lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). b) Lenini arvates tuli kõigepealt võim haarata Peterburi ümbritsevates linnades sealhulgas Tallinnas, see järel alustada vastuhakku pealinnas. 25.10.1917 võeti Peterburg oma kontrolli alla. Pealinlased suhtusid toimuvasse ükskõikselt. c) Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. Esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakaks arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Vladimir Ilids Uljanov Lenin, hea haridusega. Põdes kroonilist süüfilist.
üleläinuks nõukogudele. Ametlikel andmetel sai surma 6 ja haavata 50 inimest. Moskvas olid aga ägedad tänavalahingud ja ohvrite hulk palju suurem. Võimu üleminek vormistati 26. oktoobri öösel II nõukogude kongressil, kus moodustati ka esimene üheparteiline nõukogude valitsus. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ning valitsust Rahvakomissaride Nõukoguks. Selle esimeheks valiti V. Uljanov-Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Rahudekreediga pöörduti kõikide sõdivate riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreet tühistas aga mõisnike suuromanduse ja kuulutas maa ülemineku nõukogudele ja maakomiteedele. Peale poliitilise võimu haaramist algas kapitalistlike suhete likvideerimine, ettevõtete natsionaliseerimine ja paljud teised ümberkorraldused. Ajaloos kannab see nimetust Oktoobrirevolutsioon.
riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. 25. oktoobril 1917.a. võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.okt.1917.a II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Uljanov Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. · 1918.aasta jaanuari alguses ajasid enamlased jõuga laiali Asutava Kogu, ning samuti neid toetanud meeleavaldused suruti sõjaväega maha. · 1918.a. kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja ( Esseeride
keskvalitsus püsida. 12. Bolsevikud ehk enamlased - Kuulusid Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse. Nende juht oli Lenin. 13. Kubermangu komissariks nimetas Aljutine valitsus Jaan Poska. 14. Esimesed Maapäeva valimised toimusid 1917 aasta Mai lõpus. Maapäev oli omamoodi kohalik partei millel olid piiratud volitused. Seal oli vasakpoolsete erakondade ülekaal suurem. 15. Oktoobripööre - *Enamlased haarasid Petrogradis võimu ning kuulutasid välja Rahu-ja Maadekreedi, tagasid sellega endale elanike enamuse toetuse või passiivsuse. *Taheti haarata võim suuremates keskustes sh. Tallinn. 25. oktoobril viidi lõpule veretu võimuhaaramine. *Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati kodanike sõna-ja südametunnistus vabadust. Suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi. 16. Viktor Kingissepp oli Sõja-Revolutsiooni komitee eesotsas. 17. Jaan Anvelt oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesotsas. 18
Riigifunktsioneerimine oli halvatud nö kaksikvõim. *AV pidi kokku kutsuma venemaa asutava kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse *AK pidi venemaale valima liikluse vormi Oktoobrirevolutsioon *sügis 1917 oli AV autoriteet sedavõrd vilets, et riigipööre oleks võinud teha ükskõik kes *07.11.1917 haarasid bolsevikud pealinnas võimu * moodustati esimene nõukogude valitsus ehk rahvakomissaride nõukogu, juht lenin * andis välja rahu ja maadekreedi. Senine majandus-, rahandus-, halduskond likvideeriti. Hakati looma uut sõjaväge (punaarmee) . Omanike vara riigistati * siiski korraldati Ak valimise ehkki valimistel kasutasid pettusi. 06.01.1918. Ometi saavutasid võime esseerid. Enamlased ajasid AK laiali- kehtestus üheparteisüsteem. * 1917 a. enamlased annavad välja rahvaste õiguste deklaratsiooni- kuulutavad kõigi rahvaste võrdsust ja enesemääramisõigust.
25. okt. 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II Nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse e. Rahvakomissaride Nõukogu. Tegemist oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsoonivalitsusega. Esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov e Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918- Riigipööre ei toonud enamlasi Venemaal siiski veel täielikult võimule-nad pidid arvestama vasakpoolsete parteidega ning surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu
suruti enamlaste abiga maha. Oktoobripööre: Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet madalale langenud.Seda kasutasid ära enamlased.Lenini arvates tuli haarata võim Peterburi ümbritsevates linnades ja seejärel pealinnas. 25.okt. 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla.Võimu ülemineku enamlastel vormistas II nõukogudekongress, mis moodustas I nõukogude valitsuse e. Rahvakomissaride Nõukogu. Liider lenin.Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Saksa pealetung läänes: 8.jaan.1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu.Saksad lükkasid ettepaneku tagasi. 21.märt.1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Juuli keskpaigas õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. 18.juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ja paiskasid sakslased tagasi. Saksa pealetung oli läbi kukkunud. Saksa sõjaline kokkuvari: 1918.a juuli lõpuks oli
Veebruarirevolutsioon: ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduga. Rahutused (nõuti leiba ja sõja lõpetamist). Rindelt toodud sõjavägi ühines ülestõusnutega (27.vebr 1917). Levis ka teistesse Venemaa linnadesse. 3.märts 1917 loobus Nikolai II troonist, sest sai aru, et on kaotanud nii rahva, kui ka sõjaväe toetuse. (andis võimu ajutisele valitsusele) Oktoobripööre: 25. okt 1917 Kongerss võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Seal pöörduti maailma riikide poole, et alustada rahuläbirääkimisi. Tagajärjed: võim läks enamlastele. Venemaal toimus kodusõda (punaste võit) 8. Euroopa uus kaart (lagunenud impeeriumid ja uued riigid) Õ lk 62 - 65 Austria-Ungari lagunes- 3.nov 1918 Austria kapituleerus Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik) Sõja tagajärjel tekkisid uued riigid: Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia 9. Pariisi rahukonverents ja Versailles`i rahuleping Õ lk 62 - 64
lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). b) Lenini arvates tuli kõigepealt võim haarata Peterburi ümbritsevates linnades sealhulgas Tallinnas, see järel alustada vastuhakku pealinnas. 25.oktoober 1917 võeti Peterburg oma kontrolli alla. Pealinlased suhtusid toimuvasse ükskõikselt. c) Võimu üleminek enamlastele 26.oktoober 1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. Esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkaks arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti Siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Rahvusvahelised suhted 20. saj alguses · Suurriikide aeg
kõigile teistele erakondadele. 2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi. · Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti
Oktoobripööre sügiseks oli ajutise valitsuse autoriteet madal. Riigipöörde tegemise võimalust asusid kaustama enamlased, kellel polnd demokraatlikult lootust võimu saada. (teised üritasid)Kuigi enamlaste plaan oli ajutisele valitsusele teada ei võetud midagi ette 25okt 1917-võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26okt 1917 II nõukogude kongress mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu Esimees:Lenin Kongress võttis vastu rahu ja maadekreedi : Maadekreet:likvideeriti mõisnike suuromand rahudekreet:rahuläbirääkimised , õigalse rahu sõlmimine maailmaga. Asutav kogu kuulutas enamlastele suurt ohtu. Selle valimistel võitsid esseerid. Ja võeti enamlaste vastane hoiak, enamlaste võim oli aga nii tugev et 6jaan 1918 ajasid nad asutava kogu laiali. Peagi viskasid enamlased vasakpoolsed eseerid välja . Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. BRESTI RAHU- 1917 pöördus venemaa saksamaa poole et sõlmida rahu Bresti-Litovski
kõigile teistele erakondadele. 2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi. · Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti
Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses, tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele, mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg.
üleandmist nõukogudele. Kindral Kornilov üritas sõjaväelist riigipööret, mis õnnestus Kerenskil (uuel Ajutise Valitsuse esimees) enamlaste abiga maha suruda. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26.oktoobril 1917 vormistas II nõukogude kongress võimu üleminek enamlastele. See moodustas Rahvakomissaride Nõukogu- enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus. Esimeheks sai enamlaste liider Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 6.jaan 1918 saatsid enamlased Asutava Kogu laiali. Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 1917.a novembris pöördusid enamlased Saksamaa poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. 17.veebr 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust hõivates Balti riigid ja suurema osa ukrainast. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu- loovutati sakslastele maad. Ühendriigid liitusid Antandiga, kui sakslased alustasid allveesõda, mis röövis
riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses, tööstustoodang oli langenud 19
Valitsusele Aprilliteesid 4. aprill 1917 andis Vladimir Lenin petrogradi tagasi jõudes välja direktiivid, mis käskisid enamlastel ja töötajatel võimu enda kätte võtta ja valitsusega mitte koostööd teha Rahvakomissaride nõukogu Uus valitsus koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Tsekaa Salapolitsei -> KGB Juulis 1918 kõrvaldati essurid ja vähemlased valitsusest Bresti rahu 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Kaitseliit Ül oli tagada tänavatel kord Liidu loojateks olid Ernst Põdder ja Johan Pitka Weimari vabariik (1918-1933)
Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused linna oma kontrolli alla ilma suurema vastupanuta. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu. Tegu oli vp.esseeride ja enamlaste koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai V.Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918 Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Ülekaaluka edu said esseerid, kuid 6.jaanuaril 1918 saatsid enamlased valitsuse laiali. Esseeride juhid lasti maha. Kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu 1917.a
õiguskorrale. Ajutine Valitsus oli nende pantvang. Septembris hõivasid Saksa väed Saaremaa ja Hiiumaa, Muhumaale paisatud 1.Eesti polk kaotas mitusada meest vangilangenuina. Algas evakueerimine ja vene ametnike, tööliste pagemine itta. Baltisaksa rüütelkonnad aktiveerusid ja arendasid tegevust Eesti ja Läti andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (I.Rabtsinsk ja V.Kingissepp-võttis Poskalt üle kubermanguvalitsuse). 27.okt võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas J.Anveltiga. Säilis siiski kaksikvõik, sest Maapäev tegutses edasi. Rahvusväeosad koondati Eesti Diviisiks alampolkovnik J.Laidoneri juhtimisel.
Ajutise Valitsuse koosseis pidevalt vahetus. Enamlaste populaarsus aina kasvas. Oktoobripööre Ajutise Valitsuse autoriteet oli nii madalale langenud ning seda kasutasid enamlased ära. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad üksused Petrogradi oma kontrolli alla, inimesed suhtusid üsna ükskõikselt. Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin, võttis vastu rahu ja maadekreedi, oli toimunud riigipööre. Täielikult võimule see aga ei toonud, käivitati aga terror vastaste vastu oma võimu kindlustamiseks ning 6.jaanuaril 1918 suudeti Asutav Kogu laiali ajada ning suvel kehtestati üheparteisüsteem ning juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse. Bresti rahu Venemaal Oktoobrirevolutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele
väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutanud, pealinlased suhtusid toimuvasse võrdlemisi ükskõikselt. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Tegemist oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’s rahuleping 6.1 Maailmasõja lõpp 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti
sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21. II nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. 22. Rahvakomissaride nõukogu 26.10. 1917. aastal moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 23. Bresti rahu - rahuleping, mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. See leping andis ka bolsevikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks. 27. augustil 1918. aastal
Oktoobripööre Enamlased kavandasid riigipööret, kuigi nende plaan oli A V teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25.10.1917 võtsid enamlased Petrogodi oma kontrolli alla. Vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10. II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride nõukogu. Enamlaste ja vaskpoolsete koalitsioonivalitsusega, esimees Lenin. Kongree võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Riigipööre ei toonud täieliku võimu. Nad pidid arvestama teiste vasakpoolsete parteidega. Surma ohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Valimistel said võidu esseerid. A K tuli kokku 1918 dets. ja võttis enamlastevastase hoiaku. Nad saatsid A K 6.1.18 laiali ja surusid sõjaväge kasutades meeleavaldused maha. Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed välja. Kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu 1917
Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi muuta. 25. oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimule ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu. Tegemis oli enamlaste ja vasakpoolsete koalitsioonivalitsusega, mille esimeheks sai V.U. Lenin. Kongress võttsi vastu rahu-ja maadekreedi. 6. jaanuar 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 1917 novembris pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlsaste poole vaherahu läbirääkimiste eesmärgil. Sakslased aga alustasid 17. veebruaril 1918 uuesti sõjategevusega. Sellest ehmunud enamlased nõustusid selle tulemusena sakslaste tingimustega ning 3. märts 1918 sõlmiti Bresti rahu ja loovutati sakslastele maa-ala suuresti Venemaa rahvastikuga
Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 12 rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda
Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 12 rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda
· Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas · 25. okt 1917 Petrograd oma kontrolli alla, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt · 26. okt II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus, esimeheks Lenin · kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi: pöörduti maailma riikide poole rahuläbirääkimiste ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus Enamlaste võimu laienemine 1917-18: · riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega · surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, ei söandanud AK valimisi ära jätta, kasutades
Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas 25. okt 1917 – Petrograd oma kontrolli alla, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt 26. okt II nõukogude kongress – vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu – enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus, esimeheks Lenin kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi: pöörduti maailma riikide poole rahuläbirääkimiste ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga livkideeriti mõisnike suurmaaomandus Enamlaste võimu laienemine 1917-18: riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, ei söandanud AK valimisi ära jätta, kasutades
novembril 1917; oktoobris), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). Enamlaste loosungid- rahu, leiba, maad! Enamlased natsionaliseerisid vabrikud, pangad, suurmaavaldused ja kiriku varad;
26. okt Moodustatakse 1. nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu (enamlaste võim, Lenin; sakslased finantseerisid) Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi Enamlaste riigipööre ehk obtoobrirevolutsioon Edaspidi kehtestasid enamlased ainuvõimu 3. märts 1918 Bresti separaatrahu (ajutine leping) Sakslastele loovutati maa-alam kus elas ¼ venelastest (VM idee, SM nõustus ressursside puudusest) VM tahtis lepingu esimesel soodsal võimalusel tühistada 6
sotsialistlikku riiki". Samal päeval toimus ka Teine Nõukogude Kongress, kus Mensevikud ja Sotsialistlikud Revolutsionäärid mõistsid ülestõusu hukka kui provokatsiooni kodusõja alustamiseks.38 25. oktoobrit peetaksegi Oktoobrirevolutsiooni alguseks. Bolsevikud kasutasid Ajutise Valitsuse ebakindlust ära ja andsid kiiresti välja mitmeid dekreete, mis puudutasid sõja- ja maaküsimusi ja tööliste kontrolli tööstuse üle. Juba 26. oktoobril andsid nad välja maadekreedi, mis seadustas spontaansed maade ülevõtmised aadlikelt ja kirikult ning nende jagamise talupoegadele.39 Huvitav on selle juures see, et maade jagamine ei toimunud mitte Bolsevike idee järgi kõik maad riigistada, vaid SR'ide idee järgi maa anda ,,kõigi tööd tegevate inimeste" kätte. See jättis kohalike kommuunide otsustada kui palju maad tuleks jagada ja kas seda tuleks teha arvesse võttes kõigi ,,sööjate" arvu või tuleks maad jagada tööjõuliste inimeste arvukust arvestades
annaabi.ee 
