1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist.
Kui tekib juba küsimus, siis järelikult on olemas. Ta väidab, et inimesel on osa ideid kaasa sündinud neid pole küll palju, kuid ta väidab, et osade ideede seletamine on raske või võimatu. Inimese ja looma erinevus on tema puhul hing looma peab ta mehhanismiks, kuid ka inimest vaatleb ta mehhaaniliselt. Inimene on võimeline vastama sõnade ja mõtetega, mida loomad ei ole võimelised tegema see tähendab, et hinge olemasolu on mõtlemine ja kõnelemine. Tema arvates asus inimese hing käbinäärmes. Tema suurim teene on see, et jõuda teaduse juurde, hakkab ta rõhutama vaatlust ja katset. Inimese kohta ta arvab aga, et inimest saab tunnetada vaid inimene ise. Ratsionalist kes arvab, et kõik on kaasasündinud. Empirist kes arvab, et kõik tuleb keskkonna poolt. * John Locke 1632 - 1703 a. Inglise Empiirilise koolkonna juht. Ta oli üks esimesi, kes väitis, et inimese psüühika areneb
Temas on loomupärane hea alge, rikuvad kasvatus ja ühiskond. Inimene peab elama ühiskonnast eraldi metsas. Arvas, et lapsi ei peaks kasvatama, siis tuleb hea alge välja. Helvetius "tabula rasa" inimene sündides puhas leht, mille ühiskond täis kirjutab. Keskkond määrab inimese olemuse. I. Kant tema panus Psüh on negatiivne. Väitis, et Ps. ei saa kunagi teadust nagu ka füüsikast. Arvas, et inimesele on kaasa sündinud mõtlemine, aeg, ruum ja keskkond kujundavad selle. Ps. ei saa teadust, sest inimese mina tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Kõik inimese probleemid hakkavad sellest, et oleme olemas ja see on kogemus. Heal juhul saab Ps. teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist. Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD...............................................................................................................................
........................................................... 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid .....................................................................................................
.....7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE.........................................................................................................12 7. Kuidas ennast teostada?.......................................................................................................................................13 7.1 Eneseteostuse strateegiad................................................
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi:
Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned
Kõik kommentaarid