Robert Bolton "Igapäevase oskused" (0)

Igapäevased oskused 
Robert Bolton 
« Sotsialiseerumise  tulemusena omandab inimene juba mõningaid  suhtlemisoskused . Kuid 
inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes 
määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. 
Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse 
abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 
1
Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele 
«Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline  suhtlemine » (K.  Jaspers ). 
Meie ühiskonnas on harv  juhus , et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, 
arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. 
Üksikolekud: 
1) Loominguline,  rõõmus  ja terviklik üksiolemine. 
2) Valus, surnud ja tühi üksiolek. 
Gabriel Marcel «The  Mystery  of Being». 
Paljusi meist on agaviletsalt  suhtlema  õpetatud, kuna meie heade kavastustega õpetajatele 
endile on õpetatud puudlikke suhtlemisviise. 
Õppeprotsessid: 
1)  mitteverbaalsed  (nt  naeratamine ) 
2)  verbaalsed  (nt mossitamine - надувать губы) 
Mida lapsed tavaliselt õpivad (- G. Egan): 
1) Kuida olla  pealiskaudne  (hindab välimuse kaudu, mitte iseloomu). 
2) Kuidas teeselda (подражать). 
3) Kuidas enda ja teise eest  peitu  pugeda. 
4) Kuidas riski inimsuhetes mitte tähtsaks pidada. 
5) Kuidas teisi  manipuleerida  (või taluda endaga manipuleerimist). 
6) Kuidas teistele vajaduse korral haiget teha ja neid  karistada . 
Muutumise seadus: «asjad ei jää samasuguseks. Kui need ei muutu paremaks, lähevad nad 
halvemaks». Kui suhed ei saa  tugevaks , siis muutuvad nad nõrgemaks; kui nad ei vii 
läheduseni, viivad nad kaugemiseni; kui nad ei muutu produktiivsemaks, muutuvad nad 
vähem produkstiivsemaks. 
Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuse õppimisel ona vastada, kuidas ennast adekvaatselt 
kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. 
Inimsuhete  kordaminekuks tarvilike oskuste liiki: 
1) Kuulamisoskused - aitavad inimesel mõista, mida tiene tegelikult öelda tahab. 
2) Kehtestamisoskused - verbaalsed ja mitteverbaalsed käitumised aitavad säilitada ausust, 
rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, 
anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 
3) Konfliktilahendusoskused. 
4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 
5) Oskuste valik. 
2
Suhtlemistõkked  
«Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta 
on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). 
Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. 
-  Suhtlustõkked  - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli 
negatiivne. 
Ebasoovitavad reaktsioonid: 
/kohtumõistmine/ 
1)  Kritiseerimine . 
2)  Sildistamine  - teise inimese  alandamine  või stereotüüpiseerimine. 
3) Diagnoosi panek -  iniese  käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri  mängimine . 
4) Kiitmine. 
/lahenduse pakkumine/ 
5) Kamandamine. 
6) Ähvardamine. 
7) Moraali lugemine - teise inimese  õpetamine , mida ta peaks tegema, ja teisele epistli 
lugemine. 
8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 
9) Nõu andmine. 
/teise murede  vältimine / 
10)Kõrvalepõikamine - muu  juttu  tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 
11)Loogiline  argumenteerimine . 
12)Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. 
Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevadkeeruka probleemiga, 
suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. 
Kalduvus  reageerida mis tahes emotsionaalselt olulisele väitele oma vaatevinklist lähtuva 
hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises. 
Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleanlikeks ja 
allaheitlikeks.