Luumurrud NIMI Luumurrud Luumurrud võivad olla: kinnised- nahk luumurru kohal on terve lahtised- murru kohal on haav, luuotsad võivad olla näha dislokatsiooniga- luuotsad on omavahel nihkunud dislokatsioonita- luuosad on paigal Luumurrud Kinnine luumurd Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik
Kõrget töövõimet ja kiiret taastumist tagavad vahendid kõrge treenitus, füsioteraapilised vahendid, psühholoogiline ettevalmistus. Massaaz, saun, seks, teater, kontserdid tagavad kiire taastumise. 4 Taastumist tagava treeningu ülesehitus variaablus koormuse ülesehitamisel, vahendite ja meetodite variaablus. 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu
• Helista 112! • Jätkuvalt rahusta ja selgita kannatanule ümberringi toimuvat. LAHTINE LUUMURD • Ära liiguta kannatanut ega kannatada saanud kehaosa • Võimalusel aseta külma vigastunud koha ümber- aitab vähendada turset ja leevendab valu. • Räägi ja rahusta. • Helista 112! MIDA EI TOHIKS TEHA? • Ära eemalda juba peale asetatud sidet. Vajadusel lisa sidemekihte juurde. • Ära tõsta kõrgemale ega liiguta lahtise luumurruga jäset • Ära aseta kannatanu pea alaspidi, kui esineb peahaav • Kannatanu abistamisel ära kaota valvsust ümbritseva üle. • Ära töötle haavu joodiga. (allergia→ anafülaktiline šokk) ŠOKK • Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses, mida võib põhjustada: • Välimine verejooks, • Sisemine verejooks, • Põletus, • Südameinfarkt, • Allergia. 112- ABIKUTSE
............................8 3.4. Peatrauma..........................................................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd.
· tavalisest suurem füüsiline koormus võib esile kutsuda üpoglükeemia - seisund, mille puhul veresuhkur langel alla normi · võib tekkida vedelikupuudus · ületreenimine · diabeedikutel vaja erilist tähelepanu pöörata jalgadele - halb vereringe · kõrge vererõhk (võimalik südamehaigus) · implanteeritud südametegevuse stimulaator · haiguse tunnused 4. Külmaravi kinnise vigastuse puhul Kui just ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, on kõige tähtsam üritada hoida ära turse tekkimine, mida põhjustab kudedesisene verejooks. Mida kiiremini tegutseme, seda kiiremat paranemist voime loota. Vigastatud piirkonda jahutatakse kuni 2-3 päeva jooksul, jahutamiseks kasutatakse külmakotti või jääkotti iga kolme tunni järel (hoitakse kuni 20min), hõõrumist jäätükkidega või massaazi külmakotiga (3-10min iga 2-3 tunni järel), külmaaerosooliga pihustamist või muid külmaravi mmeetodeid. http://www.salutaris.ee/www
jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda. Üks sagedamini esinev trauma on hüppeliigese nikastus, mida tihti alahinnatakse. Selle tõsidust saab hinnata paistetuse järgi. Mida kiiremini jalg üles paistetab, seda tõsisem on vigastus. Juhul, kui sirgele jalale toetumine on võimatu, võib olla tegu luumurruga. Igal juhul tasub pöörduda traumapunkti ja pidada nõu ortopeediga. Mida teha? Kui on tekkinud trauma, saab ka ise kohe paludki ära teha ning olukorda leevendada ja hullema juhtumine ära hoida. Esmaabi puhul kehtib tegutsemisviis RICE (rest, ice, compression ja elevation). Ehk see tähendab siis puhkust, vigastatud kohe jahutamist (jääd), kinnisidumist ja toetamist ning selle hoidmist keha tasapinnast kõrgemal. Kindlasti tuleb
elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht. Põhitõed: * Kiirabi väljakutse telefon on 112, püüa rääkida päästekorraldajaga rahulikult, nii saabub abi kiiremini. * Eluohtlik seisund: pole teadvust, hingamist ja pulssi või on suur verekaotus. * Nikastatud, põrutatud, nihestusega või luumurruga jäsemele asetan külma, viinakompressi EI kasuta. * Voolu alla jäänut EI lähe päästma paljaste kätega. * Uppujale lähenen selja tagant. * Abistades püüan olla rahulik, ei tekita paanikat. * Kaasinimestesse suhtun hoolivalt. NB! rahvusvaheliste elustamisjuhiste kohaselt ei ole elustamisel enam vajalik kunstlikku hingamist teha, vaid piisab korralikust südamemassaazhist umbes poolteist kuni kaks korda sekundis ehk 100 korda minutis. Muidugi tuleb hingamisteede avamise võtteid ikkagi
• rahusta kannatanu • helista 112 22) Elupäästvat esmaabi saab anda inimene, kes on läbinud sellealase koolituse. Igal ajal. 23) Tunnused: • Valu • Turse vigastatud piirkonnas, • Jäseme liikumisvõime langus. • Jäseme väärasend. • Šoki tunnused. • Lahtise luumurru puhul verejooks. Tegutsemisjuhised: • Ära liiguta kannatanut ilma põhjuseta ning vajadusel anna asend, kus valu on kõige väiksem (enamus juhtudest ta valib sellise asendi ise). • Kui luumurruga kaasneb suur väline verejooks, siis peata see koheselt! • Juhul kui luumurd on mujal, siis tõsta kannatanu jalad (või terve jalg) kehast kõrgemale. • Vaagna-, reie- või sääreluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles. Kata kannatanu soojalt. • Rahusta kannatanut. • Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga, • Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse.
) 3) TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale) 4) TEE JÄSEMETE HAAVALE RÕHKSIDE RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS 6 KUI KANNATANU ON KAHVATU, SIIS TÕSTA KANNATANU JALAD MAAPINNAST KÕRGEMALE NII TULEB JALGADES OLEV VERI ELUTÄHTSAID ORGANEID MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT LUUMURD Kui jäseme asend on ebanormaalne, siis on tegemist luumurruga. Jalaluu murdude korral: PANE KANNATANU LAMAMA HOIA VIGASTATUD KOHT OMA KÄTE ABIL LIIKUMATUNA KIIRABI SAABUMISENI VIGASTATUD KÄSI KINNITA KEHA KÜLGE 7 ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest
· Pane haavale puhas nelinurkne lapp või kiirside · Kinnita haavalapp rullsideme või kleepplaastriga · Lase haaval rahulikult 3-4 päeva paraneda · Haavapõletiku tekkel kindlusta arstiabi. LUUMURDUDE ESMAABI · Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks · Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik · NB! Ärge tassige luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tooma · Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev · Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli · Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott · HELISTA KOHE 112 · Ära lahasta kunagi toruluusid. · Eestis jõuab kiirabi piisavalt kiiresti kohale · Oskamatu lahastamine tekitab lisatraumasid
See tugevdab meie töövõimet, parandab meeleolu ja tugevdab psüühikat. Koormus on samuti oluline, kuna tugevad elundid ja nende hea koostöö on hea tervise aluseks. Liikumisvaegus põhjustab ülekaalulisust, tühihäireid, südame infarkti, kroonilist väsimust, unehäireid ja kõrget vererõhku. Vähese treenituse ja vananemise vahel on korrelatsioon - bioloogiline vanus on tervisesportlasel 10 -20a. Madalam. Kui vigastuse puhul ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste, ägedate vigastuste puhul alustada kohe meetmetega turse ärahoidmiseks. Kehtib K – K – K reegel: külm + kompressioon + kõrgele ( vigastatud jäseme tõstmine üles ). Lisaks R - rahu, puhkus. Esmalt on vaja vähendada verevoolu, milleks sobib hästi külmaravi. Soojaprotseduurid ( alkoholikompress, parafiin, elektriravi, massaaž ) on vastunäidustatud. Külma toimel ahenevad veresooned ja väheneb valuaisting. Külmaga mõjustatakse kuni 12
Ilmnevad infektsioonile omased tunnused nagu valu, temperatuuri tõus, turses piikond koos kohaliku puutetundlikkusega. Luu nekroos võib kaasneda tõsiste pikaajaliste juhtude korral. • Postkalluse komplikatsioonid võivad põhjustada närvi kahjustust või kõõluse rebendit. Pärast kalluse normaalset arengut, võib luud ümbritsev pehme kude olla kokku surutud või katki kulunud luule tekkinud lisa kalluse liigutamise tõttu. Seega on fraktuuri lähedal olev iga pehme kude luumurruga seotud. Näiteks pöidla pikk sirutajalihase kõõlus on väga aldis rebenema pärast kodarluumurdu (Collesi murd- lad.k fractura radii typica- kodarluu alaosa murd, mille korral kodarluu eraldunud osa (alumine fragment) suundub dorsaalsele (käeselja suunas)). 5 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
Treeningkoormus peab vastama spordiga tegeleja võimetele. Kuulata oma kehasignaale. Anda aega taastumiseks. Ennetada ülekoormuse teket. Stretcing igapäevaselt. Mitte harjutada jahedas, libedal pinnal, pimedas. Peale treeningpausi peavad lihased, kõõlused, sidemed ja liigesed koormusega taas harjuma. Enim vigastusi märtsis – aprillis. Põhireegel:” Treeningkoormust suurendame maksimaalselt 10 % nädalas.” Esmaabi ägeda sporditrauma korral. Kui ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste vigastuste puhul turset ära hoida: külm, kompressioon, kõrgele. Anda rahu. Külmaravi printsiibid, erinevad võimalused. Külmatoimel ahenevad veresooned ja valuaisting väheneb. Ravida 1-2 päeva. Mõõdukas külm ja pikem toimeaeg on efektiivsem kui lühiajaline haigekoha mõjustamine. Külmaravi võimalused: 1. Jäämassaaž. 2. Külmavann. 3. Külmaaerosoolid. 4. Külmakotid jääkuubikutega. 5. külma – kuumakotid. 6
Luumurru korral on luu katki või selles on mõra. Luu murru põhjuseks on alati mehhaaniline löök või kukkumine. Luumurru korral saavad vigastada ka pehmed koed. Tunnused: valu, turse, verevalum või haav, jäset on raske liigutada, jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus. Kinnise luumurru korral on luu katkenud, ümbritsevad koed vigastatud, kuid nahk on terve, murru kohal puudub haav. Lahtise luumurru korral on luu katkenud ning esineb haav, milles võivad olla näha luu otsad. 2. Luumurruga kaasnevad ohud Luumurdude korral tekib verekaotus: Kinniste korral kudede vahele, lahtiste korral ka väline verejooks. Võivad lisanduda sokisümptomid. 3. Tegutsemisjuhised · Verejooks kontrolli alla · Anna vigastatud piirkonnale rahu · Külma peale Eesti luumurdu tavakodaniku poolt ei lahastata, sest kiirabi jõuab piisavalt kiiresti õnnetuspaigale. Lahastamise eelduseks on lahase olemasolu, oskus lahastada, meeskond.
o Kinnist luumurdu tuleb mõnikord liigutada, kui kannatanu vajab külgasendit. o Nendel juhtudel tuleb jäse võtta tõmbe alla ning hoida seda tõmbe all kuni vajalikud tööd on tehtud. Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis). Parim lahas on maapind. Lahtiste luumurdude korral kata (ära seo) haav puhta sideme või riidega. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Luumurruga haige haiglasse toimetamiseks ei tasu kasutada oma transporti, kui kiirabi ise seda ei soovita! o Luumurru liigutamisel võivad luuotsad tekitada lisavigastusi, mille tulemusena võib rasv luuüdi seest sattuda verre. o Verre sattunud rasv tähendab aga, et võib tekkida rasvemboolia, mis omakorda võib tappa. Kutsu 112. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse (vaata allolevat videot) ja
Marju Karin Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ärge palun kasutage lahastamiseks roikaid ja "muid käepäraseid vahendeid"! Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi! Lahtise luumurru korral katke (ärge siduge!) haav steriilse sidemega. Kui on tugev verejooks tuleb verejooks peatada. NB! Ja palun ärge tassige luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tassima! 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: Liigeses esineb valu, selle ümbruses valulikkus, turse ja verevalum. Nihestus Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse
Nihestuse korral tekib paistetus ja valu mete venitus või osaline rebenemine. väga kiiresti, vigastuskoht on valulik. Nihestus on luuotsa paigalt nihkumi- Vigastatud kohale tuleb panna külmad ne liigeses, tavaliselt põhjustab selle kotid, jätta jäse liikumatuks, käia selle- kukkumine, löök või liigesele avalduv ga ümber nagu luumurruga ning kan- äkiline jõud. natanu kiiresti raviasutusse saata. Põletused Põletusi põhjustavad tuleleek, aur, Põletushaavad jagatakse nelja järku: kuum vedelik või ese, söövitavad ke- I järgu põletus kui põletus on olnud mikaalid. Põletushaavad on seda ras- võrdlemisi kerge ja tekitanud ainult kemad, mida kõrgema temperatuuri- nahapunetuse. Seda põletust saadakse
vajalik transportida, tuleb vigastatud jäse toestada. Esialgu toesta liikumatuse tagamiseks luumurrust kõrgemale ja madalamale jäävat jäset oma käega. Palu kedagi tuua padi või rullikeeratud tekk ning aseta need liikumatuse tagamiseks mõlemale poole vigastuskohta. Ära püüa murdunud jäset sirgeks tõmmata. Fikseeri tekk või rullikeeratud padjad pikisuunas kokkumurtud kolmnurkrätikutega. Vigastatud jäset võib fikseerida ka terve naaberkehaosa külge. Kui tegemist on lahtise luumurruga, st haavas on näha luuotsad, kata see koht haavalapikesega või pane peale puhas marlitükk. Ära puuduta vigastatud kohta! Põletused Põletuste puhul alusta põlenud pinna kohest jahutamist, jahuta umbes 15-20 minutit. Jahutada võib kõigega, mis kätte juhtub: pudelivesi või vesi veekogust, ventilaator, riide sisse keeratud jäätükid. Jahutamine on olulisem kui igasuguste põletusvahtude ja salvide kasutamine
murdekohal terve) või lahtised (luuots on tunginud läbi maha). Üldjuhul tuleb haiget hoida liigutamast, et mitte suurendada valu. Paigal olles ei ole kinnine luumurd elu - Haavad. Peamine nõue haavade sidumisel on puhtus. ohtlik. Lahtise luumurruga võib kaasneda tuiksoone vigas- Samal ajal ei tohi haava puudutada ega pesta. Suurema tus ja seetõttu suur verekaotus. Sel juhul tuleb lõigata mustuse korral tuleb pühkida ainult haava ümbrust ste- riided jäseme ümbert lahti, peatada eespool kirjeldatud vii- riilse vati või marliga. Seejärel määritakse haava ünibrust sil verejooks ja haav kinni siduda. joodiga, kuid nii, et jood ei satuks haava
• Tõstke patsiendi jalg venitushaardes kergelt üles (vt altpoolt). • Teine abistaja / erakorralise meditsiini tehnik lükkab lahase lõpuni jala alla. • Jälgige luumurru kohta. • Sulgege lahas. • Teine abistaja / erakorralise meditsiini tehnik pumpab lahase täis/ imeb vaakumisse. • Kontrollige vigastatud jäseme motoorikat, verevarustust ja tundlikkust uuesti. Pilt 51.42. Jäseme lahastamine vaakumlahasega Toestav haare: luumurruga jäset peab alati liigutama venituse all. Seejuures hoiab üks käsi jala tagaküljest, teine kannast ja sujuva venitusega saab luuotsad enamasti paika. Selles haardes pannakse jalg ka lahasesse. Pilt 51.43. Jala fikseerimine vaakumlahasega 840 Kui õhklahas on jäigalt täis pumbatud, avaldab see jäsemele vältimatult valusat survet. Samuti ei kasutata neid eriti helikopteriga transportimisel, sest startimisel ja maandumisel on õhurõhk teistsugune kui lennates
annaabi.ee 
