Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahanduse konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas poliitika mõjutab riigi rahandust?
  • Milline on efektiivne maksusüsteem ?
  • Kuidas poliitikad meie väärtustele vastavad otsib mis on soovitav?
  • Miks inimesed käivad valimas?
  • Kuidas me agregeerime need kollektiivseks valikuks?
  • Kui teame indiviidide eelistusi?
  • Kus igaüks maksab nii palju kui on tema piirkasu?
  • Miks välismõjud põhjustavad ebaefektiivsust?
  • Kuidas viia hoolekanne abivajajateni?
  • Millised maksud on nähtavamad - tulu- või käibemaks?
  • Kuidas teha maksustamist õiglasemaks?
  • Mida selle heaolujõukuse all mõista?
  • Kuidas neid arvestada maksupoliitikat puudutavate ettepanekute koostamisel?

Lõik failist

2 lähenemist riigi rahanduses:
  • Edgeworth – „uus riigi rahandus “. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu.
    Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid.
  • Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu.
    Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik . Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku , sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni.
    RIIGI RAHANDUSE AJALUGU
    Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst.
    Wagner :
    • Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus.
    • Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu.
    • Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel.
    • Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved . Mittemateriaalseid pakub riik, sest erasektor ei saa hinnata selle kulu/tulu.
    • Riigi rahanduse ülesanded: korraldada rahanduse kontroll, kokkuhoiu printsiibi järgimine , tasakaalu järgimine eelarves.
    • Seadusandlik võim – läbirääkimised, otsused. Täidesaatev võim – teenuste pakkuja .
    • Peamine põhimõte riigi teenuste pakkumisel – kulud peavad olema väiksemad kui tulud.
    • Maksude funktsioonid: tulusid koguda, et teenuseid pakkuda, tulusid ümberjaotada.
    • Maksustamise printsiibid : finantsilised, majanduslikud, õiguslikud, administratiivsed. Arvestatakse kas ja kui palju on inimene võimeline makse maksma.
    • Universaalsuse printsiipi ei pea arvestama võrdselt, peaks maksustama vastavalt kõigi võimele maksta.
    Vana (public finance ) vs uus riigi rahandus (public economics ).
    Vana riigi rahandus tegeleb küsimustega: Eesmärk maksimeerida tulusid, optimeerida kulusid . Kuidas poliitika mõjutab riigi rahandust? Kuidas poliitilised institutsioonid ( valimissüsteem , hääletusreeglid parlamendis)mõjutavad riigi rahandust?
    Uus riigi rahandus tegeleb küsimustega: poliitökonoomiline. Millal ja
  • Vasakule Paremale
    Rahanduse konspekt #1 Rahanduse konspekt #2 Rahanduse konspekt #3 Rahanduse konspekt #4 Rahanduse konspekt #5 Rahanduse konspekt #6 Rahanduse konspekt #7 Rahanduse konspekt #8 Rahanduse konspekt #9 Rahanduse konspekt #10 Rahanduse konspekt #11 Rahanduse konspekt #12 Rahanduse konspekt #13 Rahanduse konspekt #14 Rahanduse konspekt #15 Rahanduse konspekt #16 Rahanduse konspekt #17 Rahanduse konspekt #18 Rahanduse konspekt #19 Rahanduse konspekt #20 Rahanduse konspekt #21 Rahanduse konspekt #22 Rahanduse konspekt #23 Rahanduse konspekt #24 Rahanduse konspekt #25 Rahanduse konspekt #26 Rahanduse konspekt #27 Rahanduse konspekt #28 Rahanduse konspekt #29 Rahanduse konspekt #30 Rahanduse konspekt #31 Rahanduse konspekt #32 Rahanduse konspekt #33 Rahanduse konspekt #34 Rahanduse konspekt #35 Rahanduse konspekt #36 Rahanduse konspekt #37 Rahanduse konspekt #38 Rahanduse konspekt #39 Rahanduse konspekt #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janika Kleemann Õppematerjali autor
    Turutõrgete põhjused:
    1. Avalikud hüved – iseloomulik: avalikud hüved on mitterivaalsed – ühe inimese tarbimine ei välista teiste tarbijate samaaegset tarbimist/tarbitavat kogust, nt liiklismärgid, pargid, raadiosaated. Piirkulu (MC) täiendava tarbija puhul on 0. Mittevälistatavus – ei saa välistada, et toodet tarbitakse selle eest maksmata, nt majakad. Priisõitja probleem.

    Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole enam võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Kui see ei ole täidetud, siis on ressursse võimalik paremini kasutada.
    Näiteks spetsialiseerumine – võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõigi hüviste toodangut. Kui kõigi hüviste tootmiseks juba kasutatakse võimalikult odavat tootmisviisi ja ei ole võimalik toota rohkem ilma, et mõne teise toodan väheneks, siis on ressursid jaotatud Pareto efektiivselt.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    130
    doc

    Avaliku sektori ökonoomika

    SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15

    Majandusteadus
    thumbnail
    66
    pdf

    Avaliku sektori ökonoomika

    5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks oleva ressursside jaotuse omadusi ja sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 1 7. Mis on pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse turule toomiseks

    Avaliku sektori ökonoomika
    thumbnail
    29
    doc

    Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

    Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt

    Majandus
    thumbnail
    51
    pdf

    Mikrooökonoomika konspekt

    Majandusteadus. Mikro- ja makroökonoomika. A. Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve, sissetulek ja ühine otsus hüviste tarbimiseks. Intertemporal substitution – kuidas jaotada ressursse antud ja järgmise perioodi vahel • Ühiskonna ressursside juhtimine on tähtis, sest ressursside kogus on piiratud. • Kõiki tooteid ja teenuseid, mida meil vaja oleks, toota ei ole võimalik. MAJANDUSE KÜMME PÕHIMÕTET Majandusteadus (economics) on aine, mis katsub seletada, kuidas indiviidid ning firmad optimeerivad (piiratud) ressursside kasutamist. 1) Inimesed teevad kompromisse; Efektiivsus tähendab, et ressursse kasutatakse optimaalselt. Võrdsus ehk sotsiaalne õiglus tähendab, et ressurssidest saadav kasu jaotatakse ühiskonna liikmete vahel õiglaselt. 2) Igal asjal on oma hind; Alternatiivkulu (opportunity cost) on see, millest inimene loobub, selleks et saada seda, mida ta tahab. 3) Ratsionaalsed inimesed võtavad arvesse piir- ehk marginaalkulusid;

    Mikroökonoomika
    thumbnail
    18
    docx

    Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa

    1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) Majandusteadlased uurivad: kuidas

    Avaliku sektori ökonoomika
    thumbnail
    19
    docx

    MIKROÖKONOOMIKA

    MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR  Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA  Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks  Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi:

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    thumbnail
    12
    docx

    Keskkonnaökonoomika eksam

    VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondade vahelise võrdsuse m

    Keskkonnaökonoomika
    thumbnail
    4
    doc

    Avaliku sektori ökonoomika

    Avaliku sektori ökonoomika Põhimõisted esimeses kontrolltöös 1. Avalik sektor - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avalik sektor on majanduse osa, mis tegeleb avalike kaupade tootmise ja pakkumisega. 2. Ökonoomika - Valikute tegemine piiratud resursside tingimustes. Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3. Avaliku sektori funktsioonid - allokatsiooni funktsioon (ressu

    Mikro-makroökonoomika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun