Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maadeavastajad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maadeavastaja, maadeavastajad, saari, aasia, ümbermaailmareis, lauset, kandis, indiasse, marco, polo, diaz, meresõitja, austraalia, livingstone, viikingid, geograafias, piccard, julius, caesar, maailmasõda, vasco, gama, meretee, euraasia, ookeanist, hanno, krusenstern, cook, roald, amundsen, kaupmehed, kaupmees, maadeuurija, araablane, bartolomeoKUUVARJUTUSEGA. ALEKSANDER SUUR-ANDEKAS SÕJAMEES. TEMA JA TEMA VÄGA SUUR VÄGI LÄBISID PIKIMA SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE. Vana-rooma GEOGRAAF STRABON PANI KIRJA TEOSE "GEOGRAAFIKA". 17. KÖITEGA ENTSÜKLOPEEDIA. PTOLEMAIOS VALMISTAS ESIMESE KAARDIVÕRGUSTIKUGA KAARDI. SELLEST AJAST ON KAARDID PALJU TÄPSEMAD. 2) -AL-IDRIS mees, kes kandis 1154. a. kaardile eesti piirkonna. -MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE. -INDIASSE üritati mereteed leida sealsete vürtside, kulla ja vääriskivide pärast. Need olid väga hinnas ja nendega oli hea kaubelda. -Uusaja orjakaubandus sai alguse portugaallaste maadeavastustest ja vallutustest. - 1492 a. Kolumbuse reisi eesmärk oli jõuda Indiasse ning avastada ka uus meretee, kuid eksikombel jõudis ta Ameerikasse ning teda
Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot)..........................
Aleksander Suur elas 4. Saj e. Kr Kreekas, sooritas sõjakäike Iraaniasse (Kreeka), Mesopotaamiasse ja Indiasse. Pytheas sõitis umbes 3. saj. e Kr. Põhja-Euroopa rannikut mööda Briti saarteni skandinaaviasse. Eratosthenes elas 3-2 saj. e. Kr. Kreekas, võttis teoses "Geograafia" kokku kõik Kreeklaste geograafilised teadmised. Oli veendunud, et maa on kerakujuline. Avaldas maa tõepärased mõõtmed ja arvas, et on olemas lõunapoolne parasvööde. Koostas kaardi Euroopa, Aasia ja P-Aafrika kohta. Ptolemaios elas 1-2 saj. Kreekas, arvas et maa on kerakujuline, kuid liikumatu ning asub tsentris, mille ümber liiguvad teised planeedid. Arvas, et on olemas lõunamander. Koostas täpsema kaardi kui Erastosthenes, kus olid juba peal Kaspia meri, Niiluse ja Volga jõgi jne. Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj
Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
11.a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest
IV aastatuhandel e.Kr. elasid Mesopotaamia madalikul. Aastal 600 e.Kr. koostasid babüloonlased esimese säilinud maailmakaardi. III aastatuhandel e.Kr. hakkasid koostama Vahemere äärsed inimed geograafilisi kirjeldusi. Egiptlaste peamine sõidutee oli Niiluse jõgi. Nende kõrval avastasid foiniiklased, kes jõudsid välja Atlandi ookeanile, ületades esimestena ekvaatori. Nad tegid esimestena merereisi ümber Aafrika. Arvatakse, et nad jõudsid ka Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kreeka hakkas tegema avastusi u. 800 a. e.Kr. Kreeklaste geograafilised teadmised on kogutud Eratosthenese raamatusse. Raamatus väidetakse, et maa ümbermõõt on 39 500 km. See arv täpsutati alles 1800 aasta pärast, mil tõestati, et maakera ümbermõõt on 40 075 km. Teine tähtis avastaja oli Ptolemaios. Hiljem, esimese aastatuhande lõpus paistsid oma avastusretkega silma Skandinaavia päritoluga viikingid. Nad kasutasid sõiduks viikingilaevu. Nad avastasid
uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati
Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tšehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.
Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tsehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tsehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.
avastas Uue Maa. Teema valik osutus juba enne uurimistöö alustamist põnevaks. Ühes olin ma juba alguses kindel, nimelt peaks see olema seotud ajalooga, kuna ajalugu on alati olnud põnev, sündmusterohke ja kirju. Enne oma praeguse teema juurde jõudmist olin ma peast läbi lasknud mitmed huvitavad sündmused, mis oleksid olnud kindlasti väärilised Ameerika avastamisele, Näiteks olin ma mõelnud võtta: "Kes ja miks ehitas Stonehenge'i?", "Kas Marco Polo oli suur maadeuurija või suur valetaja?", "Kas Eldorado on üksnes müüt?", "Miks "Hindenburg" plahvatas?", "Kas Lee Harvey Oswald tulistas president Kennedyt?" ja valikus oli ka midagi seonduvat James Bondiga. Põhjus, miks valisin praeguse teema, seisnes selles, et ma olin vahetult enne teema väljaütlemist lugenud raamatust "Ajaloo saladused" peatükki "Kas hiinlased jõudsid Uude Maailma enne Christoph Kolumbust?". See
keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on
Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima. Tulemus: Germaanlased vallutavad Lääne-Rooma ja rajavad asemele omad riigid. Toimub ümberkohandamine - romaani ja germaani kultuurid segunevad. Hunnid Aasia mandri idapoolsel serval, Hiina Korea piiril kirjaoskamatud teada vallutustest (hirmunud) ainukesed, kes vallutasid suured impeeriumid Hiina, Rooma, Pärsia hästi organiseeritud iseseisva kõrgelt arenenud kultuuriga kõige erinevamate oskustega käsitöölisi (sepad, köösnerid, nikerdajad) tagakiusamine Hiinas tapmine ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür)
Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest, et maakera ümbermõõt on 28000 km. Bartolomeu Diaz-Portuali meresõitja, kes purejtas aastatel 1487-1488 esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks.
"Raamaturahvastel" (juutidel ja kristlastel) lasti oma usku edasi tunnistada ja oma usukombeid täita. "Mitte-raamaturahvastelt" oodati islamiusku pööramist. Osa kristlastest ja juutidest vahetasid aga usku, sest teiseusulised pidid makse maksma ja siis nad ei pidanud seda maksu maksma. Lisaks vahetati veel usku, et saaks riigivalitsemise juures karjääri teha. Haridus Õpetati Koraani lugema ja tundma. Kool, kus Koraani lugema ja tundma õpiti kandis nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada moseede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka sariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese
· Kasutas mõisniku maad ja maksis selle eest renti. · Pärisori omas peret, majapidamist (mitte hooneid, vaid pigem tööriistu, mida oli tarvis igapäevaseks eluks) ja kariloomi. 6. VIIKINGID (800-1050) Viikingeid nimetati skandinaavias normannideks ja Ida-Euroopas varjaagideks. Viikingid skandinaaviast pärit meresõitjad, kaupmehed, sõdalased ja ka maadeavastajad. Retkede põhjused: 1. Maapuudus, mis oli tingitud sellest, et oli ülerahvastatus inimesi sündis juurde, aga neid ei jõutud ära toita. Teiseks oli maapuudus tingitud veel sellest, et uute maade juurdeharimine oli väga raske ning see motiveeris neid merereisidele minema. 2. Uudishimu, seiklushimu, kuulsusejanu 3. Rahulolematus poliitiliste oludega need koonungid, kes olid võimuvõitluses alla jäänud.
elanike arvust, andis Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
masendav Stalini ajal, Hrustsovi ajal suhteliselt leebe, Breznevi ajal tugev · Tsensuur ei kadunud kunagi · Ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest · Sundorienteeritus vene kultuurile, eriti tugev 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel · Eelnevate põlkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine · Tervet ühiskonda hõlmav propaganda Saavutused: · Eesti kultuuri kandis jätkuvalt edasi eesti keel · Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni sunni alla: isegi ENSV hümni sõnad ütlesid: ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa!" · Jätkus eestlaste isetegevusharrastus: pilli- ja näitemäng, rahvatants, laulukoorid · Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus
annaabi.ee 
