Alo Mattiisen

Põld, Ebbe-Diisa

Alo Mattiisen (0)

Keskkool - Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Alo Matti sen
(1961 -1996)
Elust
Eesti helilooja
Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval
Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala
1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala,
lõpetas 1984
1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino
Tambergi õpilasena.
1983 liitus bändiga “In Spe”
1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990
Tütar Anna-Mariita
Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas
Looming
Looming on mitmekesine .
Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal.
Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat,
instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat.
Laulud
Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86.
Tuntumad neist on: „Ei ole üksi ükski maa“, „Viis isamaalist laulu“ ja
„Emale“
"Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri
Leesment . Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl
Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi
Volmer , Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu
Tammeorg. 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia.
Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu"
" Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J.
Leesment)
"Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H.
Käo)
"Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment)
"Isamaa ilu hoieldes " 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen)
"Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J.
Leesment)
Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo
Mattiiseni emale)
Filmimuusika
Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile :
Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba"
Film " Semm "
Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm
Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum"
Teatrimuusika
Kuulsamad lavateosed , millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud:
"Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on
ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud
muusikal . Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss"
vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres
Ammas.
risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi
Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe"
koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa , Peeter Brambat, Arvo Urb
ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus
tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium ,
sisult absurdne anekdoot.
ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa . Esiettekanne Rotermanni soolalaos
NYYD '95 festivalil 25.–27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas , dirigent
- Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan
Veermaa ja Mati Tari . Saatemuusika - NYYD Ensemble.
"Väike merineitsi ", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni
muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli
kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja.
Tunnustused
1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia
1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
ALO MATTIISENI MUUSIKAPÄEVAD
Alates 1997. aastast korraldab Jõgeva Gümnaasium A.Mattiisenile
pühendatud muusikapäevi.
Kuna tegemist on konkursiga, siis ei pääse mööda žüriist, keda
traditsiooniliselt kutsutakse “Suureks Kõrvaks”.
Muusikanädal on Jõgeva linnas iga-aastaseks suursündmuseks ja
sellel on oma kindel koht vabariigi kultuurikaardil. Need, kes on siin
käinud, tahavad igal aastal uuesti tulla, et jälle laulda ning nautida erilist
õhkkonda, mille muusikapäevad loovad. Noortele on muusikaga
tegelemine eneseväljundiks, mis hoiab neid eemal tegevusetusest ja
sellest tulenevatest probleemidest.
Usume, et muusikapäevad pakuvad nii osavõtjatele kui ka publikule
hingerõõmu ja põnevaid muusikaelamusi.
Kuulamine
http://www.youtube.com/watch?v=w3ALh6Vc6DY   („Emale“)
http://www.youtube.com/watch?v=r75WMX1WFgk    („Ei ole üksi ükski
maa“)
http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY    („Eestlane olen ja
eestlaseks jään“)
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen
http://tahetund.eu/sundmused/alo-mattiiseni-muusikapaevad/

Document Outline

Slide 1
Elust
Looming
Laulud
Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu"
Filmimuusika
Teatrimuusika
Slide 8

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ebbe-Diisa Põld Õppematerjali autor

Väike slaidiesitlus Alo Mattiiseni elus ja loominust.

Muusika Alo Mattiisen muusikapäevad aastapreemia muusika aastapreemia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

A. Mattiisen elulugu

.................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 2 Alo Mattiisen oli eesti helilooja, kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis.

Muusika

docx

Alo Mattiisen

Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt

Muusika

odt

Alo Mattiisen,Sven Grünberg ,Erki-Sven Tüür

Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad

Muusika

docx

Alo Mattiisen

kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5

Muusika

docx

Alo Mattiseni viis ärkamisaegset laulu

ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat.

Muusika

ppt

Alo Mattiisen

Alo Mattiisen (1961 -1996) Elulugu · Eesti helilooja · Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval · Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala · 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 · 1988 lõpetas kompositsiooni eriala · 1983 liitus bändiga "In Spe" · 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 · Tütar Anna-Mariita · Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming · Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii"

Muusikaajalugu