Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
Jeesus Kristusesse, kõik on jumala ees võrdsed •Taastas tõelist usku • Naine Katharina von Bora, kuus last • Indulgentside vastu • Reformatsiooniliikumise juht • REFORMATSIOON • Indulgents – kokkulepitud hinnaga võimalus osta end vabaks puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud.
Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas ka läbirääkimisi. Riigipäeval esitatud 28 artiklist koosnev dokument ehk Augsburgi usutunnistus. Toomas Müntzer arvas, et ristida tuleb täiskasvanuid mitte lapsi. Tema algatusel tekkisid talupoegade väesalgad. Tekkis taasristijate sekt. T.M. tõlkis ladinakeelse missa saksa keeled
reformatsioon mõjutas usulist, majanduslikku ja poliitilist valdkonda? Usuliselt võib reformatsiooni võtta kui püüdlust tagasi pöörduda algkristluse vaimu juurde. Peamised usulised motiivid, miks liikujad proovisid kirikut reformida, olid indulgentsid ehk patulunastuskirjad, pühakute kultus ning humanismi levik rahva seas. Just sellised motiivid olid ka reformatsiooni eelkäijatel Jan Husil ja John Wycliffe'il ning reformatsiooni alusepanijal Martin Lutheril- nad olid innustatud humanismi ideedest ning nende arust oli indulgentside müük ja pühakute kultus vastuolus kristlike algtõdedega. Kokkuvõtlikult oli siiski nende kõigi eesmärgiks kristluse puhastamine väärarusaamadest ja tõlgendamistest ning selle taastamine algpõhitõdedele. Katoliku kirik mõistis liikumised, mis võisid teda ohustada, harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued
See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile. Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus, tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule. Neist tuntumad - Üks kindel linn ja varjupaik (luterliku kiriku hümn), Ma tulen taevast ülevalt (lauldakse jõuluajal) Kalvinistlikus kirikus (Inglismaal) ei olnud algusest peale kohta mitmehäälsel kunstmuusikal, salliti vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Puritaanid (kalvinismi rangeim vorm), hävitasid noote ja pille ning keelasid igasuguse kunstipärase musitseerimise kirikus üldse.
tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi. Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele. Lutheri koraal protestantlik kirikulaul, stroofiline värsstekst, korduv viis, saksa keeles(rahvuskeeles),eeslaulja +orel. Lutheril umb 30 koraaliviisi. Ilmalik laul, seltskonnamuusika 16.saj: 16 saj laienes muusika tarbijate ring tänu humanistlikule haridusele levis muusikaõpetus; nooditrükitehnika leiutamine. Prantsuse ilmalik laul 16 saj sansoon on pr. Keelene 4 häälne laul, teemaks armastus, loodus, kohati naljatlevad, lõbusad, kiired, mõnikord aga sentimentaalsed ja meloodilised. Clement Janequin-1485-1558 sansoonizanri kuulsaim esindaja. ,,lindude laul"(ilmalik laul)
Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Lutheri elulugu on kindlasti suureks mõjutajaks tema teoloogiale ja haridusalastele arvamustele
Paavst jättis Lutheri väljaastumise kahe silma vahele. Paavsti arvates tegu tavalise vaimulikevahelise dispuudiga (vaidlus) ja jättis tähelepanuta. Lutheri seisukohad olid rahvale hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla. Bulla paavsti ametlik teadaanne. Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus (manufaktuurid, pankurid jne) toetas, sest nende maksud olid seeläbi väiksemad kirku ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha. Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni
Kuigi ta oli kavatsenud, et need oleksid arutelu punktid, ’’95 teesi’’ kuulutasid välja patukustutuste laastava kriitika, laostades inimeste usku. Luther saatis ka koopia peapiiskop Albertile, et too lõpetaks patukustutuste sedelite müügi. Koopiad 95 teesist levisid üle Saksamaa kahe nädalaga ja üle Euroopa kahe kuuga. Kirik oli lõpuks nõus lõpetama väljakutsete akti. 1518. aasta oktoobris, kardinal Thomas Cajetani kohtumisel Augsburgis, käsiti Martin Lutheril lahti ütlema tema 95 teesist paavsti asustuse poolt. Luther ütles, et ta ei ole nõus sellest enne lahti ütlema, kui pühakiri arvab teisiti. Kohtumine lõppes valjude vaidlustega ja algatas Lutheri kogudusest väljaviskamise. Terve 1519. aasta jätkas Martin Luther loengute läbiviimiste ja kirjutamisega Wittenbergis. 1519. aasta juunis ja juulis kuulutas Luther avalikult, et piibel ei andnud paavstile õigust tõlgendada pühakirja, mis oli otsene rünnak paavstisüsteemile. 1520
Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), 1530.a. sai Saksa-Rooma keisriks. Karl V impeerium · Habsburgide dünastia võimu kõrgaeg Euroopas · Impeerium laienes ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse vallutati asteekide ja inkade alad Karl V ja religioon · Karl V oli katoliiklane ja seega oli ta 1517 .a. algatatud reformatsioonile vastu · 1521.a. lasi panna Martin Lutheri Wormsi riigipäevale riigivande alla- kuulutati lindpriiks. · Karl V ja Martin Lutheril oli ka sarnaseid põhimõtteid- nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale · 1530.a. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis lubas protestantidel tegutseda, kuid sellega Karl V lõpuni rahule ei jäänud. Karl V · 1554.a. paiku alustas Karl V oma võimu jagamist poegadele ja vendadele. · 1556.a. asus elama San Jeronimo de Yuste kloostrisse Hispaanias · Elas esiilis, kuna tervis kehv (vaevas ka podagara- liigesepõletik) · 1558.a. suri 58-aastasena.
palvarändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. Nad kopeerisid Lutheri teese ning viisid neid oma kodudesse. Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast. Paavst hakkas võitlema uuendustaotluste vastu ning Lutheri saatus oleks olnud samasugune kui paljudel varasematel reformaatoritel, kui mitte sõbrad ja armastav Kaitse ei oleks teda varjanud.Lutheril ei olnud kavatsust lahkuda kirikust ega rajada uut kirikut, aga peagi sai selgeks nii talle endale kui ka tema järgijatele, et kiriku seesmine uuendus on võimatu ja lahkulöömine Roomast on vältimatu. Vaimuliku Martin Luther Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon* ning kes on
Hindade tõus, suurenes hulkurite arv, majanduslangus. 3. vahemere kaubanduslinnad laostusid, tekkisid uued kaubandusmaad(lissabon, Antverpen, London, Amsterdam). 4. kapitalismi areng euroopas. Teaduse areng, meresõidud. Ameerika koloniseerimisega kaasnes indiaani kultuuri hukk. Ameerika vallutajad konkistadoorid(Hernan Cortes, Fransisco Pizaro). Euroopasse jõudis kartul, mais, kalkun. Reformatsioon usupuhastus. Jan Hus esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus. Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks. 1517 Martin Luther alustas reformatsioone. Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat. 2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima 3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel. 4
oli esimene kirikuvisitatsioon Saksimaal 1527. aastal, mille käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Nende kõrvaldamiseks otsustas Luther kirjutada põhjaliku õpperaamatu vaimulikele, mida hiljem hakati nimetama Suureks Katekismuseks. Selle aluseks on kolm Lutheri jutlusteseeriat aastast 1528. Martin Luther ei olnud lihtsalt uue õpetuse rajaja: uusi tõlgendusi pakuti välja ka enne teda ja kiriku kritiseerijaidki oli juba sajandeid enne teda. Ent Lutheril läks korda läbi murda Rooma süsteemsest mõjuvõimust ja muuta selle kaudu ka pöördumatult kristluse nägu Euroopas ning pikemas perspektiivis kogu maailmas. Legend: Lutherit peetakse jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas, kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust muinasjutulist meeleolu.
Oma nõudmisel otsis talutahvas õigustusi pühakirjast. "Kuna Kristus on ju kõik oma verega lunastanud, ei taha ka meie enam pärisorjad, vaid vabad olla", deklareerisid talupajad, olles valmis kõigist oma nõudmistest loobuma, juhul kui need on pühakirjaga vastuolus. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega vürstid taotlesid ima õiguste laiendamist keisrivõimu arvel. Lutheril oli talurahvasõda suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. Ta oli talupoegade vägivallast sokeeritud ega toetanud seda. Toomas Münzer Augsburgi usurahu Reformatsioon lõpetas Saksamaa kahe enam-vähem võrdsesse leeri. 1526. aasta riigipäeval otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku. Keisril polnud reformatsiooni tagasitõrjumiseks maht. Tal tuli korraga võidelda
95 teesi. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki pattu, vaid ainult kinnitada Jumala andestust. Trükkalid levitasid teeside koopiaid ilma Lutheri teadmata ning mõne nädala pärast tunti uuendusmeelset Lutherit juba kõikjal. Indulgentside asi, millest kogu reformatsioon algas, oli tugeva rahvusliku värvinguga. Miks pidi saksa rahvas rahastama oma säästudest kiriku ehitamist Rooma. Paavsti vastu väljaastumine polnud tollal mingi süütu ajaviide, vaid nõudis ka palju julgust ja Lutheril polnud aimugi, milleni see lõpuks välja viia võis. Ta kaitses oma teese erinevates linnades diskussioone pidades. 1518. a tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuse vastu. Temalt nõuti eksiõpetustest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 a. nõudis paavst Leo X , Wittenbergi reformaator Martin Lutherilt kirikuvande ähvardusel oma seisukohtade tagasivõtmist. Vastuseks põletas Luther avalikult paavsti bulla. 3
Uued usuliikumised pöörasdi end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Nii kujunes täiesti uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Kõige vähem soovis Luther alustada kultuurirevolutsiooni. Ta säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta ka tervikuna rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi mõnevõrra kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja koguni gregooriuse laulu. Lutheril oli väga hea muusikaline haridus, ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti ja isegi komponeeris pisut. Muusikal oli tema silmis väga suur kasvatuslik tähtsus, seda rõhutas ta oma koolisüsteemis ning soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusel kaasa haarata. Tema liturgiakorralduses oli kindle koht saksakeelsetel hümnidel (vaimulik koorilaul). Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Selle aluseks on stroofiline värsstekst jai gas salmis korduv viis
Tema vaateid ja teoseid sellest ajast: ilmus Piibli saksakeelne tõlge (Uus Testament 1522; tervik 1534) eitas paavsti võimu ja munkade vandeid eitas kiriklikku abielukeeldu (abiellus 1525 endise nunna K. von Boraga) tunnistas vaid kaht sakramenti seitsmest: ristimist ja armulauda taunis pühakute ja pühade säilmete kultust - suri 18.02.1546 Eislebenis 3. Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon - Aitas Lutheril tõlkida piiblit ja dokumente, koostas õpikuid, asutas koole Saksamaa õpetaja 4. Reformatsiooni eri suunad: a) Andreas Karlstadt rohkem tähelepanu argielule, aktiivsus ilmalikus elus b) anabaptistid e. taasristijad ristida täiskasvanuid c) Thomas Müntzer hävitada aadlilossid ja kloostrid, võim ja vara lihtrahvale 5. Talurahva sõda Saksamaal 1524 1526
piiskop Blankenfeld andis käsu Hofmann vangistada. Võimalik, et just see teade viis tema Tartu kuulajaskonna ärevusse ja 1525. aasta jaanuarikuu pildirüüsteni. 1525. aasta lõpul aga sunniti Hofmann hoopis linnast lahkuma ja saksa evangeelsetelt teoloogidelt soovituskirju hankima. Heitumata asus Hofmann 1525. aastal teele Wittenbergi, kus ta tõepoolest saigi kirjaliku toetuse Lutherilt ja Bugenhagenilt. Ilmselt ei olnud (ei saanudki olla) Lutheril Hofmanni tegevusest, jutluste sisust ja mõjust päris selget ettekujutust ja arvata võib, et Hofmann ise ei hakanud ka seda detailselt kirjeldama, sest mõned aastad hiljem oli Lutheri seisukoht "Liivimaa prohveti" suhtes järsult tõrjuv. Seevastu sai aga Hofmann tõenäoliselt tänu Lutherilt saadud toetusele enesekindlust juurde. Tartusse tagasi jõudes jätkas ta jutlustajana. Hofmanni viimsepäevakuulutused kohtasid niihästi tulist pooldamist kui tõsist
usundite puhul, aga sel juhul mitmuses. Ainsuses kasutatakse seda kristluse kohta. Kristluse kohta kasutatakse erinevaid omadussõnu, et seda teistele usunditele vastandada: nostra religio, AUGUSTINUS: vera religio (tõeline). Üldiselt kasutatakse teiste usundite kohta siiski halvustavaid väljendeid nagu superstitio, idololatria (puuslike teenimine), secta (sekt). Selline keelekasutus säilib kogu keskaja vältel. Varasel uusajal tähistab religio enamasti ristiusku, ka CALVINil ja LUTHERil. XV-XVII sajandil tihenevad kontaktid teiste usunditega. Üksikutest rahvastest rääkides kasutatakse mõnikord rahva usundi kohta mõistet religio. XVII sajandi II poolel hakatakse kasutama sõna religio kõigi religioonide kohta. Valgustusajal võrdsustatakse kristlus teiste religioonidega. Religiooniteadus on aru saanud, et teaduslike meetoditega pole võimalik välja selgitada, kas jumal on olemas või mitte. Mõiste religioon on aja jooksul muutuse läbi teinud
V faas 1530-1546/47 reformatsioon levib eeskätt just Saksamaal ning hakkab levima ka Euroopa põhja- ja idaosas – reformatsioon linnadesse jõuab juba varem. VI faas kuni 1555. a, kui puhkeb Šmalkaldija sõda, lõpeb augsburgi usurahuga. AUgsburgi usutunnistus pärit juba 1530. aastast. Konfessionaalne ajastu 1555. a alates. Martin Luther sündis 1483. aastal. Talupoegadest esivanemate perre. Isa oli vasetööstuses ning liikus talupidamisest hoopis uude valdkonda, mis tähendas, et Lutheril oli võimalik omandada hea haridus. Erfurti kloostris õpib seitset vabat kunsti. Temast saab munk, sest elab läbi pöördumise, mis on lihtsalt šokielamus – ta liigub ühest linnast teise, satub äikesetormi kätte ning ühtäkki kardab oma elu eest. Selles olukorras ta tunneb, et peab astuma kristluse kohtunikutooli ette, sellises hingelises seisundis ei olnud ta valmis seda tegema, surmakogemus oli vahetu, mistõttu tundis, et peab end ette valmistama, et kristluse kohtu ette astuda
mõistega ,,gnoosis". Siiski on tegemist vaid kaudse sarnasusega, kuna Jung ei pea selle all silmas mitte ilmutatud salajast teadmist, vaid pigem iseloomu arengut. Sarnane on vaid see, et ei gnoosis ega individuatsioon pole silmaga nähtavad asjad. Seega jääb lõppkokkuvõttes pigem küsitavaks Jungi seostamine gnostitsismiga. Mõningad kokkulangevused käsitlustes ei anna selleks piisavalt alust. 5.5.Jung ja Luther Võrreldes hea ja kurja küsimuse käsitlusi Jungil ja Lutheril, paistavad silma mitmed asjad. Esiteks on mõlema jaoks (eriti nende noorpõlves) elav germaani paganlik taust. See ulatus küllaltki jõuliselt läbi kristliku ,,pealispinna" mõlema ellu ja teadvusse. Nii väidab Jung oma mälestuses enda ema olevat kummalise kuju, kelle ümber mitmel korral olevat aset leidnud poltergeisti fenomenid ning kes ärganud vahel tundmatus ähvardavas keeles prohveteerides.
annaabi.ee 
