Kagu-Aasiasse, sest vanad kaubateed idamaadega olid blokeeritud Türklastega ja Araablastega. Pingust suurendas veel see, et Euroopa kulla- ja hõbevarad olid 15. sajandi lõpuks peaaegu otsa saanud ning polnud millest valmistada raha. Üldse kaubandus idamaadega tõi kaupmeestele suurt kasumit 700-800% sissetulekku. Ka inimeste hulk oli oluliselt suurenenud, mis oli põhjustatud tehnoloogia ja kaubanduse arenguga. Maadeavastuste põhjuseks oli ka see, et maadeavastuse pioneerid Pürenee saare elanikud elasid geograafiliselt soodsates kohtades. Hispaania ja Portugaalia olid nii Atlandi ookeani, kui ka Aafrika ranniku lähedal. Sealstel rahvastel oli suur hulk pikkaajalisi meresõidu teadmisi ja kogumisi ning nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi. Tähtis oli ka see, et riik toetas maadeavastusi, sest iga riik tahtis endale rohkem territooriumi. Maadeavastuste mõju oli mitmekesine
· merel ekslemine · pettumused Positiivsed maadeavastuste tulemused: · eurooplaste maailmavaade avanes · uute kaubateede kujunemine · uute kaubanduskeskuste esiletoomine · uute põllukultuuride levik euroopas · kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. · Avastus, et Maa on kerakujuline Negatiivsed maadeavastuse tulemused · Vallutajad ja kolonistid suhtusid põliselanikesse põhiliselt vaenulikult · Põliselanikud suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle · Põliselanike massiline häving · Nakkushaiguste levik · Orjakaubanduse levik · Rikaste Itaalia kaubalinnade osatähtsuse vähenemine Euroopas 15.saj.-17.saj. alguseni hakkasid toimuma geograafilised avastused ehk suured maadeavastused. Sel ajajärgul kerkisid esile mitmed maadeavastajad
1.Selgita ameerika avastamisega seotud elemente: (3p) 1) Kastiilia Isabel- 2) SantaMaria- 3) Lääne-India- 4) 1494- 5) Ameerika 6) 1506- 2.James Cooki tähtsus maadeavastajana.(2p) 3.Millised olid India avastamise mõjud?Mida pead kõige olulisemaks?(3p) 4.Esimene ümbermaailmareis-dateering, põhjused, tähtsus?(4p) 5.Nimeta 3 maadeavastuse tulemust tähtsuse järjekorras, põhjenda oma valikut?(3p) 6.Nimeta maadeavastuste eeldused-tähtsuse järjekorras, põhjenda tekkitatud järjestust? 7.Maadeavastuste algul kujunes välja 2 peamist mõtteviisi.Mida need tähendasid ning miks on see nii? 8.Henrique Meresõitja- tema tegevus ja selle tähtsus.Miks uuriti just aafrika rannikut ja Riskeeriti otsema teega/ei riskeeritud otsema teega(ei tea kumb)?
kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika triivium: grammatika, retoorika, dialektika 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? Arhitektuur, kujutav kunst, kirjanuds, rõivamood. 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist-katoliku preester, kuid ühtlasi ka humanist ja ususallivuse kuulutaja. Tahtis ära hoida veriseid ususõdu. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? Ø vajadus idamaiste vürtside järele Ø india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Ø uudishimu ja seiklusjanu Ø kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Ø Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Ø müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ø ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga 11
rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Mõisted ja isikud: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika,
Maadeavastuse põhjused: Suurenes vajadus väärismetallide järele | Vajadus uute mereteede järele | Hispa. ja Portug. Sisepoliitilised põhjused | avastada uusi maid. Hispaania ja Portugali maadeavastused, miks? Portugal Aafrikast kulda | Oskasid ehitada karavelle ja teadsid Araabia geo'd | Palju vaba aega ja teadmisi | Rekonkista (Hispaania tõrjus Araabia oma aladelt) lõppemine. Miks Tordesillase leping? Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal. Kolumbus I reis Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti. Bartolomeu Diazi retk Kanaaridelt mööda Aafrika läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp). 1650. aastaks suuremad kolooniavaldused Hispaania. Veel kolooniatega riike Portugal, GB, NL ja FRA. 5 maadeavastuste tulemust: Maailmapildi avardamine: Piirkondi hakati koloniseerima | Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus langes | Kauba- ja fondibörs | Hindade revolutsioon | Teadmised kasvasid maailma kohta. ...
maailmapilti. Peale Euroopa, Aasia ja Aafrika avastati ka Ameerika. Saadi teada, et on olemas ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju. Mina järeldan sellest seda, et tänu maadeavastustele arenes ka rahamajandus palju rohkem. See oli euroopale igate pidi kasulik, kuid mitte Uuele Maailmale, kelle kõrgkultuurid hävitati.
eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu 1492. a 12. oktoobril jõudis Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus Ameerikasse kuigi arvati, et jõuti Indiasse Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jõudis 20. mail 1498.a Indiasse Amerigo Vespucci avastas esimesena, et C. Kolumbus oli jõudnud uuele mandrile ning tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika Aastatel1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes Maadeavastuse käigus õpiti tundma seninägematuid taimi ja loomi Ameerikast toodi Europasse: kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun Maadeavastuse järel kasvas väärismetallide sissevedu Euroopasse Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge Francesco Petrarca Lorenzo Valla Niccoló Marchiavelli Erasmus Rotterdamist Thomas More Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Christoph Kolumbus
(sealhulgas autoportreed ). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? ● renessansiaegne merenduse areng ● teadmine, et kuskil on rikkad maad nagu Hiina ja India ● saamaks Maast paremini aru ● kultus ● kolooniate laiendamine 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. Vaid mõni üksik tundis huvi hävitatavate kultuuride vastu (hispaanlaste poolt Ameerika
Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget(näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? - vajadus idamaiste vürtside järele - uudishimu ja seiklusjanu - kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest - ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga - vajadus uute turvaliste mereteede järele - merenduse areng 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. - Vaid mõni üksik tundis huvi hävitatavate kultuuride vastu (hispaanlaste poolt Ameerika tsivilisatsiooni hävitamine)
NIMI Maarja Kumm KLASS X BAROKK 1. Millal oli barokk? 17-18 sajand. 2. Mis avaldas barokile suurt mõju? Vapustuste ja sõdaderohke aeg,usulised põhimõtted,poliitilised nägelemised,absolutism,hoogne areng,maadeavastuse aeg, 3. Mida iseloomustab baroki? Ülevus,hoogsus,jõulisus,tundeküllasus,toreduseihalus,sündis katoliku kiriku soosingul,oli hea inimeste mõjutamiseks. 4. Millistele maadele oli barokk omane ja iseloomusta ka mis oli igal maal iseloomuliku? Prantsusmaal, Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks.Lähtus antiiksetest eeskujudest.
P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis
väga raske töödelda. Haridust said endale põhiliselt lubada vaimulikud, aadlikud ja rikkamad linlased. Teaduse tegemine toimus põhiliselt kloostrites munkade laborites. Tõele au andes, olid mungad need, kes uurisid, kogusid, säilitasid ja uurisid antiikaja killukesi. Tänu neile oskame me selle ajakulgust rohkem rääkida, kui ehk muidu teaksime. Vaimulike katselaboritele lisaks toimusid suured muutused ka merenduses, geograafias ja bioloogias. Seda eriti maadeavastuse võidjooksu taustal. Inimesed hakkasid rohkem huvi tundma enda ümber toimuva vastu ja uurima elu olemust. Avastati seni teadmata maid/saari, kultuurrahvaid, taimi, loomi jne tuues avastaja riikidele tohutuid rikkusi. Kirikvõimule ei meeldinud uusavastused sugugi see lõi kõikuma nende positsiooni ühiskonnas ja nõrgestas väga tugevasti paavsti võimu. Seda eriti pärast Christoph Kolumbuse merereisi üle Atlandi ookeani, kus avastas 1492 aastal Ameerika.
Puhuti toimusid kaubandustülide tõttu tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ning tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ning kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed, kes maitseaineid euroopa kaupmeestele vahendasid mitmesajakordset kasumit. Samal ajal oli see aga ka jõuks, mis XV sajandi II poolel Euroopa meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit (alamsaksa k hansa - kamp, selts). Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2
* Disaster informatics for disaster risk reduction and response * The environment * Infrastructure management * Land management and reform * Natural resource monitoring and development * Seismic Interpretation * Urban planning * Oceanography * Meteorology * Climate Change/Environmental Monitoring Ajalugu * Geodeetilisi töid tegid juba muistsed egiptlased ja babüloonlased ca 7000 a tagasi * Maa raadius määrati 3.saj e.m.a * Suurem vajadus maa-alade kaardistamiseks tekkis ristisõdade ja maadeavastuse käigus 14. - 15.saj * 17.saj lõpus järeldas Newton, et Maa pole ümmargune, vaid on poolustelt kokku surutud Maa kuju ja suurus * 71 % vesi, 29 % maismaa. Sellepärast võetakse ookeanide veepind Maa kuju määravaks pinnaks. * Maakera pole ideaalselt sile. Maad katavad ookeanid ja mäemassiivid. * Maakera topograafilist pinda üldistatakse geoidiga Geoid * Kreeka keeles “geo”, so maa. * Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt
sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ning tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ning kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed, kes maitseaineid euroopa kaupmeestele vahendasid mitmesajakordset kasumit. Samal ajal oli see aga ka jõuks, mis XV sajandi II poolel Euroopa meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. XII sajandi
maailmasüsteemile. Juba 16. Sajandi alguseks oli tal välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514 levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja ,,Commentariolus". Selles esitas ta ideid kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemist. 1514 avaldas Kopernik Bütsantsi kirjaniku T.Simokatta poeetiliste kirjade kogu, mille oli tõlkinud kreeka keelest ladina keelde.1543 avaldas ta oma peateose ,,Taevasfääride pöörlemisest". 6.Milles seisnes maadeavastuse mõju Euroopa arengule? Maadeavastusteni viisid paljud asjaolid, Euroopa valitsejad vajasid väärismetalle, kuna sõditi palju ja kulutused olid suured. Euroopa ülikud vajasid vääriseid selleks, et osta idamaiseid vürtse, siidi ja lõhnaaineid. Lääne suunas purjetades kavatses Indiasse jõuda Christoph Kolumbus. Tema avastuste tulemusena laienesid eurooplaste geograafilised kujutlused, toimus keskaegse maailmavaate ümberhindamine ja algas koloniaalimpeeriumide kujunemine. 7
pilasid erinevaid ühiskonnakihtide ning elukutse esindajaid. Kuulsaim teos on prantsuse ,,Rebaseromaan". Suured maadeavastused Peamine põhjus oli leida uusi mereteid Indiasse ja Kagu-Aasiasse, mis olid ettekujutuste järgi rikkad maad. Maadeavastajateks said Hispaania ja Portugali elanikud. India poole tahtsid nad sõita seekord ida poole, nende arvutuste järgi oli maakera ümbermõõt väiksem, mistõttu maa tundus läbitav. Esimene maadeavastuse etapp oli seotud Aafrika läänerannikuga. Portugali printsi henrique meresõitja eestvedamisel asuti teed idamaadesse otsima. Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz oli esimene eurooplane, kes Aafrika lõunatipust edasi sõitis ja tee Indiani oli avatud. Meretee Indiasse avastas aga hoopis Portugali meresõitja vasco da gama. Tagasi tulles oli tal kaasas palju vürtse ja muud luksuskaupa. Siis prooviti Indiasse sõita ka lääne poolt, selle pakkus välja Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus
Puhuti toimusid kaubandustülide tõttu tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ning tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ning kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed, kes maitseaineid euroopa kaupmeestele vahendasid mitmesajakordset kasumit. Samal ajal oli see aga ka jõuks, mis XV sajandi II poolel Euroopa meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit (alamsaksa k hansa - kamp, selts). Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti
jooksul. Ta koostas geograafia atlase 71 kaardiga. Temast on vähe geograafilisi andmeid. Suri ta ligikaudu 1166 või 1180 aastal Sitsiilias või Marokos. Pilt nr 1. Al Idrisi Uusaja maadeavastajad 6. John Cabot (Giovanni Cabot) sündis u 1450. aastal, Genovas ja suri u 1499.aastal. Ta oli Itaalia meresõitja Inglismaa teenistuses, kes pani aluse Inglise maadeavastuse ajaloole läänepoolkeral ja Loodeväila otsingutele. 2. mail 1497. aastal lahkus Cabot Bristoli sadamast laeva ,,Matthiew" pardal ning jõudis 24. juulil 1497. a. Põhja-Ameerika rannikule. Tagasipöördunud Cabot võeti vastu kui tõeline Põhja-Ameerika avastaja ja saadeti kohe teisele ekspeditsioonile. Sel korral sõitis ta mööda rannajoont lõuna poole Hatterase neemeni. Kuigi John Cabotid ei õnnestunud kummalgi reisiga saada mingit materiaalset kasu, oli ta
Oli vaja leida kompromiss, mida vaja kirjeldada ja mida mitte ning kuidas valida regioone. Eeskujuks oli pikka aega Strabo "Geographia". See oli 18-köiteline ja kogus kokku kõik omaaegsed geograafilised teadmised. Ta kirjeldas kõike, mida teadis või teada sai. Regioonidena kasutas ta Rooma riigi provintse ja barbarrahvaste võimualuseid territooriume, ei vaevanud pead ise mingi süsteemi loomisega. Regioon oli puhtalt poliitiline piiritlus. Maadeavastuse paradigma. Geograaf pidi: · Valgete laikude kustutamiseks maailmakaardilt avastama ja läbi uurirna, mis nimelt asub neile laikudele vastavates koordinaatvõrgu punktides; · Kandma saadud teabe (avastatud maad, mered, jaed, jarved, rahvad jne.) kaardile nii täpselt ja täielikult, kui ta oskab; · Koondama kogu hangitud teabe (nii kaardile kantu kui ka sinna mittemahtuva)
Eeldused ja põhjused Euroopa vaimulaadi muutus. Peaaegu kogu keskaja vältel jäi Euroopa Araabia maailmast maha. Ka Hiina teadus ja tehnika oli Euroopast ülevõimsalt ees. Keskaja kahel viimasel sajandil toimus, aga otsustav muutus ja eriti maailma võimu suhetes. Euroopa tõusis juhtima majanduses, poliitikas ja teaduses. Selle põhjuseks peetakse muutusi inimeste maailmapildis ja vaimupildis. Need toimusid renessansi perioodil. Traditsiooniliselt on maadeavastuse põhjuseks peetud tulukat vürtsikaubandus. Osaliselt on see ka õige, aga motiivid olid siiski laiemad. Selle tagajärjel õppisid euroopalased tundma eelkõige teiste maade teadussaavutusi, leiutisi ja ka avardus nende maailmapilt. Seda kõike toetas Euroopa linnades tõusev kodanlus. Maadeavastuste tagajärjena arenes Euroopa tsivilisatsioon hüppeliselt. Majanduslikud ja usulised põhjused 1453 vallutati Konstantinoopoli ja see tähistab Bütsantsi lõppu. Lisaks sellele lõppes ka 100-
Möödunud kümnendil ületas kaubanduse aastane kasv vähemalt kahekordselt tootmise aastakasvu, mis tähendab, et maailmamajandus lõimub erakordselt kiiresti. Kuid kaubandusest veelgi enam soodustab lõimumist kapitali ja investeeringute liikumine. Globaliseerumise etapid: Maailm on praegu astunud globaliseerumise kolmandasse faasi. Esimeses globaliseerumise laines, mis algas 16 sajandi paiku maadeavastuse ja globaalse inimrände algusega andis tooni Euroopa. See protsess katkes 1914. aastal. Teine faas oli geograafiliselt piiritletum, puudutades peamiselt Lääne-Euroopat, Põhja-Ameerikat ja Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas teatud määral veel tänapäevalgi. Globaliseerumise kolmanda faasi palge määrab Vaikse ookeani piirkond. Aasia naasmine maailmaareenile. Selle juured peituvad Hiina reformide alguses 1978
annaabi.ee 
