Põllul paiknevad puud, metsasaared, kivihunnikud ja muud maastikuelemendid on olulised pesitsus-, toitumis- ja peidupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele ning samas ilmestavad lagedaid maastikke. Põllumajandustegevust saab arendada loodusega kooskõlas, kui talunik oma igapäevastel põllutöödel arvestab ka sealse elustikuga. Põllumajandustootmise intensiivistumine vähendab põllumajandusmaastiku mosaiiksust ja looduslikele liikidele sobivaid elupaigatüüpe (M. Semm 2003). Põldude liigirikkus Liigirikkuse seisukohalt tuleks oma talu maadel säilitada vanad taluasemed, kivivaredega või kännuhunnikutega jäätmaasiilud, metsatukad jms., sest nad on olulised pesitsus ja varjupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele. Sageli on võimalik põllumajandusmaastike liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust ise suurendada, rajades näiteks mitmeaastase taimestikuga põllupeenraid, põõsasribasid, märgalasid
Jaan Kaplisnki Kaspar Semm ME-12 Jaan Kaplisnki Sündis 22 jaanuaril 1941 Tartus Isa Jersy Kaplisnki oli Poola keele ja kirjanduse õppejõud Tartu Ülikoolis. Ema Nora Kaplinski oli tõlkija. Jaan Kaplisnki Jaan õppis Tartu ülikoolis filoloogiat. 1970. aastatel elas Tallinnas ja töötas botaanikaaias. Oli riigikogu liige. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. On abielus Tiia Toometiga. Jaan Kaplisnki Oma loomingus esindab ökoloogilist vaatepunkti, kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki Kaplisnki debüütkogu on „Jäljed allikal“ (1965), see ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki Minimalistlikke ja kõnelähedasi vorme esineb juba alates raamatus „Valge joon Võrumaa kohale“. 1980. aastatest peal...
Indrek Semm Tartu õppekeskus, 1. kursus, Ärijuhtimine Minu töö eesmärk on analüüsida artiklit teemal: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu (Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elulugu · Eesti helilooja · Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval · Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala · 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 · 1988 lõpetas kompositsiooni eriala · 1983 liitus bändiga "In Spe" · 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 · Tütar Anna-Mariita · Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming · Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charl...
Indrek Semm Tartu õppekeskus, 1. kursus, Ärijuhtimine Minu töö eesmärk on analüüsida artiklit teemal: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu (Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4
Paindlik töökorraldus Indrek Semm 08.12.2009 Tartu Paindliku töökorralduse olemus PAINDLIK PAINDUMATU · dünaamiline · muutumatu · kohandatav · jäik · parem suhtumine töösse · suhtumine töösse · motiveeriv halveneb · tööpanus suureneb · rahulolematus kasvab · huvi vähenemine 2 Teema aktuaalsuse põhjused · naiste tööturukäitumise muutumisest tingitud töö- ja pereelu konflikti teravnemine · tööjõupuuduse suurenemine · konkurentsi tihenemine toodete ja teenuste turul · töö tähenduse muutumine 3 Kellele kasulik? Töötaja Tööandja ·Sobitada ·Suurendada paremini tööd efektiivsust ja töövälist elu. ÜHISOSA 4 Paindlikult töötamise...
kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5 Pildid....................................................................................................6 Kasutatud materjal...........................................
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad...
Muudatuste juhtimine organisatsioonis kui arengu paratamatus Essee organisatsioonikäitumises Personalijuhtimine, Indrek Semm Juhendaja: Tartu, 2010 Inimesed on juba alates tsivilisatsiooni algusest juurelnud selle üle, kuidas muudatusi edukalt juhtida. Kui sajandeid tagasi sooviti teada, kuidas edukalt juhtida hõimu või riiki, siis tänapäeval keskenduvad muudatuste juhtimise uuringud peamiselt äriorganisatsioonidesse
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Indrek Semm Tervisekäitumise muutmise projekt Referaat Juhendaja: Piret Einpaul Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. KEHALISE AKTIIVSUSE SUURENDAMINE...............................................................4 2. ebatervisliku toitumise asendamiNE tervislikumaga........................................................
Järva-Jaani Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostajad***** Juhendaja: ***** Tallinn 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 Elulugu....................................................................................................lk 4 Looming..................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 ...
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS......................
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Indrek Semm JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2010 SISUKORD JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS SISSEJUHATUS Ühe tuntud panga harukontoris töötas 12 inimest. Nende seas oli nii tavalisi tellereid, väärtpaberite ja fondidega tegelevad tellereid kui ka mitmeid laenu ja finantseerimise konsultante
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Ees...
Kella alla on paigutatud majaproua Marie Elisabethi foto - siinne maailm oli tema vastutada, siin tundis keeta ja küpsetada, küllap ka teenijatüdrukult korda ja puhtust nõuda. Avatud köögiukselt võib näha ka nõuderiiulit, koogivorme, vaskanumatega pliiti ja lauda. See on tolleaegse võrulase tüüpiline köök. Kõik potid ja pannid ei ole selle maja pere omad. Palju ajastu tarbeesemeid on muuseumile annetanud naabrite järglased ja põliste võrulaste perekonnad Semm, Piir jt. 12 ARSTITUBA Dr. Fr. Kreutzwald oli töökas arst, kes hoolis oma patsientidest. Abi ja mõnikord tasuta rohtugi said nii Võru linna vaesemad elanikud kui ka ümbruskonna talurahvas. Dr. Kreutzwaldi juurde tuldi abi saama meeleldi, sest haigusi ja häda võis kurta lausa eesti keeles. Siin sai alguse ka Kreutzwaldi eestikeelne arstiteaduslik terminoloogia: palavik, põletik, reuma, paeluss jne
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
