Geneetika eksami vastused (0)

Kordamisküsimused
1. Geneetika põhietapid
1.1. Eelteaduslik periood
Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused.

• Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad).
  
• Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija.
  
• Pythagoras (V saj ema.) – isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloomas embrüoks. Alge ainult isaspoolne.
  
• Platon (V-IV saj. ema.) – kirjeldas “Poliitikas”, kuidas peaksid väärikad mehed endale naisi ja oma tütardele mehi valima , et sünniksid lapsed, kes saaksid kehaliselt ja kõlbeliselt tugevateks isiksusteks. Soovitas teadliku valikuprintsiibi rakendamist inimsoo õilistamiseks ( moderne eugeeniline seisukoht)
  
• Aristoteles (IV saj. ema.) postuleeris isas - ja emasseemne eri funktsioonide olemasolu. Kui emasseeme annab põhiliselt organismi arengu materjali, siis isasseeme arengulise aktiivsuse ja vormi. Kui isasseeme on tugevam, sünnib poeg, kes on sarnasem isale ja vastupidi. Epigeneetilise mõtlemise alused, ei pärandu mitte omadused vaid potensiaal nende tekkeks. Pangeneesi kriitik .
  
• William Harvey (1578-1657) pärandumine tänu magneetilistele jõududele. Sarnaselt raua võimele magnetiseeruda, magnetiseerub ka emakas koituse ajal omandades võime loote kasvatamiseks. Loote tekkeks vaja spermi ja munaraku ühinemist! (Ka von Liebig
  

1.2. Teadusliku geneetika läte: taimede hübriidimine

• 17./18. saj. Vahetusel leiti, et taimedel on sugu ning viljastamine eeldab tolmendamist. Avas võimaluse taimevormide hübriidimiseks kunstliku tolmeldamise abil. Ristamised uute taimesortide aretuse eesmärgil või liigi bioloogilise olemuse selgitamiseks. Suur osa hübriididest liikidevaheliseda. Nendest ristamistest saadud hübriidid olid tihti vähese viljakusega või viljatud.
  
• Hübriidimiskatsete vähene mõju pärilikkuse olemuse mõistmisele tulenes ka sellest, et pärilikkust kui iseseisvat bioloogilist probleemi polnud püstitatudki. Pärilikkus samastus indiviidi arenguga ( ontogenees ).
  

1.3. Üldlevinud seisukohad pärilikkuse kohta XIX sajandi teaduses
•Keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused indiviidi tunnustes päranduvad vähemal või rohkemal määral järglastele: omandatud tunnuste päritavuse hüpotees.
•Pärilikkuseaine või -tegurid (gemmulad) tekivad keha kõigi osade rakkudes ja kanduvad sealt vere või muude kehavedelike kaudu suguelunditesse: pangeneesi hüpotees.
•Hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkuseaine (st