Eesti Muinasaeg (0)

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Lõik failist

Eesti muinasaeg
1. Muinasaeg, selle periodiseerimine , dateeringud.
Muinasaeg ehk esiaeg – ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil.
Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt:

Kiviaeg
a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr)
b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr)
c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 – 1800 eKr)

Pronksiaeg ( 1800 – 500 eKr)

Rauaaeg
a) vanem rauaaeg (500 – 450 eKr)
b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr)
c) noorem rauaaeg (800 – 1200 pKr)
2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika , venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering , millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad , elatusalad, matmiskombed . Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel.
Kunda kultuur
Kammkeraamika kultuur
Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur
Dateering
Mesoliitikum,
9000 aastat eKr
Neoliitikum
Umbes 4000.a eKr Umbes 3000.a eKr
Nime saamine
Kundast avastati esimesed selleaegsed märgid ning oli mesoliitilistest asulatest esimene, mis avastati.
Savinõude välispinda kaunistati kammi meenutava hambulise templiga ja kuna taolised nõud olid tüüpilised võtsid arheoloogid kasutusele kammkeraamika nimetuse.
Nimetus tuli sellest, kuidas nõusid kaunis- tati. Nimelt punuti tai- medest nöörid, mis mässiti toore nõu üm- ber. Samuti valmistati tolajal venet e. paati meenutavaid kirveid, mis olid väga hoolikalt lihvitud ja sisse puuri -tud silmaaugud.
Tuntumad asulad(dateering)
Pulli (9000- 8500 a eKr)
Sindi- Lodja (200 a Pullist noorem)
Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr)
Tamula, Akali ( Peipsi järve ääres), Narva Joaoru.
Asulad, hooned
Asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades.
Asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal, väikesaarel. Elamud tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Lisaks koonusjatele elamutele ka neljakandilised postidel tuginevad hooned.
Asulad paiknesid kaugemal suurtest veekogudest . Majad olid neljakandilised ja tuginesid postidel. Ilmselt elati taludes.
Oskused
Oskasid algeliselt lihvida kivi, valmistada puust, sarvedest ning luust tööriistu, punuda püüniseid.
Kodustati koer.
Oskasid:

Tööriistu korralikumalt lihvida ning teritada;
Valmistada savinõusid
Valmistada ehteid , teha väikseid skulptuure (st kunst oli kujunenud)
Kangast kududa (alates hilisest kammkeraamikast)
Algeliselt põldu harida
Tekkinud oli religioon

Töö-ja tarberiistad
Kivikirved, ahinguotsad, harpuunid, püünised, nooled, viskeodad, naasklid, talb .
Savinõud, kivikirves , vibu , oda, talv, nuga, kõõvits, kalapüügivahendid, kõblas jt.
Samad, erinevuseks silmaauguga kivikirves.
Elatusalad
Kalapüük, korilus , küttimine
Küttimine, kalapüük, korilus
Loomakasvatus, maaviljelus , kalapüük, korilus, küttimine
Matmiskombed
Ei saa midagi kindlat öelda, sest avastatud on väga vähe matuseid.
Surnud maeti asula territooriumile (vahel isegi elamu põranda alla), kaasa pandi ehteid, kõõvits, noakesi, luust kujukesi , merevaiku,
Maeti asulast välja poole, surnu asetati külili nagu ta magaks.
3. Pronksiaeg: dateering; miks jäi periood suhteliselt lühikeseks, pronksi eelised kiviga võrreldes, Asva asula, kindlustatud ja avaasulad, kooselu, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed, uut tüüpi kinnismuistised .
Pronksiaeg (1800-500eKr) jäi lühikeseks, kuna ....
Pronksi eelised kivi ees on see, et ta on tugevam ning tänu sulavusele sai teda paremini vajalikku vormi.
Uut tüüpi kinnismuistised, mis iseloomustavad pronksiaega on:

Kivikirstkalmed (Jõelähtmel)

Kindlustatud asulad (Asva asula)

Laevkalmed (Saaremaal Sõrves)

Põllud, põldude jäänused (Sahva-Loo põllud, Rebala)

Lohukivid (Saaremaa Tumalas, Assaku)
Tuntuim asulakoht
Asva asula, Saaremaa; tekkimine 9.-8.sajand eKr.
Asulate iseloomustus
Oli kahte liiki asulaid: a) avaasulad, kus elas suurem osa inimestest.
b) kindlustatud asulad – kindlustatus seisnes palkidest ja/või paekivist aia ehitamises, elati püsivalt.
Kooselu
Elati peredena, igal perel oma talu. Ilmselt oli kujunenud põllumaa eraomandus, varanduslik ebavõrdsus.
Töö-ja tarberiistad
Endiselt kivist, puust, luust. Pronks esemeid vähe. Kirves, sirp , nuga, kõplad (nt sarv), lina töötlemise vahendid, jahvatamiskivid, harpuun , oda( otsad ), ahing, ader , savinõud.
Elatusalad
Karjakasvatus: lambad , kitsed, veised , vähem aga hobuseid, sigu.
Põlluharimine: oder , nisu ja kaer, hirss , uba ning lina.
Matmiskombed

Kivikirstkalmed – maapealne matmispaik , mis kujutab endast kirstu matusega ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. Rajati 1000-200 eKr. Matused nii laipadena kui põletatult, hauapanuseid väga vähe.

Laevkalmed – maapealne matmispaik, mis kujutas endast kirstu matusega ja selle ümber laotud laeva kujulist müüri. 9.-8.sajand eKr vanimad põletusmatused.

Maahauad – laipadena või põletatult.

Põletatud jäänused puistati maa peale.
4. Rauaaeg: dateering; raua eelised pronksiga võrreldes, kooselu, asulate iseloomustus, elatus- ja tegevusalad, matmiskombed, uued oskused.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

Vastab küsimustele:
1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud.
2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel.
3. Pronksiaeg: dateering; miks jäi periood suhteliselt lühikeseks, pronksi eelised kiviga võrreldes, Asva asula, kindlustatud ja avaasulad, kooselu, töö- ja tarberiistd, elatusalad, matmiskombed, uut tüüpi kinnismuistised.
4. Rauaaeg: dateering; raua eelised pronksiga võrreldes, kooselu, tasulate iseloomustus, elatus- ja tegevusalad, matmiskombed, uued oskused.
5. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused.
6. Külade tüübid.
7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile.
8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid.
9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad.
10. Muinasusund ja tänapäev.
11. Eestlased ja ristiusk muinasaja lõpul.
12. Selgita: arheoloogiline kultuur, adramaa, alepõllundus, söödipõllundus, kahe- ja kolmeväljasüsteem, vahetus- ja vahendusaubandus, linnus, kihelkond, maakond, vanem, ruunikivi, Idatee, religioon, animism, lohukivi.
13. Piltide järgi tunda ära kamm- ja nöörkeraamikanõud, venekirveskultuuri matus, laev-, kivikirst- ja tarandkalme, erinevate kultuuride tööriistad, linnuste tüübid, ruunikivi, külade tüübid, lohukivi.

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti muinasaeg

1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus

Ajalugu

odt

Muinasaeg

· Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk

Ajalugu

docx

Ajaloo KT, 10. klass, Eesti muinasajal

Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule

Ajalugu

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200)

Ajalugu

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum

Ajalugu

Rohkem sarnaseid