kasvukeskkonda : Happelist Neutraalset Leeliselist Neid nimetatakse indikaatortaimedeks. Indikaatortaimed Happelisel mullal kasvavad näiteks: • sammal • väike oblikas • põldrõigas • põldkannike • põldnälghein Indikaatortaimed Leeliselisel mullal kasvavad: • põldsinep • kollane karikakar • humallutsern • harilik tõlkjas (rakvere raibe) Happesuse neutraliseerimine Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega Kasutatakse kaltsiumkarbonaati (Ca CO3) sisaldavaid lubiväetisi. Lubiväetised tootmises % 80 70 60 lubjakivijahu 50 40 dolomiidijahu 30 tolmpõlevkivituhk 20 10 klinkritolm 0 CaCO3 mõju • reageerib mullas leiduva süsihappega • läheb seejärel üle paremini lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks- Ca(HCO3)2 • kaltsiumioonid tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja
Taime läheb ära katiooni ja mulda jääb aniooni. Nt KCl + H+ = HCl (K väetised happelised) K-taime; Cl-mulda Lämmastikoksiid (lendumine või äike) + õhus olev vesinik = happevihm. JUURDETULEK Sademed 8 2 Mineraalväetisega 10 1 Sõnnikuga 16 4 KOKKU 34 7 BILANSS - 128 10 (jälgida ka eelnevat tabelit). Negatiivne Ca ja Mg bilanss on vaja katta põldude lupjamisega. Säilituslupjamiseks on vaja anda aastas keskmiselt 350kg/ha CaCO 3 ehk nt. klinkritolmu 500kg/ha, seega 6 aasta kohta 3t/ha. Mulla aktiivse happelisuse põhjustavad mullas vabalt olevad vesinikioonid mullalahuse reaktsioon. pH vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Nt. 10-5 st pH 5,0 tuleks lubjata. Potentsiaalse happelisuse põhjustavad H-d, mis asuvad mulla kolloididel (kolloidkompleks
taimedele omastataval kujul. Kuigi kaaliumi on meie muldades tunduvalt rohkem kui lämmastikku ja fosforit, on temast kui taimetoiteelemendist mullas sageli puudus. Kõige kaaliumivaesemad on meil liiv- ja turvasmullad. Lahustuva kaaliumi algallikaks on mineraalide murenemisel vabanev kaalium. 1 tonni sõnnikuga viiakse mulda 4...5kg kaaliumi. Kaaliumi väljauhtumine on suur kergetel muldadel ja seda saab vähendada muldade lupjamisega. Kaalium jääb leostumisel künnikihi alusesse sisseuhtehorisonti. Millise neeldumisviisiga neeldub mullas kaalium ja mida see põhjustab? 8 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 LOE LISAKS! MULD KUI ELUSORGANISM JA MIKROORGANISMIDE OSA TAIMEDE TOITUMISEL
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
korvata taime edasises kasvus ja arengus. 4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused 5. Mullaviljakus. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri-agregaadid. rohkesti mineraalseid kolloide 2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused)
korvata taime edasises kasvus ja arengus. 4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused 5. Mullaviljakus. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri-agregaadid. rohkesti mineraalseid kolloide 2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused)
Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N – väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toiterežiimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist. 45. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Miinimumseadus ehk nn. „tünnilauateooria“ – saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). 46
pidada 5,5…6,0. Rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, kartul, lina, tomat, porgand. • Happelist mulda eelistavad (pH4,5…5,0) – lubjapelglikud ehk kaltsifoobsed. Lupiinid, seradella Happesuse mõju mullale, kui toitekeskkonnale: • Happelised mullad on toitainetevaesemad • Kasulikud mikroorganismid ei talu happelist mulla reaktsiooni ja nende aktiivsus on madal. • Enamus raskmetalle on happelises mullas taimedele paremini omastatavad ja lupjamisega saab vähendada nende akumuleerumist taimedesse. Mulla reaktsiooni tähtsust ei tohi aga üle hinnata. Muld on ikkagi paljude kasvutegurite kompleks, kus kõik on omavahel seotud ja kõik mõjutavad ka mulla happesuse toimet taimedele. Seega optimaalse pH mõiste taimedele on tinglik mõiste. Soodsates kasvutingimustes taluvad taimed mulla happesust paremini, kui ebasoodsates tingimustes. MULLA HAPPESUSE SUHTES ON TAIMED KÕIGE TUNDLIKUMAD NOORES EAS Lubiväetiste mõjul:
Lupjasisaldava kestaga loomana vajab vähk eluks nii vee kui toidu kaudu rohkesti kaltsiumi. Soomes loetakse vee üle 16 mg/l ulatuvat kaltsiumi ioonide sisaldust vähi kaltsiumivajaduse katmiseks piisavaks. Vähikasvanduses peaks vee kaltsiumisisaldus olema üle 30 mg Ca/l, soovitavalt üle 50 mg Ca/l. Eesti looduslikes vetes ongi kaltsiumisisaldus tavaliselt üle 30 mg/l, lubjakivirikka pinnasega piirkondades aga tunduvalt kõrgem. Vee lubjasisaldust (seega Ca sisaldust) võib tõsta lupjamisega, selle tagajärjel happeline vesi neutraliseerub e. pH tõuseb. Vee lupjamist on parem teha vähkidest võimalikult kaugel - nii, et vähini jõudev vesi sisaldaks vaid lahustunud kaltsiumi. 10 Mürgised ained Paljud taimekaitsemürgid on vähile eriti mürgised, sest nad on välja töötatud putukate st. lülijalgsete (aga viimaste hulka kuulub ka vähk) hävitamiseks. Põldudelt
Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toitereziimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist.
Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje. Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais)
vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. · Tsinksulfaat puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Ca - Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad lubiväetised sisaldavad 30...35%, dolomiidijahu 21%, lihtsuperfosfaat 20,5% kaltsiumi. Kaltsiumi, kui toiteelemendi puudus avaldub eelkõige happelistel muldadel ja kõrvaldatakse regulaarse lupjamisega. Mg - Kuna magneesiumivaesed mullad on sageli ka happelised, saab magneesiumipõuda likvideerida magneesiumi sisaldavate lubiväetiste kasutamisega. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub ka kaltsiumi ja magneesiumi omavahelisest suhtest mullas. Laia Ca:Mg suhtega muldades (üle 20:1) annavad magneesiumväetised efekti ka magneesiumirikastel muldadel. Kitsa suhte korral ei anna magneesiumväetised efekti ilma lubiväetisi kasutamata.
Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toitereziimi määravad ära mitte ainult kasulikudvaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist. 11 Mulla viljakus on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes (üldiselt kultuurtaimede suhtes). Viljakus jaguneb:
Üldse on mulla tähtsust Maa elus alahinnatud, sellele on pööratud häbiväärselt vähe tähelepanu ning mulda ja selle kaitset kätkev seadus puudub Eestis endiselt. [4] 7.2Muldade omaduste ja kasutamise parandamine Leetjate muldade puhul võib koguneda pinnale ülavett, sest paiguti võib esineda tekstuurset sisseuhtehorisondi tihenemist. Mida saab vältida või vähemalt vähendada mulla tallamise vähendamisega, hea drenaaži ja lupjamisega. Leetjate muldade saagikust limiteerivateks teguriteks on peamiselt madal toitainetesisaldus, agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Ka tuleks tähelepanu pöörata huumusesisaldusele, et see ei langeks alla normaalset taset, selleks tuleb kasutada heintaimedega külvikordi ning kasvatada vahekultuure. Leetja mulla kasutussobivus on odrale, nisule ja kaerale 10, rukkile, põldheinale ja kartulile 9. [4][10][11]
Mulla potentsiaalset happelisust iseloomustavad omadused on neeldunud vesinikust ja alumiiniumist põhjustatud asendushappelisus ja hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütiline happesus väljendab mulla kogu happesust ning esineb kõigis muldades, mille pH on alla 8,2 ning tema kaudu arvutatakse lubjatarve mullas. Asendushappesus esineb muldades, mille pH on alla 5,6 ning on põhjustatud liikuvast alumiiniumist. Asendushappesus tuleb lupjamisega kõrvaldada, kuna see ei lase taimedel normaalselt toituda ja vett saada. Füüsikalistest omadustest on tähtsamad mulla lasuvustihedus, poorsus ja eripind. Üldpoorsus näitab mullas olevate pooride summat protsentides mulla üldmahust, iseloomustab vee ja õhu liikumise tingimusi mullas. Eripind on tähtsaim omadus. See iseloomustab ühe grammi mullamassi osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites ning on seotud mulla lõimise ja huumusesisaldusega.
halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 34. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus (põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid) ja potentsiaalne happesus, mis jaguneb a) asendushappesus b)hüdrolüütiline happesus. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni vahekorda. Neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH--ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. 7 35. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele
Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi. pH=-log [H+] Mulla pH määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või tavaliselt 1 N KCl leotisest (pHKCl). Samast mullast määratud pHKCl arvuline väärtus on 0,4...1 ühiku võrra madalam kui pHH2O.väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. pHKCl ja mulla reaktsiooni vaheline jaotus: pHKCl Mulla reaktsioon kuni 4,5 tugevalt happeline 4,6...5,5 mõõdukalt happeline 5,6...6,5 nõrgalt happeline 6,6...7,2 neutraalne üle 7,2 leeliseline 2. Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest
hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi. pH=-log [H+] Mulla pH määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või tavaliselt 1 N KCl leotisest (pHKCl). Samast mullast määratud pHKCl arvuline väärtus on 0,4...1 ühiku võrra madalam kui pHH2O.väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. 34. Mulla asendushappesus. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks: asendus- ja hüdrolüütiline hapesus. Asendushappesust põhjustavad need mulla neelavas kompleksis olevad vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (näit. KCl) lahuste ioonidega. Tähistus on H5,6
Mikroobide elutegevust aktiviseerivad kündmine, kultiveerimine, äestamine jt, kuna see parandab mulla reziimi. Seega enamiku mulla mikroobide kasvu. Mõjutavad pH ja niiskuse sisaldus. Kuna enamikule sobib neutraalne või nõrgalt leeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilisteainete lõhustumisel vähenenud. Mulla happesust saab reguleerida lupjamisega. Mikroobide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt ka temperatuur. Enamik mikroobe on mesofiilsed meie mullas, ka psühotroofid. Sobivaimaks temperatuuriks on 20-30 C. Temperatuuril alla 10 C elutegevus pidurdub, kuid ei lakka. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mullaviljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilisedained, kas taimejäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda, mineraliseeritakse
Mikroobide elutegevust aktiviseerivad kündmine, kultiveerimine, äestamine jt, kuna see parandab mulla reziimi. Seega enamiku mulla mikroobide kasvu. Mõjutavad pH ja niiskuse sisaldus. Kuna enamikule sobib neutraalne või nõrgalt leeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilisteainete lõhustumisel vähenenud. Mulla happesust saab reguleerida lupjamisega. Mikroobide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt ka temperatuur. Enamik mikroobe on mesofiilsed meie mullas, ka psühotroofid. Sobivaimaks temperatuuriks on 20-30 C. Temperatuuril alla 10 C elutegevus pidurdub, kuid ei lakka. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mullaviljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilisedained, kas taimejäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda, mineraliseeritakse
külmavaba periood on lühem ning öökülmad sagedasemad. Ka Kagu-Eesti ei ole kõige soodsam koht, sest talved on karmid. (Mägi, Niiberg 1999) Lupjamine Ploomipuud loetakse nõrgalt happelist või neutraalset mulda vajavateks taimedeks. Kaltsiumi on vaja juurtele. Mulla happeline reaktsioon takistab kaltsiumi sisenemist taimedesse. Seega muudakse mulla happesust nõrgalt happeliseks või neutraalseks, mida tehakse lupjamisega, viies mitmesuguste lubiväetistega mulda kaltsiumkarbonaati (CaCO3). (Mägi, Niiberg 1999) Kündmine Sügavpõhjalistel muldadel tuleb künda 30...40 cm sügavuselt ja anda enne kündi mulla viljakusest olenevalt 40...60 t sõnnikut, fosfor- ja kaaliumväetisi 150...200 kg toimeaines ning happelistel muldadel 5...10 t põlevkivituhka hektarile vastavalt mulla happesusele. Sügavkünd ei ole soovitatav madala künnikihiga ja leetmuldadel. Siin tuleb sügisel künda 20..
< 0.25 mm mikroagrgaadid, sisaldus ei tohiks olla üle 25% > 0.25 mm makroagregaadid Agronoomiliselt soovitud on ~2 5 mm struktuuragregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1) rohkesti mineraalseid kolloide ja ka saviosakesi neil osakestel on suure pinnaenergia mõjul võime liikuda 2) kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt kahevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad. Kui mullas on ühevalentseid katioone (näiteks naatriumi) siis see pidurdab mulla struktuursust. 3) Orgaanilist ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks Milliste protsesside toimel tekivad mulla struktuuragregaadid? - füüsikalis keemiline protsess paisumine ja kokkutõmbumine, vettimine ja kuivamine,
annaabi.ee 
