50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
221 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heltsuuu
Õppematerjali autor
Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega
· Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks
koraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon, poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend. 10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted
teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid. Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere). Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon). Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle sobivad ja nõuavad nende täitmist (tavaõigus). Riik loob sisult uusi norme ja kehtestab neid (riigi õigusloome). Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks
haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks jne. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks tavaliselt sõjalise või poliitilise ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatlik poliitiline reziim on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu
Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
3 2) Korparatiivne autonoomia (keelekoosluse olemasolu, teatud arv kohti riigiaparaadis, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis) 3) Territoriaalne autonoomia a. Etnoterritoriaalne e. poliitiline (etnilised rühmad asuvad kompaktselt, autonoomsed vabariigid, oblastid jne., oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, oma parlament ja täidesaatva võimi organ, tal ei ole oma kodakondsust ega kohtusüsteemi) b. Kultuuriautonoomia (elavad hajutatult, kultuuri ja keele hoidmine, osalevad seaduses määratud ulatuses riigi poliitilises elus) Õiguse mõiste
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid