Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi,
Nüüd algas Saksamaa surumine kohale, kus lääneriigid teda näha tahtsid. Vaherahu jõustus 11. novembril 1918, sellega lõppes sõjategevus läänerindel. Compiagné' i vaherahu käsitles sakslasi juba kui kaotajaid. Mõningaid selle põhimõtteid: esiteks, Saksamaa pidi 15 päeva jooksul tooma ära oma väed lääneriikide territooriumitelt, Prantsusmaalt, Belgiast ja Luksemburgist, samuti Türgist, Rumeeniast ja endise Austria-Ungari aladelt ning Elsass-Lotringist. Lääneriigid said õiguse okupeerida Saksamaa territooriumist Reini jõe vasaku kalda alad. Teiseks, Saksamaa pidi loovutama lääneriikidele hulgaliselt sõjatehnikat ja relvastust: 1700 lennukit, 5000 autot jt. Kolmandaks, Saksamaa pidi tagastama lääneriikidele nende kodanikud, s.t. sõjavangid. Sakslastest vangid jäid esialgu lääneriikide kätte. Pariisi rahukonverents oli ulatuslikuim rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi.
Samas nuputati viis selle meetodi murdmiseks hakati kasutama mürkgaase. Seega saab väita, et I maailmasõda tõi kaasa suuri muutusi ja leidlikkust sõjavarustuses. Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine: Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule. Vaherahu nõudis, et saksa väed viiaks välja kõigilt territooriumitelt ning samuti ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Tuli ära anda oma sõjavarustus jms. Peale Compiegne'i vaherahu, toimus Pariisis rahukonverents, kus sõlmiti Versailles'i rahuleping. Konverentsil lükati tagasi Woodrow Wilsoni rahuplaan, keskenduti Prantsusmaa-Inglismaa huvidele. Versailles'i lepingu kohaselt pidi Saksamaa loobuma paljudest aladest, vähendama oma sõjaväge, sõjaväekohustust ei tuohtinud olla ning muidugi olid ka väga suured reparatsioonid. Võitjate ja kaotajate rahulolematuse põhjused Versailles'i süsteemiga:
Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale Ypres'i lahing 1915 atandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, ebaõnnestus, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega, kasut mürkgaasi 11) 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahu, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles'i rahulepinguga 28. juunil 1919. saksamaa pidi oma väed viima välja lisaks okupeeritud territooriumitelt ka reinimaalt ningi elsassist ja lotringist. Tuli loovutada oma sõjavarustus, laevastik., see lõpetas I ms. 12) Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. aksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust
riigi osa majanduses suurenes. Tähtsad kuupäevad, sümdmused *6.07 1917 USA sõtta Saksamaa vastu *8.01 1918 Wilsoni 14 punkti *21.03 1918 Somme'i lahing *1918 november-revulutsioon Saksamaal *11.november 1918 Compiegne'i vaherahu-lõpetas I maailmasõja. Tingimused Saksamaale, kui kaotajale: pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt , Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Neil tuli oma liitlastele üle anda oma sõjavarustus, allveelaevad, ookeanilaevastik. *18.01-28.06 1919 Pariisi rahukonverents. I maailmasõja võitnud riigid kutsusid kokku kõigi sõja kaotanud riikidega eraldi rahulepingud. 1.Saksamaa : Versailles' rahuleping 2.Lepingud ka Austriaga, Bulgaariaga, Ungariga, Türgiga. Pandi paika:1.territoriaalsed loovutused(Elsass,Lotring) 2.tekkisid uued rahvusriigid( Venemaalt lahku: Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu)(Austria-
toiduaineid jaotati tsentraliseeritud korras. 7. Sõja lõpp (millal, kus)ja Versailles`i rahuleping. Saksamaale esitatud rahutingimused. – 11. November 1918 lõppes sõda Compiegne’i rahulepinguga. Alla kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked, ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning Elsassist ja Lotringist, üle tuli anda sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. 18. Jaanuar 1919 avati Pariisi rahukonverents. Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Saksamaa jäi ilma 1/8 oma aladest. Pidi vähendama sõjaväge 100000le mehele, keelati omada
Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. 2) Majandus 20-ndad kuni suure majanduskriisini · kergendati Sakslaste reperatsiooni koormat. · Pikendati maksete tasumise tähtaega. · Armeerika andis Saksamaale laenu. · Saksa majandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas. · Inimeste elujärg paranes (sõjahaavad samuti)
maha suruda, saada Saksamaa toetus juhul Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal kui sõtta peaks sekkuma Venemaa muutuda domineerivaks võimuks Euroopas Itaalia eesmärgiks oli saada kaitset Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniatest Prantsusmaa eest Vaikse ookeani ümbruses I maailmasõda lõppes 11.11.1918 Compiegne'i vaherahuga. Saksamaa pidi välja viima oma väed kõigilt okupeeritud aladelt, Reinimaal ning Elsassist ja Lotringist. Sakslased pidid liitlastele andma oma sõjavarustuse, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik.
reisilaevad vaatamata lipule. Uputati ka Inglise reisilaev Louisitania, mille pardal olevast 1959 reisijas hukkus 1198, kellest 115 olid ameeriklased. USA ja mitmed teised erapooletud riigid avaldasid protesti. Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel. 7. Compiegne’i vaherahu 11. november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele 9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919 Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale, Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge
sept. 1918 tegi Saksamaa ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine: Bulgaaria, Türgi kokkuvarisemine. Alustasid samuti rahuläbirääkimisi. 1918 okt hakkas rahu otsima ka Austria-Ungari keiser Karl I. A-U impeeriumisse kuulunud rahvad iseseisvusid üksteise järel 11. nov 1918 kirjutas Saksa delegatsioon alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt, Reinimaalt ja Elsass Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus, k.a. allveelaevad ja ookeanilaevastik. I ms tagajärjed: * ,,kadunud põlvkond" * Tööpuudus meeste hulgas * Impeeriumide lagunemine (A-U, Venemaa, Saksamaa, Osmani impeerium) * Iseseisvate riikide teke * viimane Saksa keiser kukutati * 1919 sai Saksamaast Weimari vabariik * Versailles'i rahulepingu sõlminine * Algas USA suur esiletõus majanduses * II ms põhjused hakkasid tekkima Versailles'i rahulepingu tõttu
Lõpp: Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. Tulemused: · Hukkus väga palju inimesi (10 000 000) · Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju välismaised rahvusriike. · Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) · Seadis kahtluse alla lane tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu.
märtstsil 1918 Saksamaa ja Venemaa vahel; lõpetati sõda ja Saksamaa sai Poola ja Ukraina Sõja lõpp läänes Somme'i lahing 1918 Saksamaale algselt edukas Saksamaa kokkuvarisemine Amiensi lahing 1918 Saksamaa sai lüüa 29.september 1918 ettepanek keisrile alustada rahuläbirääkimisi 11.novembril 1918 allkirjastati Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Tingimused: · välja viima väed okupeeritud aladelt, Rinimaalt, Elsassist ja Lotringist · liitlastele üle anda sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine 29.september 1918 Bulgaaria alustas Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi 30.oktoobril 1918 Türgi allkirjastas vaherahukokkuleppe 3.novmbril 1918 Austria kapituleerus Versailles'i rahuleping 28. juuni 1919 Saksamaa pidi: · loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi; alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule,
tõusis Kerenski. Ebakindel poliitika ajendas kindral Kornilovit üritama Venemaal sõjalist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda, see tugevdas enamlaste mõju soldatite ja tööliste nõukogudes. 3. miks ei suutnud Ajutine Valitsus Venemaal demokraatiat hoida? Ebakindel poliitika, koosseis vahetus kiiresti, nõrgalt organiseeriutd. V 1. MS tulemused : Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt ja ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslased pidid liitlastele andma oma sõjavarustuse, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Saksamaa pidi prantsusmaale loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist, ta pidi oma sõjaväge vähendama 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohtustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone.
Clemenceau (PM), Vittorio Orlando (I), Woodrow Wilson (USA). Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. *SMl ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, tanke jne *Võis ainult 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast olla. *Pidi maksma reparatsioone. *Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni. *Jäi ilma Elsass- Lotringist. 15. Kuidas muutus pärast I maailmasõda Euroopa kaart? Uued riigid: *Austria-Ungarist – Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia *Venemaast – Soome, Läti, Leedu, Poola, Eesti *Suurbritanniast – eraldus Iirimaa 16. Rahvasteliit. Rahvasteliidu nõrkuse põhjused. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit sõdade ärahoidmiseks. Nurjus, sest Ameerika ja teised tähtsad riigid (NT Saksamaa, Nõukogude Liit, Jaapan, Itaalia) ei osalenud.
piiramine, salajase diplomaatia kaotamine, avalike rahukõneluste korraldamine, Rahvasteliidu loomine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine · Sakslastel läänerindel jõud otsas · 8. augustil Prantsuse ja Inglise rünnak saksa vägede vastu, Saksa armee ,,must päev" · Saksa sõdurite võitlusvaim murtud · Saksamaa liitlased hakkasid rahukõnelusi pidama Compiegne'i vaherahu · Saksamaa pidi viima väed välja okupeeritud Elsass-Lotringist ja Reinimaalt · Üle andma oma laevastiku, mis uputas ennast · Hakkas kehtima relvarahu Pariisi rahukonverents · Võttis osa 27 Saksamaa vastu sõdinud riiki · Lükati tagasi Wilsoni rahuplaan · Keskenduti Inglismaa ja Prantsusmaa huvidele Versailles'i rahuleping · 28. novembril 1919 · Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist · Vähenati sõjaväge 100 000 · Ei tohtinud olla sõjaväekohustust
september 1918 keisrile ettepaneku algustada rahuläbirääkimisi. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. 11.november 1918 kirjutas Saksa delegatsioon alla Compiegne´i vaherahule,mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumidelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871.aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. See vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. Versailles´ rahuleping Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased
Karl Renner avalikult: “Lubage Austria kodanikel vabalt hääletada ja nad otsustavad 99%-liselt Saksamaaga taasühinemise kasuks.“ Kui Hitler Austriat 12. märtsil 1938 Saksamaaga liites paljude miljonite inimeste demokraatliku enesemääramisõiguse lõpuks ellu viis, nimetati seda anastamiseks – anšlussiks? Rudolf Hessi süüdistati Nürnbergis koguni Austria anšlussi korraldamises! Saksa juhtkond oli rahu püsimise huvides loobunud Lõuna-Tiroolist, Elsass-Lotringist, Eupen-Malmedist, Põhja-Schleswigist, Poznanist, Lääne-Preisimaast ja Ülem-Sileesia idaosast, maa-aladest, mis olid kuulunud 1914. aastani Saksamaa ja Austria külge. Nende ainukeseks sooviks oli saada Danzigi linn tagasi ja luua eksterritoriaalne ühendustee Poola koridorina Saksamaast lahutatud suure Ida-Preisi provintsiga, et pääseda tülikast tollikontrollist. 1. septembril tungib Saksamaa Poolasse, mille peale Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale
29. septembril tegi Saksa väejuhatus keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. 29. septembril alustas Bulgaaria vaherahuläbirääkimisi 30. oktoobril kirjutas Türgi alla vaherahule 3. novembril kapituleerus Austria-Ungari Compiegne´i vaherahu 11. November Compiegne`i metsas Lõpetas I maailmasõja Tingimused: - Saksamaa viib väed välja kõigilt okupeeritud territootiumitelt, Reinimaalt ning Elsassist ja Lotringist. - Sakslased pidid andma oma sõjavarustuse üle oma liitlastele, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik Pariisi rahukonverents 18. Jaanuar 1919 Võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki Versailles´i rahuleping 28. Juuni 1919 Tingimused: - Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist, - vähendama sõjaväe 100 000 mehele,
lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 28. Compiegne`i vaherahu 11.novembril 1918, Compiegne`i metsas kindral Fochi staabivagunis Saksa delegatsiooni alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustust, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 29. Versailles`i rahuleping Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim liitlasriikide Saksamaaga sõlmitud rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. aastal. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Pransusmaale Elsassi ja Lotringi,
30.okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele 3.nov 1918 kapituleerus A-U Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp 1918 novembris toimus revolutsioon, Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. 11.november 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt ning ka Reinimaalt ja Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele anda sõjavarustus(kõik) Pariisi rahukonverents. Versailles’i rahuleping 18.jan 1919 avati Pariisis rahukonverent, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama
30.okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele 3.nov 1918 kapituleerus A-U Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp 1918 novembris toimus revolutsioon, Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. 11.november 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt ning ka Reinimaalt ja Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele anda sõjavarustus(kõik) Pariisi rahukonverents. Versailles'i rahuleping 18.jan 1919 avati Pariisis rahukonverent, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama
Alguses oli sakslastele edukas, inglise kaitsest murti sügavalt läbi- sakslastel tekkis taas lootus, et Schlieffeni plaan õnnestub. Sakslased kaotasid oma vägedest viiendiku. Saksa sõjavägi kehvemini toidetud, levis ,,hispaania gripp". 18.juulil 1918 kukkus sakslaste pealetung läbi. Compiegne´i vaherahu: 11.11.1918, lõpetas I ms. rahutingimused olid väga rasked- pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli üleanda oma sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastiku. Saksamaa kirjutas alla, kuna tal polnud liitlasi, rahulolematus kasvas üle revolutsiooniks. Wilhelm II loobus troonist, Saksamaa kuulutati vabariigiks. Uued relvad: kuulipildujad, gaas, suurtükid, tankid, allveelaevad, haubits. 4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel
=>Saksamaa liitlaste väljumine sõjast (Bulgaaria, Türgi, Austria-Ungari =>rahva rahulolematus ->novembrirevolutsioon (Wilhelm II sunnitud troonist loobuma, kuulutati välja Weimari Vabariik) 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu >Saksamaa alistus, Saksa delegatsioon kirjutas alla relvarahule 3 >väed välja kõigilt okupeeritud territooriumidelt, Reinimaalt ning Elsass-Lotringist >tuli liitlastele üle anda sõjavarustus, ka allveelaevad ja ookeanilaveastik sõja tulemused, mõju >muutused Euroopa piirides >USA mõju kasv rahvusvahelises poliitikas >naiste roll ühiskonnas kasvab >kadunud sugupõlv eluolu sõja ajal >sõtta oli mobiliseeritud üle 50 mljn mehe =>mõnel maal tuli kehtestada üldine töökohustus >elatustase langes, toidupuudus, levisid epideemiad >naiste iseseisvumine
Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi,
neli kindluslinna, kuulsaim La Rochelle. Et kindlustada protestantide mõju abiellus Navarra henri Bourbon kuninga õe Margueritega. Guise'ide palgatud mõrvar tappis Bourbone toetanud admirali. Kartes kättemaksu, otsustati, et pulmade puhul Priisi kogunenud hugenottidele tehakse lõpp peale. Perekonnad: Bourbonid, protestant (Navarra Henri, troonipärija õigustega> Henri IV), Valois'de dünastia (Henri III, kuningas ), Guise'id on pärit Lotringist ja väidavad et neil on õigus kuninga troonile (Henri de Guise, katoliiklane). Viimane hugenottide sõda nn. kolme henri sõda Henri III lasi tappa Henri de Guise. Henri III lootis, et on nüüd lõpuks kuid ootamatult suri ta ema ning andis ennast Navarra Henri vägede kaitse alla. 1589. üks katoliiklane tappis Henri III, ta oli vihatud, sest tappis Guise'd. Pärtliöö tapatalgud 24. augustil 1572 algas Pärtliöö veresaun. Tapeti kaks tuhat
Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante, õukonnas mõjukad Guise'id katoliiklasi, troonil istuvad Valois'd aga püüdsid laveerida mõlema leeri vahel. Cateau-Cambrésis' rahupidustuste turniiril sai kuningas Henri II surmavalt haavata piik tabas teda otse silma. Troonile tuli nüüd 15-aastane François II [155960]. Regendiks sai noore kuninga ema Katariina di Medici, kes jagas võimu Guise'ide perekonnaga. Lotringist pärit Guise'id saavutasid esmalt positsiooni Soti õukonnas: kuningas James V abiellus Lotringi Mariaga. Sellest abielust sündis 1542 Mary Stuart, kes juba viieaastaselt määrati mehele temast kaks aastat nooremale troonipärijale François'le ning toodi Prantsusmaale. Abielu sõlmiti küll alles 1558, kui Mary oli saanud 16 aastaseks. François II oodatust märksa varasem troonile jõudmine suurendas veelgi Guise'ide perekonna mõju. Hertsog François Guise oli kuningavägede
annaabi.ee 
