Keskaeg eestis (4)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Muistne vabadusvõitlus algas, kuna üha rohkem hakkas Läänemerel liikuma kaubandus. Sakslased tahtsid kontrollida kaubandust itta . Ette käändeks oli usu levitamine paganate seas Läänemere idakaldal. Eestlased jäid alla, kuna neil olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti liiga palju naabrite abile.

Allajäämine ristisõjas polnud tegelikult üdini halb, kuna tänu kirikute ja mõisate tekkega arenes Eesti aladel haridus , tekkisid uued korralikud linnad ja arenes kaubandus ning sellega kaasnev.

Eesti alad jaotati kuueks pärast ristisõda: Lääne-Eesti jäi Saare-Lääne piiskopkonnale, Kesk- ja Edela Eesti alad kuulusid Saksa ordule, Ida- ja Kagu Eestit valitses Tartu piiskopkond ja Põhja Eesti kuulus Taani kuninga Eestimaa hertsogkonda. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti Saksa ordu kätte, ülejäänud jäi samaks.

majanduses jäi samaks põlluharimise tähtsus, muutus kaubanduse ülesehitus nt vahendustasu , laokohaõigused jms. Ühiskonnas jäi samaks maksude kogumise traditsioon, aga maksude suurus muutus. Õiguse kaotasid enamus talupoegi, maa jagati mõisate vahel ära. Suur tähtsus oli kirikutel . Linnades jäi samaks et tegeleti käsitöö ja kaubandusega, muutusid linnade õigused ja valitsemine, linnades tegutsesid tsunftid. Usus muutus peaaegu kõik: tekkisid kirikud, suruti peale ristiusk , pidi hakkama kirikule makse maksma, tekkisid kloostrid jne. Kultuuris suuri muutusi ei toimunud.

talupoegade isiklik vabadus järjest kitsenes kuni pärisorjuseni, 1507 võeti isegi õigus kanda relva, samas oli neil õigus ennast vabaks osta. Maad võis talupojal olla aga ta pidi mõisa põllul tööd tegema ja makse maksma (andamite näol). Talupoeg oli kohustatud kandma teokoormist, maksma makse jne.

Jüriöö ülestõusu põhjuseks peetakse eestlaste viha ja alla surutust, nähti võimalust enda olukorra parandamiseks. Taheti tagasi vabadust. Jüriöö ülestõusu tagajärgedeks oli laastatud piirkonnad, paljude õiguste kaotamine, Saksa ordu sai endale Põhja-Eesti.

reformatsiooni põhjuseks oli kiriku liigne võim, kirikust oli saanud kasu ahne asutus, mõeldi välja sellised asjad nagu patulunastus kirjad jne. tagajärjed: Liivi ordu jääb üksi ja hakkab iseseisvaks, katoliiklus hakkab võimu kaotama, linnade ja vasallide võim kasvas, pöörati suuremat tähelepanu haridusele.

Vana- Liivimaa välispoliitiline seisund halvenes, kuna lõunast surusid peale leedulased ja poolakad, pidevalt sekkusid poliitikasse taanlased ja üle Peipsi hakkas ohustama Vene vürsti riik, tänu Leedule halvenes Liivimaa ja Preisimaa suhtlus.

hariduselus enne reformatsiooni oli tähtsal kohal vaimulike haridus ja kloostrid, õpiti ladina keeles, tekkisid ülikoolid ja linnakoolid. Pärast usupuhastust arenes eesti keelne kirjasõna, korraldati ümber linnakoolid, õpetamine katekismuse järgi.

mõned mõisted: adratalupoeg-talupoeg, kes maksis andameid ja tegi teotööd, aga omas oma maad. Üksjalg-väiksemate maksudega talupojad, kes alles alustasid põlluharimisega. Vabatalupoeg-ennast koormistest vabaks ostnud talupoeg. Maavaba-inimesed, kellel polnud talupoja kohustusi. Vabadik- maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg. Sulane, teenija - pikemaks ajaks palgatud inimesed, elasid peremehe talus . Linnaõigus-maaisanda antud õigus, mis andis linnakogukonnale autonoomia . Raad -linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest . Gild -kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild. tsunft - käsitööliste kogu, kuhu kuulusid üheala käsi töölised. Tsunftisundus -käsitööliste kohustus kuuluda tsunfti. Tsunfti jänes ehk vussermeister – käsitööline, kes ei kuulunud tsunfti. Skraa - tsunfti põhikiri. Hansa liit-kaubalinnade liit.

1208-1227 – muistne vabadusvõitlus1343-1345 – Jüriöö ülestõus 1346 - Taani kuningas müüs maha oma valdused 1535 – tulivälja õpik nim „ Katekismus ”

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

natel Õppematerjali autor

kaotus ristisõjas,

pärisorjuse tulek kirikute ehitamine mõisted reformatsioon eesti alade jaotus

Sarnased õppematerjalid

doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

ülestõus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Kuidas olid ülestõusu sündmustega seotud Maasilinn ja Kuressaare? Saarlased pidid karistuseks ehitama Maasilinna linnuse. Ordumeister Burchard von Dreileben rajas Maasilinna pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345 aastal foogti korra keskuseks. Saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele, kuid see koht jäi liiga kaugeks peavägedest ning loodi Kuressaare linnus. Kuida muutus seoses ülestõusuga Saksa ordu positsioon Eestis? 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule. Millised olid ülestõusu tagajärjed Eesti rahvale? Halvendas eestlaste reaalset olukorda ja lülitas eestlased välja maa poliitilisest juhtimisest mitmeks sajandiks. Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi? "Tasuja" Eduard Bornhöhe · Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas.

Ajalugu

docx

Keskaeg eesti ajalugu

Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest

Ajalugu

docx

Ajalugu I kursus

Aidamees – pidas arvet Kodukariõigus – mõisniku õigus karistada tema maal elavad talupoegi ihunuhtlusega Sunnismaisuse kasv • talupoegade põgenemine • mõisnike kokkulepped: talupoeg või võlg Sunnismaisus – talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta vahetada mõisa piirest väljapoole Põgenenud talupoegade tagasiotsimiseks seati ametisse adra-ja haagikohtunikud 1507. a. Võeti maapäeva otsusega Eesti talupoegadelt relvakandmise õigus Pärisorjus Õiguslik olukord Eestis alates 16.sajandist 1. Puudus isiklik vabadus 1.1 võidi müüa, osta, vahetada, kinkida ..... 1.2. kodukariõigus 1.3. relvakandmise keeld 1.4. liikumispiirangud 2. Majanduslik vabadus 2.1. maa oli mõisniku omand 2.2. koormised – teoorjus Trääl ehk ori – võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik vabatalupoeg – kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes

10.klassi ajalugu

docx

Keskaeg eestis

RAHVAS PEALE ÜLESTÕUSU. · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus, talupoja õigustega arvestati vähem. · Aadlikud asusid elama rohkem mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. · LääneEuroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele, see toodi Liivimaalt (selle eest maksti head hinda, sest rehetares kuivatatud vili väga hea kvaliteediga) · 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa. · Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte.

Ajalugu

docx

Keskaeg

leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna

Ajalugu

doc

Keskaja mõisted ja kordamisküsimused

Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks

Ajalugu

docx

Kordamisküsimused: Eesti keskaeg

(mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid