Tegelikult pole usu –ja sugueluline kokkukuuluvus kristlikus maailmas sugugi nii tundmatu nagu esimesel pilgul paistab. Laine Trapido on kirjutanud, et pea kõikides kultuurides on arumunud loonud oma riitusi.7 Ingvar Luhaäär on tõdenud, et viimasel ajal on Euroopa seksuaalmaagia laenanud palju India tantrismist ja Hiina taoismist. 8 Olen sarnasel arvamusel, et tantrismi harrastajate arv kasvab pidevalt ning välja on antud väga palju teoseid. 3 Eesti Akadeemiline Orientaalselts. Ida mõtteloo leksikon. [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/l.html] 14.05.2011 4 Webster, Richard. Armastuse ja romantika maagilised sümbolid. Tallinn: Sinisukk, 2010. Lk 11. 5 Tantra, vaimsus ja seks. Tõlkija eessõna. [http://raulpage.org/tantra/] 14.05.2011 6 Ibid. [http://raulpage.org/tantra/] 14.05.2011 7 Trapido, Laine. Seksuaalsus eri kultuurides. Tallinn: Medcina, 2010. Lk 109-110. 8 Luhaäär, Ingvar. Praktiline maagia: Armumaagia. Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2006. Lk 44.
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoi...
Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (väljaspool seisusi olevad) Lugemissoovitusi Bhagavadgītā. Sanskriti k. tlk Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu 40/41, 1980. Teine väljaanne: Tartu, Biblio, 2000. Mahatma Gandhi. Maailm on väsinud vihkamast. – LR, 41, 1969. Teine väljaanne: Pilgrimi Raamat, 2013. Narayan, R.K. Jumalad, deemonid ja teised. Eesti Raamat, 1990. Nehru, Jawaharlal. India avastamine. LR, 24-26, 1978. Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon. TÜ Orientalistikakeskus, 2006 ja 2011.
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia ...
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
..............................................................................................11 9Kokkuvõte...............................................................................................................................12 Allikad.......................................................................................................................................13 2 1 SISSEJUHATUS Enda kasvatusteadliku mõtteloo miniuurimustöö peategelaseks valisin Enn Koemetsa. Põhjus selleks on lihtne, tema mõtted meeldivad mulle ja tema kirjapandut on huvitav ja põnev lugeda . Töö esitan teoreetilise miniuurimusena ja annan endast parima, et kõik vajalik ja oluline Ennu elust ja loomingust saaks kirja pandud. Samuti võrdlen Ennu loodut tänapäeva mudelitega ja enda arusaamaga. Enn Koemets oli eesti kasvatusteadlane. Ta on andnud suure panuse eesti kasvatusteaduse arengusse
Väike-Maarja Gümnaasium HANDO RUNNEL Koostanud: Jaanika Vilgelm Juhendaja: Ülle Lääne November 2011 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 7 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsi...
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka ...
Kuressaare Gümnaasium HANDO RUNNEL Luulereferaat Koostanud: Silvar Vahkal Juhendaja: Maret Laurson Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise ...
Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt neisse küsimustesse selgust tuua. Mind jahmatas eelmisel õppeaastal ülikoolis, kui mainisin tudengitele Kaido Kama ja Olari Taali, ning küsisin, kui paljud teavad, kes nood on. Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja
6. Leonhard Neuman `` Kõrge vaim on meie vari.`` (2005) - Pärast Tartu Ülikoolist juristidiplomi saamist helikunsti radadele pöördunud Leenart (Leonhard) Neuman (18851933) esindab noores eesti kultuuris põlvkonda, kes pööras otsustavalt selja diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt Neuman niisiis muusikuna harima ja üles töötama. Käesoleva teose näol on tegemist Eesti mõtteloo sarja 64. raamatuga, Neumani valdavalt muusikast ja muusikutest kirjutatud artiklite kogumikuga. 7. Tõnu Trubetsky ja Kalev Lehola `` HAAKNÕELA KÜLM HELK. EESTI PUNK 1972-1990`` (2012) - Krokodill: ,,Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, sefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat
Nad teevad lehtedest tassikesed (aitavad veepinnal püsida), süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma. "Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale." Palverännakud. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Sisukord 1. Budism 2. Budism Eestis 3. Buddha õpetus 4. Levik ja suunad 5. Busistide kombed, rituaalid ja pühad 6. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus: Ida mõtteloo leksikon Tipitaka Mahajaana Vadzrajaana Seadmuseratta käimapanemine Budismi taust I Budismi taust II http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/budism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=115&kateg=5&alam=20&leht=12 http://et.wikipedia.org/wiki/Budismi_ajalugu http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loengud.htm
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Hiljem töötas ,,Loomingu" toimetuses, kes trükkis osad ta luuletused. Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses. 1971. aastas...
meistriteos ,,trükis surnuna sündinult" Kaheksa aastat hiljem tegi ta uue katse ja avaldas oma peateose tulemused veidi lühendatuna, ümbertöötanuna ja ainult olulist säilitades teoses ,,Uurimus inimmõistusest". Lisas sellesse agressiivse ja rohmaka stiiliga teosesse veel radikaalsed seisukohavõtud imede ja Jumala teemadel, et pälvida üldsuse tähelepanu. Saigi, kuid eelkõige kui kriitika ja pilkamise objekt. Nüüdisajal loetakse Hume skeptitsismi läbimurdvaks etapiks lääne mõtteloo arengus. Nimetatud kahe teose kõrval vihiseb Hume filosoofiline mõõk kõige uljamalt tema lühikeses raamatus ,,Vestlused loomulikust religioonist", mis on üks religioonifilosoofia klassikalisi teoseid. Hume püüab näidata seal, et religioonile on võimatu leida ratsionaalset alust. Kuna teos kujunes üldilmelt liiga ägedaks ja radikaalseks, jättis Hume selle avaldamata ning see ilmus alles pärast tema surma (1779) Tuleb mainida ka 1752
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest
paljudest keeltest. Tänu interneti laialdasele levikule on mitmekülgne budismiteemaline teave kättesaadav väga paljudest veebi-allikatest, nii võõr- kui ka emakeeles. V. Väärtnõu eestvedamisel valmis, erinevatest allikatest kopeerituna/kokkupanduna, budistlikule kultuurile keskendunud eestikeelne "Budismi Entsüklopeedia" veebis. Linnart Mälli, kes oli juba eelmise sajandi 60.-ndatel alustanud budismi teadusliku uurimisega, toimetamisel ilmus "Ida mõtteloo leksikon" (2006, 2011), mille terminoloogiline osa on samuti veebis kättesaadav. Budistliku kultuuri kui maailma- või rahvuspärandi säilitamiseks ning edendamiseks on mitmed Eesti budistlikud-, haridus-, kultuurilis-, poliitilised organisatsioonid ja ühendused koostööd teinud - niiviisi on Eestis toimunud Tema Pühaduse XIV Dalai-laama ning teiste tiibeti budismi koolkondade juhtide ning tähtsamate õpetajate korduvad visiidid; poliitilised meeleavaldused; budismiteemalised
mida tema töödega õieti peale hakata. Kiriku reaktsioon tagasi võidetud antiikaegsetele kirjatöödele ilmnes kolmes etapis. Kõigepealt tervitati töid rõõmuga, kuid kui leiti, et need sisaldavad mitmeid vasturääkivusi kiriku dogmadega, tauniti neid kui paganlikke. Viimaks tehti pingutusi, et töid osaliselt modifitseerida ning uues vormis sai neid lõpuks kirikudogmade hulka inkorporeerida. Mõned teraseimad mõtlejaid kogu lääne mõtteloo jooksul üldse võtsid endale monumentaalse ülesande sünteesida Aristotelese filosoofiat ja kristlikku teoloogiat seda sünteesi hakati nimetama skolastikaks. Mõtlemiskoht: ja mis on sellel kõigel pistmist psühholoogiaga? St. Thomas Aquinas (1224-1274) Tasub mainida, et kaasüliõpilased kutsusid seda endassepöördunud suurt kasvu tüüpi ,,nürimeelseks härjaks". Omandas doktorikraadi teoloogias erakordselt vara ning ta nimetati Pariisi
Laps oli eeskostealune, keda tõsiselt võtta polnud põhjust. Ta sai teada vaid seda, mida talle seletati ja näidati. Läbi taoliste arusaamade prisma lapsi nähtigi. 1900. aastal ilmus Ellen Keylt, kuulsalt Rootsi naiste ja laste õiguste eest seisjalt, raamat "Lapse sajand". Autor avaldas lootust, et eelolev aastasada õpetab lähenema lapsele teisiti, avastama ning austama temas inimest ja ainulaadset mina. Sada aastat hiljem leiti pedagoogilise mõtteloo esindajate konverentsidel, kui nurjunud oli see lootus. Ent siiski! Nii tulidki indigolapsed paljuski tänu sellele, et harjumuspärastes last alandavates ning alahindavates arusaamades oli tekkinud mõra. Täiskasvanud hakkasid paremini nägema, mida lapsed suudavad. Samas on mitmemõõtmeline maailm äratanud lastes endas tugeva mina-teadvuse, mida enam pimesi kuuletuma ei pane. Vabanemine mitmetest kultuurilistest painajatest lubabki lastel ilmutada oma tahet, tajuda
17 tuues välja konfutsianismi põhitõed. Tõenäoliselt tänu temale jõudis Konfutsiuse õpetus massidesse. Pandi kirja Sõdivate riikide perioodil (479220 e.m.a). Sõdivate riikide perioodil toimus Hiinas filosoofilis-poliitiline debatt, paljud inimesed võtsid sõna teemadel, kuidas teha riiki paremaks. Sel ajal tegutses nn ,,sada poliitilist koolkonda". Põhilisi koolkondi oli kuus, tol ajal loodud tekstid moodustavad hiina mõtteloo tuumiku, nt Mozi õpetus (,,Mozi"), samuti ,,Daodejing" (,,Laozi"). See on natuurfilosoofiline traktaat, mis räägib maailma ja ühiskonna toimimisest; keskmes on dào kui kosmoloogiline kord. Zhuangzi oli teine taoistlik mõtleja samal perioodil (Laozi võis olla ka väljamõeldud, Zhuangzi aga ajalooline tegelane). ,,Zhuangzi" räägib kõigi asjade suhtelisest iseloomust ja protsessuaalsusest. Samuti Sunzi ja Sun Bini traktaat ,,Bingfa". See on sõjateooria kuidas
Martna emigratsioonis kuni 1917, Austia ja Saksamaa sotsiaaldemokraatlike tegelastega lävib. Kirjutanud mälestused lapsepõlve keskkonnast ajaloolis-etnograafiline etüüd ,,Külast" 1914. Läänemaa olud 1860. aastatel. Väike aga sisutihe. Eesti Vabariigi aegu, kui Martna Asutava Kogu ja seltside liider. Eesti rahvus väestada ja välisdelegatsiooni loomisel tal roll. Peeter Ruubel (1885-1957) Noor-Eesti tegelane. Ajaloo uurimisega neist enim tegelenud. Ühiskondliku mõtteloo uurijaid. Hariduselt jurist, ametilt advokaat. Ruubel uuris haritlaskonna ja ideede kujunemist 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. 1915 ilmus ühiskondlikpoliitiline ajakiri ,,Vaba Sõna", toimetajaks Hans Kruus, seal Ruubelilt kirjutiste seeria. Täiendanud: ,,Poliitilised ja ühiskondlikud voolud Eestis 1860-1905" 1920 ja ,,Noor-Eesti ja poliitika 1905- 1915". Nikolai Köstner (1885-1959) majandusteadlane, sotsiaaldemokraat, parteis Eesti Vabariigi alguses
juuni inimest. 30.juuni Tallinnas avati Prantsuse kultuurikeskus. Narvas ja Sillamäel korraldasid Vene-meelsed ringkonnad omal algatusel 16.–17. referendumi rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses. Riigikohus tunnistas 11. juuli augustil Narva ja hiljem ka Sillamäe rahvahääletuse õigustühiseks. 25. juuli – 2. Konflikt Jäägrikompanii allumatuse pärast. august Asutati Eesti Mõtteloo Sihtkapital, mis hakkas toetama Eesti autorite 23. august vaimuloomingu väljaandmist filosoofia, esteetika, poliitika ja etnoloogia vallas. 26. august Pommiplahvatus Tallinnas Vabaduse väljaku ja Harju tänava nurgal. 31. august Leedust lahkusid viimased Vene väeüksused. 10. Paavst Johannes Paulus II külaskäigul Tallinnas. september 11. Eesti Rahvusraamatukogu uue hoone pidulik avamine; lugejatele olid uksed avatud
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
(ibid) (Varju mõistest Jungil on juttu olnud eespool.) Tuues duaalse jumalapildi juures religiooniloolisi võrdlusparalleele, leiab Jung, et mõtte areng Idas ja Läänes on arenenud erinevaid teid mööda. ,,Selle kõige selgema väljenduse leiame juudi jumaluse-kontseptsiooni reformeerimises kristluse poolt: moraalselt kahemõttelisest Jahvest sai ainuliselt hea Jumal, samas kui kõik kuri koondus kuradisse." (JUNG 1986:37) Jung leiab, et taolise arengu põhjustas Lääne mõtteloo spetsiifika, mis ei talunud ambivalentsust ning lõhestas jumaluse kaheks ning püüdis ära heita halba poolt. Idas näiteks säilitas jumal Kali oma paradoksaalse loomuse muutmata kujul. 63 Kohutatuna manilaste dualismist hakati keskajal ka kuradi tähtsust järjest vähendama, et säilitada jumalapildi ühesust. Kuivõrd igapäevane kuri pidi kuidagi oma koha leidma, siis omistati pea kogu süü selle eest pärispatust rikutud inimesele
Koolimatemaatika keskendub paraku aga just selle keele õpetamisele ja nii jääbki sisuline tähendus õpilaste jaoks tihti vormi poolt varjatuks. Erinevalt tavalistest õpi- kutest, mis sarnanevad sisult tihti just klassikaliste keeleõpikutega, on selle raamatu eesmärgiks olla pigem „tõlge”, tutvustades matemaatilise mõtteloo arengut ja selle põhiideid, näidates keelt selle juurde üksnes möödaminnes. Loodan, et selle tõlke kaudu avaneb ka lugejale pilt sellesse lummavasse ideede maa- ilma, mida mina ning raamatu autorid „päris” matemaatika nime all armastavad. Kui veab, annab see teos ehk mõnele motivatsiooni ka keeleõpinguid jätkata ning lõpuks neid teoseid ka originaalis lugema õppida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
