Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Teksti ja lõigu kujundamine ehk vormindamine Teksti kujundamine pakub võimalust anda kirjutajapoolne iseloomustus sisule, tuues välja oluline ja korvata lugejani mitte jõudev miimika ja intonatsioon, hõlbustada võõrsõnade leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm. Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda- mise vorming; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule
1.ülesanne Arvuta kaldjoone aritmeetiline keskmine edasi-tagasi suunal Lõigud (SD): 1-2: 94.12m 2-1: 94.020m 2-3: 412.01m 3-2: 412.12m Lahendus: Lõik 1-2; 2-1 94.12+ 94.020 =94.07 m 2 Lõik 2-3; 3-2 412.01+412.12 =412.065 m 2 Vastus: Esimese kaldjoone aritmeetiline keskmine edasi-tagasi suunal on 94.07 m ning teisel 412.065m. 2.ülesanne Arvuta lõigu 1-2 horisontaalprojektsioon kaldenurga järgi Lahendus: Lõigu 1-2 kaldenurk (ν)=-2°30“ HD= SD*cos ν=94.12*cos(-2°30“)=94.06m Vastus: Lõigu 1-2 horisontaalprojektsioon kaldenurga järgi on 94.06m. 3.ülesanne Arvuta lõigu 2-3 horisontaalprojektsioon kõrguskasvu järgi Lahendus: Lõigu 2-3 kõrguskasv (dh): 11.8 m HD=√ SD 2−dh2=√ 412.012−11.8 2 =411.87m Vastus: Lõigu 2-3 HD kõrguskasvu järgi on 411.87m. 4.ülesanne Rehkenda lõigu 1-3 horisontaalprojektsioon
arvutamine. Töö ülesanne: Maastikul mõõdeti joont 0-6 kaks korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites. Leida antud joone pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused Punkt Joone pikkus Lõigu Kaldenurk I S Kaldest II S i Alguspunkti pikkus Kõrguskas Horisontaal tingitud horisontaal- Nr. st v - parand projektsioo projektsioo n n 0 0 28,0 m +2,5° 27,97 0,03 27,97 1 28,0
KULDLÕIGE Kuldlõige (ka jumalik proportsioon, kuldne lõige, kuldne suhe) tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine). Kuldlõige on maalikunstis ning arhitektuuris juba läbi aegade väga levinud kompositsioonivõte. Matemaatiliselt tähendab kuldlõige lõigu jaotamist kaheks osaks nii, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (a + b): a = a : b See põhineb lõigu kaheks osaks jaotamise põhimõttel: terviku suhe pikemasse osasse on sama kui pikema osa suhe lühemasse osasse. Saadud suhtarvu tähistatakse matemaatikas fii ja arvuliselt on see irratsionaalarv väärtusega 1,618033988... ehk ümardatult 1,62.Kui proovida arvutada lõigu pikkusega 10 cm, siis jaotades selle lõigu kuldlõike alusel kaheks, saame
(Left) või paremale (Right) ning valida sobiv arv sentimeetrites ning kirjutada see valitud väljale. Sama on ka lõiguvahede puhul – kas enne lõiku (Before) või pärast lõiku (After) ning samuti kirjutada valitud number valitud väljale. Lõiguvahede mõõtmine käib aga punktides (pt). Lõiguvahe ja taane on alati hea ära seadistada juba lõigu sätete seast, et oleks sobiv vaikeseade, mida lõigule või kogu tekstile korraga määrata. Seda saab teha, kui valida alt paremast nurgast väike nooleke (kirja Paragraph (Lõik) kõrval) ning täita väljad endale sobivalt. Leheküljepiiride (Breaks) määrangud Hästi vormistatud dokumendis ei lõpe lehekülg uue lõigu esimese reaga ega alga eelmise lõigu viimase reaga. Selleks kasutataksegi leheküljepiire. Leheküljepiire saab lisada dokumenti suvalisse kohta või siis
) Rebane püüdis kana põllu pealt kinni ja viis selle kana metsa . Rebane käskis poegadel kana ära süüia , kuid rebasepojad hakkasid kanaga mängima .Rebane sai vihaseks ja viis kana külasse tagasi . P e r e n a i n e oli väga rõõmus kui kana ( see oli kirju kana )jälle kodu õues oli ja hakkas apelsini koorima . Materiaalne kahju jäi olemata. Rebane läks hoopis hiiri otsima põllu peale . 4. Kopeerimine-kleepimine (14, vasakul, bold) Selle lõigu teisaldan 4nda punkti esimeseks lõiguks. Selle lõigu teisaldan 4nda punkti esimeseks lõiguks. Selle lõigu teisaldan 4nda punkti esimeseks lõiguks. Selle lõigu teisaldan 4nda punkti esimeseks lõiguks Seda lauset kopeerin siiasamasse veel 2 korda (kokku on selles lõigus 3 lauset). Seda lauset kopeerin siiasamasse veel 2 korda (kokku on selles lõigus 3 lauset). Seda lauset kopeerin siiasamasse veel 2 korda (kokku on selles lõigus 3 lauset). Selle lõigu 2 viimast lauset kustutan ära.
y - y - x = 0. Diferentseerime seda x järgi: 6 y y - y - 2 x = 0, millest 6 2 5 6 y - 1 4. Rolle´i teoreem koos geomeetrilise tõlgendusega. Lagrange´i teoreem koos geomeetrilise tõlgendusega. Cauchy teoreem. Rolle´i teoreem: Kui funktsioon f ( x ) on lõigul [ a, b] pidev, selle lõigu igas seesmises punktis diferentseeruv ja lõigu otspunktides x = a ja x = b võrdne nulliga [ f ( a ) = f ( b ) = 0] , siis leidub sellel lõigul vähemalt üks seesmine punkt x = c, a < c < b , milles tuletis f ( x ) on null, s.o. f ( c ) = 0 . Lagrange´i teoreem. Kui funktsioon f ( x ) on lõigul [ a, b] pidev ja selle lõigu igas seesmises punktis diferentseeruv, siis leidub sellel lõigul vähemalt üks niisugune punkt x = c, a < c < b , et f ( b ) - f ( a ) = f ( c ) ( b - a ) . Cauchy teoreem
Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Loendid, äärised ja varjustus Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid
Sisu Sisu..............................................................................................................................................1 1.Veeriste määramine..................................................................................................................2 2.Teksti vormindamine............................................................................................................... 4 3.Lõigu vorming..........................................................................................................................6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir)...........................................................................7 5.Lehekülje numbrid................................................................................................................... 8 6.Automaatne sisukord..................................................................................
väärtus. · Tähistame funktsiooni f(x) suurima väärtuse tähega M ja väikseima väärtuse tähega m · Funktsiooni väärtusi näitab graafiliselt y-telg (alati!) N2 B A xn=b · Nüüd jaotame selle lõigu [a, b] mitmeteks osadeks, alamlõikudeks... kuna pole lõplik otsus, mitmeks, siis ütleme, et jaotame selle lõigu n osaks. · Tähistame lõigu [a, b] iga osa alguse väärtuse punktidega: a=xo , x1 , x2 , x3, ..... xn-1 , xn=b algus määramatu lõpp hulk punkte
kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur 1) ristprojekteerimisel? ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0->1. 2) paralleelprojekteerimisel? 0-> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega? kahekordseks sirglõiguks. 2) paralleelne ekraaniga?
a) b) c) d) 8) Teksti joondamiseks rööpselt peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) 9) Selleks, et viia pealkiri lehekülje keskele, peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) 10) Reavahetuse tegemiseks vajutada a) AltGr+Enter b) Ctrl+Enter c) Shift+Enter 11) Lõigu lõpetamiseks vajutage klahvi a) Space (tühik) b) Enter c) End. IX klass II grupp 12) Tekstikursori liigutamiseks rea algusesse vajutada a) PageUp b) End c) Home 13) Tekstikursori liigutamiseks rea lõppu vajutada a) PageDown b) Home c) End 14) Tekstikursori liigutamiseks ekraani võrra alla vajutada a) PageDown b) Ctrl+Home c) Ctrl+End
Ohmi seadused Ohmi seadus on saksa füüsiku Georg Simon Ohmi järgi nime saanud elektrivoolu üks põhiseadusi. Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluahelat läbiva U voolu tugevus on I= võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide R vahega ja pöördvõrdeline lõigu I voolutugevus takistusega . U potentsiaalide vahe R takistus Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega ja
vaateid ja tema geomeetrilisi omadusi. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasapinnaline kujund on paralleelne esiekraaniga. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nim sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel Et cos fii (väiksemvõrdne) 1, siis jääb ristprojekteerimisel lõigu moondetegur m vahemikku 0 (suuremvõrdne) m(väiksemvõrdne) 1. 2) paralleelprojekteerimisel 0 (suuremvõrdne) m < lõpmatus 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega - Sirgeks
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga? Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m 1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga? Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga?
Lõikude järjestuse ja ülesehituse kontrollimine mustandis -Loe uuesti läbi -Veendu, et lõigu sisu vastaks teemale. Teemaga nõrgalt seotud/sidumatud lõigud tõmba maha või kirjuta ümber. -Kontrolli, kas sissejuhatus annab lugejale järgneva mõistmiseks piisavalt teavet: püstitab probleemi, tutvusta sündmuse tausta v kirjeldatavat nähtust. Vajadusel muuda seda teksti põhiosast lähtuvalt. -Kontrolli lõikude järjestust, vajadusel muuda seda. Kui tekst jääb lünklikuks, lisa lõike. -Kui ühes lõigus on mitu mõtet, jaga see lõik omakorda lõikudeks ja lisa lauseid juurde.
Teksti seade, võimalik muuta kirja suurust, stiili, värvi jne. Samuti määrata allajoonimise stiili ja joone värvust. Kõik teksti paigutuse kohta käiv, reavahed, lõikude vahed, esireataane, terve lõigu taane. Nummerduse kujundamine, vajalik näiteks 1.1 alamloetelu saamiseks, samuti numbri või täpi värvimiseks või ka loetelu seadistamiseks. Lõigu raamimine ja lõigu tausta värvimine, seaded võib kehtima panna ka kogu dokumendile, siit ei saa luua tabelit.
omavahel paralleelsed. Silmapunkt lõpmata kaugel. 2. Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks. Need erinevad üksteisest kujutamiskiirte ekraanile langemise nurga poolest. 3. Sirgjoone projektsiooniks tuleb erijuhul punkt, siis kui sirge ühtib kujutamiskiirega. 4. Tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik juhul, kui teda projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas. 5. Sirglõigu moondetegur näitab mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus lõigu tegelikust pikkusest väiksem. Sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkus Sirglõigu tegelik pikkus 6. Ristprojekteerimisel loetakse moondetegur üheks, täpne suurus 0,82. Paralleelprojekteerimisel üldiselt võib moondetegur muutuda vahemikus (0; ) 7. Kui ring on paralleelne kiirtega, projekteerub ta sirgeks.Kui ring on paralleelne ekraaniga, prjekteerub ta ringiks. 8
Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb vooluallikast, tarvitites, mõõteriistadest. Elektrijuhtide ühendused Jadaühendus- Jadaühenduse korral elektrivoolei hargne. Kõik elektrilaengu osakesed peavad olema järjest. Ühe el. väljalülitamisel kogu elektrilaeng katkeb. Voolutugevus jadaahelas on
kutsuvale põhjusele. 6.Induktiivsus iseloomustab elektrijuhi suutlikust tekitada magnetvoogu ja selle kaudu elektormotoor jõudu. Tähis L, ühik H (henri). 7.Mahutavus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju laenguid ühele või teisele kehale saab salvestada. tähis C, ühik F (farad). 8.(Konensaatorid hoiavad laengut) automootoritel 9.Alalisvooluks nim. elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 10.Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. Tähis I/i (voolutugevus) ühik Ω (oom) . Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Tähis (Fii), ühik Wb
erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: a) paralleelne kiirtega? Sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga? Ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu
Jaguneb kald- ja ristprojektsioonideks, vastavalt kas kiired langevad paralleelselt või kaldu. 3. Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tuleb tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur? a) ristisomeetrias Tegelikult kui siin on ristisomeetriat mõeldud, siis seal on ju telgedel moondetegur umbes 0,82, aga ristprojekteerimisel on see moondetegur nullist üheni (mõlemad kaasa arvatud) b) paralleelprojekteerimisel Nullist(kaasa arvatud) kuni lõpmatuseni. 7. Mis kujundiks projekteerub ring, kuid ta on a) paralleelne kiirtega Sirglõik b) paralleelne ekraaniga Ring (peaks olema) 8
Vooluallikaid iseloomustab elektromatoorjõud- näitab laengu ümberpaigutamisel kõrval jõudude poolt tehtava töö ja laengu suuruse suhet. Kõrvaljõud mitte elektriline jõud. E=A/Q. E= elektromotoorjõud, A- kõrvaljõudude töö, Q- laeng. Elektromotoorjõu ja pinge vahe Vooluallikaid iseloomustab ka sidetakistus. Heal voolu allikal on vaäike sidetakistus. Aku tühjenemisel ei muutu tema elektromotoorjõud, kuid suureneb sisetakistus. Ohmi seaduses voolu ringi lõigu kota. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otste ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega .l=U/R, l- voolutugevus, R-takistus. Vooluringi mingi lõigu takistus on tema otste oleva pinge ja suhe. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektronjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogu takistusega. L=E/R+r. r- vooluallika sisetakistus. Juthme takistus on võrdeline juhtme pikkusega ja pöördvõrdeline
Määratled ära, mis on uurimisvaldkond, mille raames hakkad tegelema. Selleks, et teistel tekiks uurimisvaldkonna vastu huvi, algab sissejuhatus tugeva väitega, mis ütleb nt et "viimastel aastatel on sel teemal väga palju uurimusi läbi viidud", "hiljuti on toimunud murrang teaduse selles aspektis", "selle uurimine on väga tähtis seepärast, et sel on palju praktilisi rakendusi"... Tuuakse esile olulisemad asjaolud. Sellest peaks saama ühe lõigu kirjutatud, võib kirjutada ka mitu lehekülge/raamatut. 2. Luuakse nišš (nt kontrast, erinevad valimid). Näidatakse ära, et selles suures laias valdkonnas, mille tähtsamad punktid välja tõin, on teatud kohtasi, mis on kas ebatäpselt kirjutatud, siiani tähelepanu alt väljas või kus on erinevate autorite poolt erinevates valdkondades saadud vastuolulisi tulemusi. Määratlen minu nišši, millega tuleks edasi tegeleda ning millega mina edasi tegelen.
väändekoormuse korral; Vaja on arvutada ristlõigete väändenurki nii sujuvalt muutuva väändekoormuse kui ka sujuvalt muutuva ristlõikepindala korral. Sujuvalt muutuva väänava joonmomendiga m koormatud ja sujuvalt muutuva läbimõõduga D ümarvarras (Joon. 10.4): · vabalt valitud lõigu BC pikkus (punktid B koordinaadiga xB ja C l BC = xC - x B ; koordinaadiga xC) avaldub otspunktide koordinaatide kaudu: · väänava koormuse toimel ristlõige B pöördub B ja ristlõige C pöördub C võrra (varda kinnisristlõike suhtes); Sujuvalt väänatud sujuv varras Lühike lõik BC xC
Alt-Shift-O TOC entry Sisukorra elemendi märkimine Alt-Shift-P Insert page numbers Lehekülje numbri lisamine teksti Alt-Shift-T Insert Time Kellaaja lisamine teksti Alt-Shift-X Index (Mark index) Indeksi märkimine Alt-Shift- ← Pealkirjaks tegemine (tase üles) Alt-Shift- → Pealkirjaks tegemine (tase alla) Alt-Shift- ↑ Lõigu/tabelirea nihutamine üles Alt-Shift- ↓ Lõigu/tabelirea nihutamine alla Alt-vahelöök Juhtmenüü avamine Alt-Ctrl-F1 System Information Süsteemiinfo kuvamine Alt-Ctrl-F2 Open Ava Alt-Ctrl-1 Heading 1 Rakenda pealkiri 1 (põhiklaviatuuril) Alt-Ctrl-2 Heading 2 Rakenda pealkiri 2 Alt-Ctrl-3 Heading 3 Rakenda pealkiri 3 Alt-Ctrl-
Tööriistaribal on palju nuppe ja kõik on erinevate funksioonidega. alustades vasakult leiame nupud: new blank document avabuue ja puhta lehe wordis open- failide avamiseks save-salvestamiseks e-mail-saab saata selle dokumendi e-mail aadressile search-otsimiseks print-saab printida välja käesoleva dokumendi print perview-saab vaadata printimise eelvaadet spelling and grammar- cut-saab välja lõigata vajaliku lõigu copy- saab kopeerida vajaliku lõigu paste- saab kleepida kopeeritud või lõigatud lõigu format painter undo typing-saab võtta tagasi tehtud toiminguid cant redo- vastupidine undo typing-le insert - saab tekitada lingi teise faili juurde minemiseks tables and borders- saab tekitada ruudustiku insert table- saab tekitada tabeli insert microsoft exel worksheet-saab tekitada microsoft exel-i tabeli columns- saab tekitada koopiaid juba kirjutatust samale lehele drawing-tekitab alla äärde joonistusriba dokument map
kiired langevad ekraanile. 4. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. 5. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui sirged asuvad ühel ja samal tasapinnal, mis on kiirtega paralleelne, siis projekteeruvad nad üheks sirglõiguks. 6. Mis on sirglõigu moondetegur? Moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 7. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel 0 _< m _<1 2) paralleelprojekteerimisel? 0 _< m < lõpmatus 8. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega- Sirge 2) paralleelne ekraaniga Ringiks , ellips 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel
kiirtega. nimetatakse sidejooneks? Projektsioone 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi ühendavat sirget. projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui 15. Sõnastage kolmvaate peaomadus. tasandilist kujundit projekteerivad kiired Kolmvaade on sisuliselt kaks kaksvaadet, asetsevad kõik kujundi tasandis. kus esiekraan (peaekraan) esineb kaks 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu korda. Eeltoodust tingitult esineb punkti paralleelprojektsiooni ja tema esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate originaalpikkuse suhe. kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu z-teljest. moondetegur ristprojekteerimisel 16. Missugustele kordinaatlõikudele vastavad (paralleelprojekteerimisel)
Kolmnurga mediaanid Lõik AM on kolmurga ABC üks mediaanidest. Lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Teoreem: Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipupoolne osa on kaks korda pikem küljepoolsest osast. Tõestus: Lõikugu kolmnurgas ABC mediaanid BE ja CF punktis G. Joonestame välja lõigu AG ning pikendame seda nii palju, et ta lõikaks külge BC punktis D. Teoreemi tõestamiseks peame näitama, et 1. AD on mediaan, st. BD = DC ja 2. AG=2GD (BG=2GE ja CG=2GF) Esimese tõestuse võtmemomendina on meil vaja pikendada lõiku AD punktini K nii palju, et AD = GK ning ühendame tipu K kolmnurga tippude B ja C-ga. Teine võtmemoment seisneb näitamises, et BKCG on rööpkülik. Tõestame ära väite esimese osa, st. näitame, et AD on mediaan.
Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Väljale Font tippige või klõpsake fonti, mida soovite kasutada. Väljale Fondi laad tippige või klõpsake fondi laadi, mida soovite kasutada. Väljale Suurus tippige või klõpsake suurust, mida soovite kasutada. Värvi muutmiseks: Valige tekst, mille värvi soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Suvandi Värv alt kõpsake soovitud värvi. Joonduse muutmine: Samuti saate joondada oma dokumendi teksti (või lõigu) kas vasakveerisesse, keskele või paremveerisesse. Valige lõik, mille joondust soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Lõik. Väljal Joondus klõpsake soovitud joondust. 6 Dokumendi salvestamine Soovitatav on töötamise ajal perioodiliselt dokumenti salvestada, et te ei kaotaks oma tehtud tööd, kui arvuti mingil põhjusel töötamise lõpetab
04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 07) Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu originaalpikkuse suhe (m). 08) Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur rist- ja paralleelprojekteerimisel? a) ristprojekteerimisel b) paralleelprojekteerimisel 09) Milliseks kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui see on paralleelne kiirte või ekraaniga? a) paralleelne kiirtega projekteerub sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga kaldprojektsioonis projekteerub ellipsiks ja ristprojektsioonis ringiks
o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10
kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks on punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirtega. 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasandiline kujund projekteerub projekteerub sirglõiguks, kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu tõelise pikkuse suhet. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1 (0m<) 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse? Sirglõigu põhikaldenurk on nurk sirge ja põhiekraani vahel, selle suurust määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus 1 asub lõigu tegeliku pikkuse ja pealtvaate ristprojektsiooni pikkuse vahel. (Sirglõigu
kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti.
3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
Siis kui ta ühtib kujutamiskiirega
4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund
projekteerub sirglõiguks.
5. Mis on sirglõigu moondetegur?
Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest
väiksem.
6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur:
a)ristprojekteerimisel
b)paralleelprojekteerimisel
1)Ristprojekteerimisel
0→1
2)Paralleelprojekteerimisel
0->∞ olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest.
7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust
määratakse?
Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka (0
o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10
o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10
Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0) Üldjuhul on frontaali põhijälg P; esijälg E puudub. Profiilsirge r II 3.- nivoosirge külgekraani suhtes Profiilsirge pealt- ja eestvaade on üldjuhul x teljega risti ... Sirglõigu tegelik pikkus ja kaldenurk Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. Ekraani risttasandis olevas kolmnurgas kajastub ka nurk ekraani suhtes. Sirglõigu tegeliku pikkuse praktiline määramine: *projekteerivatel tasanditel saadud täisnurksed kolmnurgad pööratakse ekraani paralleeltasandile ja projekteeritakse ekraanile(täisnurkse kolmnurga võte) *pööratakse projekteeriva tasandiga ekraanile (objekti pööramise võte) Sirge kaldenurk
Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0) Üldjuhul on frontaali põhijälg P; esijälg E puudub. Profiilsirge r II 3.- nivoosirge külgekraani suhtes Profiilsirge pealt- ja eestvaade on üldjuhul x teljega risti ... Sirglõigu tegelik pikkus ja kaldenurk Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. Ekraani risttasandis olevas kolmnurgas kajastub ka nurk ekraani suhtes. Sirglõigu tegeliku pikkuse praktiline määramine: *projekteerivatel tasanditel saadud täisnurksed kolmnurgad pööratakse ekraani paralleeltasandile ja projekteeritakse ekraanile(täisnurkse kolmnurga võte) *pööratakse projekteeriva tasandiga ekraanile (objekti pööramise võte) Sirge kaldenurk
d) VALE; ristküliku FGKJ pindala kajastab majanduskasumi suurust, muutuvkulusid TVC aga näitab ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0EHC,sest TVC=AVC×Q; e) VALE; lõik GF näitab majanduskasumit ühe toote kohta e keskmist kasumit; keskmise püsikulu AFC suurust väljendab aga keskmise kogukulu ATC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate vaheline kaugus, seega AFC kui toodetakse kogus 0C on lõigu JH või EF pikkus; f) ÕIGE; firma nn sulgemishind on AVCmin, kuna aga keskmise muutuvkulu AVC ja piirkulu MC kõverate lõikepunkt ongi AVC miinimumpunkt, siis väide on täiesti õige; g) ÕIGE; kasumilävel tootmine tähendab, et kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed, mistõttu firmal ei ole majanduskasumit, kuid ei ole ka kahjumit; kui aga hind P=ATC, siis ongi tegemist kasumilävele vastava hinnatasemega; 5
Word'is saab wordi tabelis read ühekõrgusteks teed tabeli- table tools layout cell size. Taandrida saab peale panna home paragraph line spacing. Sõnu saab teistega asendada home editing - replace Vanu tekstistiile saab muuta home styles manage styles. Pildi peale saab kirjutada page layout arrange text wrapping behind the text. Kerimisribasid saab tagasi word options advanced display show vertical scrollbar. Lõigu esimest tähte saab üle 4 rea kirjutada insertdrop options - Dropped - Lines to drop 4 Automaatpoolitamist saab page layouthyphenationautomatic. Sisukorda saab teha referencestable of contents. Ühele lehele saab 2 lehte printida page layoutpage setupmarginspages 2 pages per sheet. Tähe vahe hõrendada font character Spacing Spacing - Expanded Rea ja lõigu vahe saab muuta paragraph spacing (rea) ja indentation (lõigu).
............ 4 1. Pealkirjade määramine laadide (style) abil..................................................................................................... 4 2. Sisukorra tekitamine....................................................................................................................................... 4 Reavahe muutmine ................................................................................................................................................. 4 Lõigu kauguse määramine teisest lõigust ............................................................................................................... 4 REFERAADI KOOSTAMINE KUI OLED LEIDNUD PIISAVALT TEKSTI OMA FAILI, MILLE OLED VAREM ÕIGESSE KOHTA ÄRA SALVESTANUD, SIIS ON AEG OMA DOKUMENTI PISUT REDIGEERIDA, ET SELLEST TULEKS VIISAKAS REFERAAT, MIS TEEB SILMAD ETTE KA LOHAKALE ÜLIÕPILASELE. NB
nooleklahvid – viib kursori ühe sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale; -2- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Home – viib kursori rea algusesse; End – viib kursori rea lõppu; Ctrl+nool vasakule/paremale – viib kursori sõna võrra vasakule/paremale; Ctrl+nool üles/alla – viib kursori lõigu võrra üles/alla; Ctrl+Home – viib kursori dokumendi algusesse; Ctrl+End – viib kursori dokumendi lõppu; PageUp – ekraani võrra üles; PageDn – ekraani võrra alla; Shift+F5 – viimasesse parandamiskohta liikumine (MO Word peab meeles 3 viimast parandamiskohta). Teksti sisestamine ja kustutamine Klaviatuurilt sisestatud tekst ilmub vilkuvast kursorist vasakule poole. Teksti jõudmisel
Font - saab valida eri kirjastiile Paragraph - saab muuta lõikude formaati (reavahe, laius, taandread jms) Bullets and Numbering - nummerdatud ja nummerdamata loetelude tegemine Borders and Shading - teksti ümber piirete tegemine ja taustavärvide muutmine Columns - teksti asetamine veergudesse Tabs - tabulatsiooni määramine (millistesse positsioonidesse hüppab kursor, kui vajutada klahvi TAB) Drop Cap - lõigu esimese tähe suuruse muutmine Text Direction teksti suuna määramine Change Case - teksti SUUR- ja väiketähtedeks muutmine Auto Format - teksti automaatne kujundamine Style Gallery - saab teksti kujundamisel kasutada juba valmistehtud stiile Style stiilide kiirmuutused ja täiendused Background lehekülje taustavärvi muutmine (Online layout vaate puhul) Object objekti (pilt, joonistus vms) vorming TOOLS lisavahendite ja töökeskkonna korraldused
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk 1 ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk 1 on nurk sirge ja põhiekraani vahel. Määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus 1 asub lõigu tegeliku pikkuse ja pealtvaate ristprojektsiooni pikkuse vahel
Vektorid. 10. klass Kontrolltöö I variant 1. A(-3;-5) , B(1;-1) ja C (-6;2) . Leidke a) Lõigu AB keskpunkt D ( ; ) b) AB, AC , BC , CD AB , AC , BC , CD c) d) kolmnurga ABC ümbermõõt ja pindala. 2. P(8,5;-1) ja PR = (-2;3) . Leidke R ( ; ).
Akonomeetria jaotus: 1)teljestiku projektsiooni alusel: *paralleelaksonomeetria (rist-, kaldaksonomeetria) *tsentraalaksonomeetria 2)telgede moondetegurite vahekorra alusel: *isomeetriline e võrdmõõduline (isomeetria- mx=my=mz)- ristisomeetria, kaldisomeetria *dimeetriline e kahemõõduline (dimeetria- mx=mz; mxmy)- ristdimeetria, kalddimeetria *trimeetriline e kolmemõõduline (trimeetria- mxmymz) risttrimeetria, kaldtrimeetria Moondetegur- lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda suhet nimetatakse lõigu moondeteguriks. Taandatud moondetegur tähendab suurendatud moondetegurit. Ristisomeetria: on ristprojektsioon, kus teljestik on kujutise saamiseks paigutatud ekraani suhtes võrdkaldeliselt. (nurgad telgede kujutiste vahel on 1200). Ristdimeetria: on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Objektist saadakse 1,06 korda suurendatud kujutis. Aksonomeetrilise kujutise tuletamise käik: 1
c) (a y2) + (a + y2), kui a = 4 ja y = 3 (a y2) + (a + y2) = a y2 + a + y2 = 2a; Lahendus: 2a = 2 * 4 = 8 d) (2s2 s) (s2 2s), kui s = 2 (2s2 s) (s2 2s) = 2s2 s s2 + 2s = s2 + s; Lahendus: s2 + s = (2)2 + (2) = 4 2 = 2 2. Ühe lõigu pikkus on 3a 5, teine on sellest a + 4 võrra pikem. Avalda teise lõigu pikkus ja lõikude pikkuste summa. Lahendus: Teise lõigu pikkus on 3a 5 + a + 4 = 4a 1. Kahe lõigu pikkuste summa on 3a 5 + 4a 1 = 7a 6. Vastus: Teise lõigu pikkus on 4a - 5 ja lõikude pikkuste summa on 7a 6. 3. Kolmnurga küljed avalduvad muutuja y kaudu järgmiselt: 2y 1, y + 2 ja 3y 4. Avalda kolmnurga ümbermõõt ja arvuta see, kui y = 12 cm. Lahendus:
annaabi.ee 
