..... ·"Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) ·"Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) ·"Vargamäe vanad ja noored" (2003) ·"Limpa ja mereröövlid" (2004) ·"Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") ·"Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) ·"Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) ·"Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) ·"Jutud" (kogumik; 2005) ·"Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) ·"Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) ·"Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) ·"Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) ·"Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ·"Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) ·"Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Lavastatud näidendid ·"Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) ·"Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999)
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eesti...
· "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Kaka ja kevad" (2009, Varrak Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estn...
Laululuik Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus. Pesitsevad Euraasias. Eestis väga haruldane, kuid suureneva arvukusega. Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi. Üldpikkus on 145160 cm. Tiibade siruulatus 218243 cm. Luitsnokk-part Ladinakeelne nimetus: Anas clypeata. Rahvapärane nimetus luitsnokk. Kuulub partslaste sugukonda ja haneliste seltsi. Elab Euraasia parasvöötmes ja Põhja-Ameerika lääneosas. Talvitub lõunas. Kaalub: 4701100 g. Lühikene kael ja väike pea. Toitub limustest, planktonist, vähilaadsetest, veeputukatest ja nende vastsetest. Laululuik ja luitsnokk-part Laululuik Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus. Pesitsevad Euraasias. Eestis väga haruldane, kuid suureneva arvukusega. Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi. Üldpikkus on 145160 cm. Tiibade siruulatus 218243 cm. Luitsnokk-part Ladinakeelne nimetus: Anas clypeata. Rahvapärane nimetus luitsnokk.
2 childrens Estonian writer education Tallinn 32. high school Tartu University(department of education) Jobs Cultural editor of ''Päevaleht'' ''Eesti Päevaleht'' humor side Editor Estonian 'Writers' Association since 1996 Works "Kaelkirjak" 1995 "Õlle kõrvale" 1996 "Kalevipoeg" 1997 "Pagari piparkook" 1999 "Sirli, Siim ja saladused" 1999 "Rehepapp ehk November" 2000 "Adolf Rühka lühikene elu" 2005 "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 "Käsitöötuba" 2008 "Kaka ja kevad" 2009 "Jumala lood" 2010 Awards Luts humor Prize 1993 Tuglas Short Story Prize 1998 Viru Literary Prize 2001 An original drama prize 2007 Shows "Vanamehed seitsmendalt" 1992 "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" 1997 "Papagoide päevad" 2000 "Rehepapp" 2001 "Romeo ja Julia"2004 "Lotte reis lõunamaale" 2005 "Keiserlik kokk" 2008
Merilin Saksniit Ühe säilitusühiku kirjeldus ,,Eesti keele õpetus koolidele" 1. Millist osa etendas autor oma ajas, lühidalt? - Konkreetne autor, Hans Einer, ei olnud oma ajastu suurmees. 2. Mida autor oma koostatud SÜga taotles? Eesti keele tähtsuse rõhutamist ning selle edasikandmist. 3. Mil viisil SÜ peegeldab oma aega (näiteks vana eesti kirjaviis jne)? Antud säilitusühik on valdavalt vana eesti kirjaviisis, kuid mõned leheküljed on ka tänapäevasemale stiilile sarnasemad, kuid esines siiski erinevusi (v tähe asemel on w). 4. Milline oli SÜ tähtsus eesti rahva jaoks ajal, mil see välja anti? Raamat anti välja 1913. aastal Tallinnas. See oli aeg, mil eestlased liikusid iseseisvumise suunas. Väga tähtis oli sellisel ajal levitada just eestlastele endale omaseid teoseid ning a...
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kae...
TSEHHOV PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõep...
3-4 korda väiksemad kui gripiviirused läbimõõduga 27-32 nanomeetrit nakatavad vaid inimesi neli erinevat noroviiruste genotüüpi- 20 geneetiliseks klastriks Mis on noroviirus? • Noroviirus ehk Norwalk-viirus • Eriti levinud sügis-talvisel hooajal • Ei lähe külmetushaiguste alla • Kutsutakse vääralt kõhugripiks • Haigusel lühikene kestvus: 24-48 tundi • Ei teki pikaajalisi tervisehäireid • Väga kergesti nakkav haigus Haiguse sümptomid • Viirus siseneb organismi suu kaudu • Avalduvad 24-48 pärast viiruse sattumist org. • Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, väsimustunne • Mõnikord väike palavik, külmavärinad, peavalu • Haigus algab järsult väga halva enesetundega Kuidas nakatutakse • Otsesel kontaktil haigega •
Hannes Võrno, Peeter Oja, Mart Juur, Vahur Kersna, Marko Reikop ja Anu Välba. Lemmikud välismaa telekanalid Lemmikud välismaa telekanalid inimeste seas on Eurosport, FOX Crime, Animal Planet, Discovery Channel, MTV Europe, MCM Top, RTR Planeta ja TV 1000 Vene keeles. Raadiojaamade populaarsus Populaarsemad telezanrid Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Kokkuvõte Reklaami tähtsus noorematel inimestel on suur aga see vaibub saades vanemaks Inimestele meeldib lühikene ja tabav reklaam Nooremad inimesed tahavad meelelahutust, aga vanemad inimesed otsivad rohkem informatsiooni Meedia roll on üldiselt suur ja huvitutakse rohkem uudistest. Täname tähelepanu eest!
· 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased 2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid?
· suhkruhaigus · reuma · lühinägelikkus · skisofreenia Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne) · Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) · Keskmine eluiga: harva üle 30. eluaasta. · Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude aregu defektid jt. anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikumad haigustele, sageli esineb hüpotüreodismi, ägedat leukeemiat või katarrakti. · Sündroomi kirjeldas esmakordselt dr. J
Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) 6 · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) 3.4 Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992)
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest paran...
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: 1. Mida tähendavad järgmised mõisted? 2. Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulemusena mingi väärtuse. Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene ja nad täidavad mõlemad ülesandeid, aga need ülesanded on erinevad. 2. parameeter ja argument: Esimene on ühelaadseid objekte või protsesse ...
· "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Romeo ja Julia" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) 4 · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed" (2008; Varrak)
· "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Samuti on Kivirähk kirjutanud näidendeid ja stsenaariume:
seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Talurahva olukord muutus eriti raskeks siis, kui halva ilma tõttu vili ikaldus. Vihmase suvega mädanes põldudel hein, mida talvel loomadele toiduks anda, ning teravili kasvas vaevaliselt. Nii oli käes näljahäda. 17. saj. lõpul muutus talupoegade olukord helgemaks. Mõisnike vabadusi piirati, talupojad said õiguse end kohtus ülekohtu eest kaitsta, mis oli nende seisukohalt ülimalt oluline. Rootsi aeg Eestis, ehkki lühikene, tõi oma reformidega kergendusi talurahva ellu, äratas usaldust riigivõimu vastu ning tõstis talupoja enesetunnet ja töörõõmu. Talupoeg oli jälle saamas inimeseks, kelle õigusel oli kaitse ning elul ja tööl mõte. Pikema rahuaja järel, Rootsi aja lõpuks, saavutas maarahvas rahuldava jõukuse.
ning hiljem tehti sinna s-kujuline lokk. See sümboliseeris lapse noorust. See kehtis nii poiste kui ka tüdrukute seas kuni puberteedieani. Vanemaks saades tüdrukud lasid teha endale patse ja poisid ajasid oma juuksed üldse maha. Meestel pidi juuksed ära ajama, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Naistel oli soeng unikaalsem. Neil oli populaarne juukseid peadligi hoida. Juuksed olid lokkis kas loomulikult või keemilisel viisil. Enamjaolt meeldis naistele lühikene lõige, umbes kõrvadeni. Peakatteid enamjaolt ei kantud, ainult vaaraod kandsid pschent'i, mis oli kõrge ja koosnes Ülem- ja Alam-Egiptust sümboliseerivast kroonist. Seda peakatet oli näha paljudel seinamaalingutel ja reljeefidel. Inimesed käisid enamasti ringi paljajalu, kuid sandaalid olid ka tuntud. Jalatsid olid nende garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Sandaalid olid tehtud kahest rihmast ja tallast. Isegi kullast sandaalid olid vaaraode poolt kasutusel
KREUTZWALD Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.detsember 1803 - 25.august 1882) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, s...
Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi
Järgmisel päeval me käaisime niisama sõidmasa Pärnu linnas ja siis saabusgi õhtu ja järgmisel hommikul hakkasime sõidma Saaremaale ehks siis Kuressaaresse ja seal oli meil ka ü tuttav. Saaremaal oli ka mõnus ha ilmad olid päikselised, kuid üks päev oli vihmane ja tol vihmasel päeval me käisime Kuressaaeres Piiskopilinnas ja seal mulle meeldis väga ja seal oli muuseom kus oli nii lihte ära eksida. päevad lendasid nii kiiresti, et suvigi tundus nii lühikene. Saaremaalt me siis sõidsime Tallinnasse ja olime vanaema juures üks öö ja hommikul me läksime Soome sellepärast, et järgmisel hommikul kell 6 pidime juba Peterbugi sõidma rongiga, õnneks ei olnud pikk sõit. Peterburis me siis sõidsime metrootega ja käisime shoppamas natukene ja väikse laevaga sõidmas. Viimasel päeval me eriti ei teinud midagi kui ainult käisim kinos. kui koju tagasi jõudsime oli põhimõtteliselt reisi lõpp ja oligi ainult veel paar nädalat aega kuni koolini
aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632.a avati kunigas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Peale Vene-Rootsi sõda viidi ülikool 1656.a. Tallinnasse. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1960.a. Rootsi aeg Eestis, ehkki lühikene, tõi oma reformidega kergendusi talurahva ellu. Pikema rahuaja järel, Rootsi aja lõpuks, saavutas maarahvas rahuldava jõukuse.
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Se...
3.1Mitu kirjet leidub venemaa Riikliku Merelaevastiku arhiivis admiral Krusensterni kohta? 14 tk sõber kes venekeelt oskab ütles 3.2 Palju kirjeid (alates aastast kuni aastani) leidub Eesti õigeusu kiriku kohta Peterburi Riiklius Ajaloo Keskarhiivis? 1 kirje sõber kes venekeelt oskab ütles 3.3 Palju arhivaale leidub venemaa arhiivides Haapsalu (Hapsal) kohta? Anda vanima dokumendi lühike sisukirjeldus. 2 ja ei saa aru sellest 27.01.1836 3.4 Sama Pärnu (pernau) kohta. Anda vanima dokumendi lühikene sisukirjeldus. 6 ja ei saa ka aru sellest 1777 aasta 4 Artiklite andmebaas ISE 4.1 Leida Mehis Hakkaja artikleid e-turvalisuse kohta.Millises väljaandes ilmunud,mis aastal,mitu artiklit? Eturvalisust tuleb nii defineerida kui ka mõõta Äripäev 19 aprill 2013 1 artikkel ? 4.2 Leida Heiki Urbala artikkel programmeerimiskeelte kohta.Pealkiri , väljaanne, ilmumisaeg. Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python 4 märts 2013 Äripäev 4.2
Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule.
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-18...
"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" "Wremja. Timur ja tema meeskond" (koos Mart Juurega) "Pagari piparkook" "Wremja. Zorro märk" (koos Mart "Liblikas" Juurega) "Sirli, Siim ja saladused" "Jutud" "Adolf Rühka lühikene elu" "Rahva oma kaitse" (koos Mart "Vargamäe vanad ja noored Juurega) tembutavad jälle" "Rehepapp, ehk, November" "Aabitsa kukk" "Sibulad ja sokolaad" (avaldanud "Leiutajateküla Lotte" koos Tõnu Ojaga) "Mees, kes teadis ussisõnu" "Papagoide päevad" "Sürrealistid" "Lotte reis lõunamaale" "Voldemar" "Romeo ja Julia"
päris peeglit, kust iga külastaja ennast näha võis. Töö oli iseenesest lihtne, kuid siiski lööv. Kõige huvitavamaks väljapaneku osaks sellel näitusel oli minu arvates Saskia Järve teos ,,Teesklen kõrgemaks minaks olemist". Tegemist on 2009 aastal valminud 190 x 259 cm suuruse õlimaaliga. Maal kujutab endast noort tüdrukut valges kleidis koos vanema naise ja koeraga seismas keset rohelust, mida katavad väikesed valged täpid. Pildi all on toodud lühikene eneseanalüüs. Teost vaadates on kohe tunda teatud hingelist olemust. Roheline taust mõjub rahustavalt ja samas külge tõmbavalt. Ta paneb ennast lähemalt uurima ja endasse süüvima. Maalil on selgelt olemas lugu, mida ta vaatajale jutustada püüab. Ta justkui väljendab ühe inimese hingesopis leiduvaid tundeid,mälestusi ja lootusi. Usun, et see on sedalaadi töö, millest vähesed inimesed päris ükskõikselt mööda suudaksid kõndida.
Pärilikud haigused Koostas: Martin Pentson Juhendas: Ly Valdmaa Suure- Jaani, veebruar 2001 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Kromosoomhaigused Geenihaigused (kromosoom- ja genoommutatsioonide (geenmutatsioonide tagajärjel) tagajärjel) · Huntingtoni tantstõbi · Down'i sünd...
"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" "Wremja. Timur ja tema meeskond" (koos Mart Juurega) "Pagari piparkook" "Wremja. Zorro märk" (koos Mart "Liblikas" Juurega) "Sirli, Siim ja saladused" "Jutud" "Adolf Rühka lühikene elu" "Rahva oma kaitse" (koos Mart "Vargamäe vanad ja noored Juurega) tembutavad jälle" "Rehepapp, ehk, November" "Aabitsa kukk" "Sibulad ja sokolaad" (avaldanud "Leiutajateküla Lotte" koos Tõnu Ojaga) "Mees, kes teadis ussisõnu" "Papagoide päevad" "Sürrealistid" "Lotte reis lõunamaale" "Voldemar" "Romeo ja Julia"
,,Lepatriinude jõulud"(2001) ,,Vabariigi valvur"(1994; 7- osaline teleseriaal) Lavastatud näidendid ,,Vanamehed seitsmendalt"(1992) ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Jalutuskäik vikerkaarele"(1994) ,,Atentaat Caesarile"(1997) ,,Kakand ja kakand"(1998) ,,Hiired pööningul"(2001) ,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005) ,,Aabitsa kukk"(2006) ,,Voldemar"(2007) Tunnustused 1993 Lutsu huumoripreemia 1995,2000 Eesti kirjanduse aastapreemia 1998 Friedebert Tuglase novelliauhind 2001 Virumaa kirjandusauhind 2006 parim lastekirjanik(,,Limpa ja mereröövlid") Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama,aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve
aidata; ● Pärast seda, kui Amin(Afganistani Demokraatliku Vabariigi teine president) keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted; ● Vägede sisseviimine Afganistani oli NSV Liidu tippjuhtkonnal olnud plaanis juba mitu kuud ning Afganistani valitsus oli saatnud kümmekond sellelaadset palvet. ● 12.dets 1979 koostati lühikene protokoll mille alusel otsustati lõplikult viia NSV liidu väed Afganistani; ● Häire korras saadeti piirile kõigepealt motolaskurdiviisi pataljon ja neile järgnesid 108. motolaskurdiviisi kõik väeosad; ● Nende hulgas oli ka Vitebski 103. õhudessantdiviisis teeninud eestlasest reamees Aarne Vinni, keda autasustati hiljem postuumselt Punatähe ordeniga, mis anti üle tema vanematele; ● 1979. aasta 25. ja 26
Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Kasutatakse kreemide, emailvärvide ja lõhkeainete (dünamiit ehk nitroglütseriin) valmistamiseks. Glütserooli leidub kõikides rasvades, sellele kinnituvad erineva süsinikahela pikkusega karboksüülhapped (ehk rasvhapped) ja saadakse erinevad rasvad. Glütserool lahustub hästi, kuna tal on lühikene süsinikuahel ja kolm OH rühma. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc keemia.matefus.eu/alko.ppt http://www.kaidotiits.eu/index.php/keemia-mainlink/loengud-menu/71-alko-alias https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:VLxw3TP3UUIJ:koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId %3D1-93813f9cd582d1870e6708292716ab0b4fd11a42%26attachmentId %3D2716+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESh56Kr-hjIeqBlLtvw6P- jt_0H2sbYnHBe29UH61ON-
Arveldamine: Alati kaardiga. Võimalus maksta ka sularahas, mida mina kasutan väga harva. Kauba pakkimine: Kilekotti, kui just ei osta 15kg koeratoitu. Kontakti lõpetamine: Nägemist! ANALÜÜS: 1-NE KÜLASTUS LOOMAPOODI: Müüja Teretab viisakalt, õrn naeratus näol. Ostan koertele kassa kõrval pakutavat närimiskonti. Seejärel suundun otse maksma, kuna rohkem vajadust polnud. Kassas vahetame veel paar sõna omavahel ja peale arveldamist lahkun poest. Nägemist! Toimus müük, lühikene kontakti loomine. Kiire läbi hüppamine poest kindla sooviga. 2-NE KÜLASTUS LOOMAPOODI: Müüja Tervitab, naeratus näol. Suundume koos minu abipalvega koerale uut toitu valima. Müüja loeb paki tagant ette mis seal kirjas ja kõik. Sellest oli mulle muidugi vähe abi. Sellest hoolimata peale paari toidu koos läbi vaatamisest, ostan ma enda arust sobivama. Suundume letti ja toimub arveldamine. Seejärel lahkun poest. Nägemist! Toimus müük
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803 1882) ,,Kodutohter" ja ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" Õpilane: Mario Liiva Sisukord Kodutohter, Maailm ja mõnda mis seal sees leida on 3 Kodutohter Kodutohter valmis 1879. aastal tema 44aastase arstitöö kokkuvõte ja see oli tema viimane arstiraamat. Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Näiteks Liivimaa rüütelkonna ettepanekul tõlgitud ,,Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures" oli 19. sajandi II poolel sünnitusabi andjatele tõeliseks käsiraamatuks (kordustrükid 1870, 1883, 1890). Mitmetes kordustrükkides ilmusid ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid (puhtuse...
suguvõsas. Kromosoomhaige lapse sünni tõenäosus suureneb vananedes, eriti pärast 38.eluaastat. Kromosoomhaigusteks on nt: *Down'i sündroom *Kassikisa sündroom *Klinefelteri sünndroom *Turneri sündroom Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia Põhjus: liigne 47 kromosoom (21 kromosoom on kolmekordne). Esinemissagedus: 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus). Keskmine eluiga: harva üle 30 eluaasta. Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude arengu defektid jt. Anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikud maigustele, sageli esineb hüotüreodismi, ägedat leukeemiat või katarrakti. ,,Kassikisa" sündroom Põhjus: teatud osa 5
Sündis 7. detsembril 1984. aastal, Raplas. Töötab Eesti Draamateatris 2008. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 2008 Uku Uusberg Head ööd, vend 2011 Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2012 Andrus Kivirähk Kevadine Luts 2.4 Ingomar Vihmar Ingomar Vihmar eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 31. märtsil 1970. aastal, Tallinnas. Töötab Eesti Draamateatris 2006. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 2005 Andrus Kivirähk Adolf Rühka lühikene elu 2009 Juan Rulfo Pedro Páramo 2010 Mika Keränen Varastatud oranz jalgratas 2012 Mika Keränen Vana roosa maja 2013 Lyle Kessler Orvud jt. 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.draamateater.ee/teatri-ajalugu 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Draamateater
Võnnu Keskkool Lõvid Referaat Autor: Silver Hani Klass: 7.kl Juhendaja: Taimi Tamm-Vask Võnnu 2014 VÄLIMUS: Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180 240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud sugulinedimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel.
Tallinna Tehnikaülikool Eesti keele tulevik Kava Tallinn 2012 Kodutöö "Kava" Eesti keele tulevik Eesmärk: Lugejale anda lühikene ülevaade, millises olukorras on praegu kasutusel olev eesti keel, ning mida tuleks ette võtta selle pikaajalisemaks säilitamiseks. Põhisõnum: Hetkel kasutust leidev eesti keel on suhteliselt kiiresti muutumas. Kõige suuremateks teguriteks on kujunenud väliskeeled ning noorte suhtlemisstiilid, mis ei hõlma kaugelti piisavalt eesti keelseid sõnu. Midagi tuleb kiiremas korras ette võtta! Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Eesti keeles räägiti juba väga ammustest aegadest
mille eesmärk oli aidata mustanahalistel välja näha võimalikult valgete moodi. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt pidid siis mustanahalised naised alati oma juukseid sirgendama. Soeng ise oli ka üpris lihtne, võimalikult juukse loomulikku langemist järgiv. Päevaks kammiti juuksed peaaegu sirgeks, otsad vaid üles- või allapoole koolutatud. Soenguks juukseid veidi ka tupeeriti, ent mitte enam kõrgendikuks laubale, vaid rohkem rõhutati kuklaosa. Õhtusoenguks kammiti lühikene juus pealaele, pikk ja poolpikk aga rohkem kuklaosale. Moodne tukk lõigati kas ümara või terava joonega. Tukaks võeti küllalt palju juukseid, nii et see jäi tugev ja tihe. Silmas peeti tõde, et päevane soeng oli äärmiselt lihtne. Oli suur eksimine hea maitse vastu, kui igapäevasel tööl kanti keerukat üleskammitud soengut. Eriline soeng sobis vaid õhtuks või pidulikuks puhuks. Valejuuste vaimustus saavutas 1960ndatel haripunkti tüdrukud kandsid parukaid, et muuta oma isiksust
1. Kust on pärit kirjaniku perekonnanimi Kreutzwald? 2. Miks ei lõpetanud Kreutzwald Rakvere kreiskooli? 3. Kreutzwald pidi naasma vanematekoju Ohulepale, kui tuli ilmsiks tema sobimatus tööks kaubakontori õpipoisina. Millist kasu tõi Kreutzwaldile Ohulepale tagasi minek? 4. Millise teosega astus Kreutzwald esmakordselt kirjandusliku avalikkuse ette? 5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9. Missugused kolm joont iseloomustavad Kreutzwaldi kirjanikuisiksust? 10. Milliseid võimalusi kasutas Kreutzwald osalemiseks aktiivses kultuurielus Võrus elades? 11. Kus veetis Kreutzwald oma elu viimased viis aastat? 12. Millist teost nimetas Kreutzwald oma kirjanduslikuks luigel...
Richelieu J. B. Colbert Mazarin - Louis XIII Louis X IV Louis XV 11. Mõisted: hugenott armuedikt päikesekuningas kardinal 1. 5. Andke lühiülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. 6. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus · Välispoliitika · Kuninga päritolu · Kuninga iseloom ja valitsusstiil 7. Koostage lühikene kronoloogiline kava koos lühikeste selgitustega, miks ja kuidas kujunes Charles I konflikt Inglise parlamendiga? 8. Kuidas suhtute teie Charles I hukkamisse? Põhjendage! 9. Andke hinnang Oliver Cromwelli tegevusele kodusõja aastail ja Independentliku vabariigi ja diktatuuri ajal. Põhjendage oma hinnangut vähemalt ühe näitega. Cromwelli tegevus kodusõja aastail (1642-1649): Hinnang Põhjendus Cromwelli tegevus independentliku vabariigi aastail (1649-1653): Hinnag
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda, ja käskis tal veel aasta koolis...
Ta tegi ettepaneku u.k. mitte kasutada c;f;q;x;y;z. Ning jätta ära pikendusmärk h. Alguses tekitas see vastuolu, kuid ta koostas oma kirjaviisiga aabitsa ning asus selle järgi õpetama. 18. saj alguseks oli tema kirjaviis üldkasutatav. Forselius lõi esimese järjekindla kirjaviisi, mis tuntud vana kirjaviisi nime all. Peale kirjaviisi lõi veel kooliõpetajate seminari. Suri Stockholmi naastes 28- aastaselt (uppus). Vana kirjaviis- nii pikk kui ka lühikene täishäälik märgitakse ühe tähega. Lühikese täishääliku järel märgiti kaashäälik kahe tähega. Puudus õ-täht, selle asemel kirjutati ö;o või e. Traditsiooniliselt jaguneb eesti keel 3 murdeks: põhja- ja lõunaeesti murre ning kirderannikumurre. (jagunevad veel omakorda). Piibli tõlkimine- Piibel mahukas, sisaldab palju erinevaid tekste, sellega andis Piibli tõlge eesti keelele palju juurde (sisu poolest). Tõlkimine võttis aega ligi sajandi (sõda, katk,
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180 240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi
astubkiantiiksele ühiskonnale omase elurõõmu ülistamise asemele inimese sisemaailma ja seal toimuvate tõsiste protsesside väljendamine Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Muusikalised arengud Varakristlik muusika arenes peamiselt kiriku koguduste ning kloostrite juures liturgilise muusikana. Liturgia On jumalateenistuse kord. Aja-pikku kujunes välja kaks peamist liturgia tüüpi : tunni palvus(Kaheksa korda päevas toimuv lühikene ilma eriliste rituaalideta palvekord) & Missa(Igapäevane peamine Jumalateenistus keerulise ülesehitusega, rituaalide rohke pikk jumalateenistus). Igale rituaali osale ehk ordinaariumile tekkisid muutumatud tekstid, mis võimaldavad neile luua lõputult uut muusikat. ORDINAARIUMI OSAD Kyrie eleison (Issand halasta) Gloria in excelsis deo (Au olgu Jumalale kõrges) Sanctus Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus dei (Jumala tall) Gregooriuse laul / Koraal
ei ole soovitatav töötada rohkem kui 2 aastat, sest tegu on psüholoogilise tööga, mis nõuab ka profesionaalse juhendaja olemasolu. Sobib igale ülesandele, aga tulemus ei pruugi seda väärt olla. Morfoloogiline analüüs võtab arvesse kõik võimalused, kuid võib küsida kas see meetod tasub ennast ära. Kõige tasuvam meetod on ajurünnak, mida me kasutasime ka nende ideede genereerimisel. Piiranguks on lühikene süvenemise aeg. Selle meetodiga on sobiv lahendada ülesandeid, milledel on hõlbsalt formuleeritavad vajadused, millede rahuldamiseks on palju võimalusi. 4. Metoodilised alused Uute ideede genereerimiseks kasutati ajurünnakut (brainwriting), mis nägi välja järgmine: Koguneti ~10liikmelisteks gruppideks ning alustuseks oli igal osalejal tühi paber, kuhu tuli kirjutada kolm ideed. Seejärel anti paberilehed kolme ideega endast järgmisele osalejale,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
