kohtumiseks Herminega. 7. Miks mõistetakse Harry kohtuotsusega igavesele elule? Sest surm ei ole tema jaoks väljapääs, ta peab õppima elu nautima, naerma jne. 8. Miks võime öelda, et Harry jaoks lõppeb see lugu positiivselt?
rauast noa katkeid, ehetest pronksist spiraal ja tahuline klaashelmes. Leitud on ka mitmeid koduloomade luid. 6) Mitmetes kohtades rajati kindluseid, haudadesse hakati panema relvi, mis osutavad kogukondadevahelistele konfliktidele. 7) Esimene eestlaste linnus võis olla Alatskivi Kalevipoja sängiks kutsutud küngas Peatskivi külas Ida-Eestis, mille jäänused pärinevad aastast 270 eKr. 8) Seal on leitud hobuse luu, mis annab märku mingisusgusest maagilisest rituaalist. Surnutele on kaasa pandud kõigest üksikud esemed. 9) Sinna sängitati põlenud luud koos hauapanustega. Matmistega kaasnes ka sööming. On leitud palju sõlgesid ja klaashelmeid. See näitab, et surnuid kardeti ja neile anti hauataguse elu jaoks kaasa palju asju, et nad rahul oleksid, maagilised rituaalid 10) Moodustusid külad, Eesti alal püstitati linnuseid, hakati kasutama relvasid, relvadest peitleiud ja haudadesse pandi kaasa sõjaleide.
Tartu Ülikool Usuteaduskond Yvonne Lagle Maagiline Taoism Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Selleks, et rääkida maagilisest taoismist tuleks vaadelda neid mõisteid hetkeks eraldi. Taoism keskendub enamasti inimese sisemaailmale. Taoistlik inimese ideaal on ,,õnnis inimene". Rääkides Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja kulgemine. Kusjuures kulgemine ei tähenda siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja maailmaga harmoonilist suhet, koos kulgemist, õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida.
loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Lascaux' koobas Maaling Lascaux Altamira Koopama koopas koopamaalingud al Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi
Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole
tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks.Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole
ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks
loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. KOOPAMAALID: tehti jahõnne tagamiseks, kujutati loomi (kitsed, hirved, härjad, piisonid, hobused) liikumises, loomade iseloomulikud jooned on hästi kujutatud, värvidest kasutati musta, pruuni, kollast ja punast. Kuulsamad koopamaalid: Altamira Hispaanias ning Lascaux Prantsusmaal PISIPLASTIKA mitmesugused luust ja kivist kujud. Nt
ning vastandada tema teravas, kujundlikus, kohati ka absurdses stiilis jutte lõpetamata jäänud romaanidele, mille avaldamisele ta ka ise vastu oli. Kirjanduslooliselt on Kafka positsioon erandlik. Oma tunnus- joontelt võiks tema loomingut seostada kirjandusliku eksistentsia- lismiga kuid see tekkis liikumisena alles tunduvalt peale Kafka surma, ning oli hoopis ise temast mõjustatud. Samal põhjusel on Kafka puhul raske rääkida «maagilisest realismist», lisaks teeb sellise määratluse laialivalguvus selle kasutamise mõttekuse peh- melt öelda küsitavaks. Õigusega on märgitud sümboli ja allegoo- ria suurt osatähtsust tema loomingus peaaegu kõik Kafka poolt kirjapandu on mõistetav nii otseses kui ka sümboolses, allegoo- rilises tähenduses. Nt võib nii «Protsessi», «Metamorfoosi» kui ka peaaegu kõiki ülejäänud Kafka teoseid üldistavalt tõlgendada kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümboleid
põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Lascaux' koobas Maaling Lascaux Altamira koopas koopamaalingud Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa
usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Religiooni tähtsus kunsti loomisel-> Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. 1) Koopamaalid- Koopamaalid valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Lascaux koobas- Lõuna Prantsusmaal( inimesed, hirved, sead) Altamira koobas Hispaanias,20 000 a
tulemus. Näiteks Christof Koch ja Giulio Tonini on kirjutanud: "Consciousness is part of the natural world. It depends, we believe, only on mathematics and logic and on the imperfectly known laws of physics, chemistry, and biology; it does not arise from some magical or otherworldly quality" ehk siis inimese eneseteadlikkus baseerub ainult matemaatikal ja loogikal ja füüsika keemia ja bioloogia seadustel, see ei tule mingist maagilisest ega teispoolsest väärtusest. Mõte või võimalus mõistus masinasse talletada toetub just sellele kontseptile. See eeldab, et masinintelligentsus ei ole mitte ainult võimalik, vaid olemuselt eristamatu bioloogilisest. Paljud tuntud arvutiteadlased ja neuroteadlased on arvamusel, et arvuti on võimeline mõtlema või isegi olema intelligentne, mis oma olemuselt annabki aluse võimalusele talletada inimese olemus masinasse.
olevat aset leidnud looduses, millega jutustajad on ise tuttavad. Teatud paikadele omistati suuremat tähendust. Ristteel korraldati nõiariituseid selleks, et kaitsta või ravida, kui ka sellek, et tuua häda inimestele, kellele sooviti halba. Mõningaid silmatorkavaid kivirahne peeti maagilisteks. Osa kivirahne keeras ennast, kui kõlasid kirikukellad, teised võisid olla üleloomulike jõudude kohtumispaigaks. Maagilisest vaatepunktist huvitav oli surnuaed, kuhu enamik pelgas öisel ajal astuda. Nõiakunsti tundvad inimesed hankisisd sealt nõidumisvahendeid, näiteks surnuaiamulda või kirstunaelu. Ka kirikul oma sisemusega on olnud maagiline jõud. Armulaualeivas ja vahaküünaldes nähti tohutut jõudu, sest neid hoiti pühitsetus hoones. Allikaid peeti maagiliseks neid ümbritseva atmosfääri tõttu. Neid kasutati peamiselt erinevate ravitsemisviiside juures
Arendas piiblikriitikat. ,,Lectures on the religioon of the semites". 29. Nathan Söderblom (1866-1931) avastas piiblikriitika, Rootsi religiooniloolane. ,,The living god". 30. Rudolf Otto (1869-1937) ,,Das heilig" Saksa religiooni ja fenomenoloogia uurija. 31. Sir James George Frazer (1854-1941) ,,The golden bough" ja ,,Study in magic and religioon". Avaldas teooria mõtlemise arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise kuni teadusliku mõtlemiseni. 32. Mircea Eliade (1907-1986) ,,the scared and the profaane". Professor, soovis desifreerida kosmoses peituva sõnumi. II osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi? Kreeka antiikaeg andis meile suurepärase filosoofide triaadi, kuhu kuulusid Sokrates, tema õpilane Platon ja viimase õpilane Aristoteles 2
,,Lectures on the Religion of the Semites" 29. Kes oli Nathan Söderblom? Nimetage tema peamine teos. Rootsi piiskop ja religiooniloolane, kes ehitas silla võrdleva usuteaduse ja kristliku teoloogia vahel. Piiblikriitika avastamine. ,,The Living God" 30. Kes oli Rudolf Otto? Nimetage tema peamine teos. Saksa religiooni ajaloo ja fenomenoloogia uurija. Huvitus mittekirstlikest usunditest ,,Püha" 31. Kes oli Sir James Frazer? Nimetage tema peamine teos. Avaldas teooria mõtlemises arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise kuni teadusliku mõtlemiseni. Seda teooriat hiljem ei aktsepeeritud. ,,The Golden Bough" ja ,,Study in Magic and Religion" 32. Kes oli Mircea Eliade? Nimetage tema peamine teos. Huvitus Itaalia renessansi filosoofiast. Taasavastas Kreeka filosoofia. Suureks sooviks oli desifreerida kosmoses peitud sõnum. Tugev aimdus saatuse poolt ettemääratusse. ,,The Sacred and Profane", ,,A History of Religious Ideas" Religiooniteooria üldmõisted II 1
loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole.
Miks see nii on: vastavad, inimesed maksavad oma võimu suurenemise eest, võõrandumisega sellest mille üle neil võim on. Valgustatud mõistus suhtub asjadesse nagu diktaator suhtub oma alluvatesse. Mõtlemine on muutunud tööriistaks, eesmärk ei ole jõuda abstraktsete tõdedeni või suurema mõistmiseni, vaid tehniliselt lahendada konkreetseid ülesandeid. Looduse hirmust, maagilisest hirmust ilmalik maailm on sattunud uute müütide hirmu alla. · Valgustus vabastab müütidest, aga teeb inimesest ratsionaalselt loodud, kuid irratsionaalseks muutunud süsteemi orjad. Süsteem, mis meid valitseb esitab oma toimimise loogikat kui ratsionaalsuse kehastust, kuid tegelikult toimimise loogiga meelevaldne, vähendab vabadust mitte ei suurenda seda. Süsteem kujundab meid, sisendab et peame teda teenima ja tema loogika järgi käituma
Üks kena maagiasse uskuv Kreeka noormees soovis endale naist, kes vastaks ta kõikidele nõudmistele. Ja siis olles sisse võetud sellisest olematust objektist, mis eksisteeris vaid ta unelmais, asus ta oma soovidele vastavat imeväärset olendit kivist välja raiuma. Töö tehtud armus ta sellesse niivõrd sügavalt, et kivi muutus elavaks ja surelikuks lihaks. Seeläbi sai maagihakatis Pygmalion osa suurimast maagilisest metamorfoosist ning imeilus Galatea oligi tema oma. D. Siht Üks sagedamini kahe silma vahele jäetav maagia osis on edukale lõpule suunatud jõudude akumuleerimine ja nende siht. Üldiselt sooritavad liiga paljud maagi- ja sortsuhakatised ja asuvad siis läbematult oma töö edukaid tulemusi ootama. Sama hästi võiks nad oma eesmärkide nimel lihtsalt põlvitada ja palvetada, sest selline saavutuste läbematu ootamine vaid nullistab ära igasuguse õnnestumise võimaluse
mõningaid probleeme ja teha otsuseid, kuid ta ise täpselt ei tea, kuidas ta sai lõpptulemuse. Otsused tehakse intuitiivselt. Lapse mõtlemise olemus peegeldab neid malle, mida talle pakutakse. Kui lapsele antakse palju maagilisi seletusi, on ka tema mõtlemises palju maagikat. Kui seletatakse ratsionaalselt, õpib laps sellist mõtlemisviisi. Soome laste mõtlemine on arenenud maagilisest mõtlemisest ratsionaalsele. Varem anti mänguealisele enam maagilise mõtlemise malle. Neile anti muinasjutulisi, religioosseid ja ka hirmutavaid seletusi tegelike seletuste asemel. Selliseid seletusi anti palju näiteks lapsele sünni ja surma kohta. Kõne Inimene on võimeline muutma mõtteid sõnadeks ja neid väljendama. Teiselt poolt moodustab laps mõisteid, muutes ümbritsevasse
praegu ei olda enam nii barbaarne. Nüüd öeldakse Kaelalõikajate tänav.» Sõbrad asusid teele «Eeva Õuna» poole. On vist asjata siia juurde lisada, et nad enne raha kokku korjasid ja et ülemdiakon neile järgnes. ülemdiakon kõndis süngena ja hajameelsena nende kannul. Kas oli see Phoebus sama Phoebus, kelle neetud nimi pärast kohtumist Gringoire'iga alati ta mõtetesse vahele põimus? Ta ei teadnud seda ka ise kindlasti, kuid lõpuks oli see ikkagi üks Phoebus ja' sellest maagilisest nimest jätkus, et kahele muretule sõbrale järele hiilida, kuulata nende kõnelust ja jälgida nende vähemaidki liigutusi kannatliku, pingul tähelepanuga, õieti ei teinud mingit vaeva nende juttu pealt kuulata, sest nad kõnelesid kõvasti ja hoolisid vähe sellest, et möödaminejad võisid nende saladustesse pühenduda. Nad vestlesid kahevõitlustest, tüdrukutest, joomingutest ja muudest pöörasustest. Ühel tänavanurgal kuulsid nad kuskilt naabrusest käsitrummi põrinat
annaabi.ee 
