7. Liitaine koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja elektronide liitja (mittemetall) O 14. Redutseerija elektronide loovutaja (metall) Fe 15. Redokreaktsioon reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid VII A rühma elemendid Cl2 17. Väärisgaasid VIII A rühma elemendid He 18. Iooniline side metalli ja mittemetalli vaheline side NaCl 19. Kovalentne side aatomite vaheline side Br ja Br mittepolaarne kovalentne side ühesuguste mittemetalli vaheline side Cl ja Cl polaarne side kahe erineva mittemetalli vaheline side H ja Cl 20
Katalüsaator- aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses Elektronide loovutamise võime kindlaks tegemiseks tuleb vaadta pingerida. Elektronide loovutamise võime kasvab vasakult paremale pingereas, seega nt elementide Al, Fe ja Mg reastamine loovutamise võime suurenemise suunas oleks selline: Fe kuna ta on pingereas kõige mitte aktiivsem, Al kuna ta on järgmine ja Mg mis on kõige aktiivsem loovutaja ja kõige suurem võime. Veega reageerivad suure aktiivsusega metallid - IA- ja IIA-Rühm nt1: 2Na +2H2O 2NaOH + H2 nt2: Ca +2H2O Ca(OH)2 + H2 Kuumutamisel veeauruga reageerivad keskmise aktiivsusega metallid Al, Zn, Cr, Fe nt1: Zn + H2O ZnO + H2 nt2: 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 Rauast vähemaktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga Ni, Sn, Pb ning kõik pingereas vesinikust paremal pool asuvad metallid.
Süsinik reageerib metallioksiididega, mille tulemusena tekib metall. C + CuO = Cu + CO2 Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan. CH4C + H2 = CH4 Süsinik tavaliselt elektrone ei loovuta ega liida, vaid moodustab teiste aatomitega ühiseid elektronpaare. See tähendab moodustab kovalentseid sidemeid. Süsinikul on 4 paardumata (üksikut) elektroni väliselektronkihis. C + 6| 2) 4) Süsinik võib olla reaktsioonides nii redutseerija (elektronide loovutaja) kui ka oksüdeerija (elektronide liitja) Omapära Süsiniku aatomite omapäraks on võime moodustada pikki, püsivaid, erineva kujuga süsiniku aatomite ahelaid . hargnemata, sirges ahelas näiteks butaani molekulis
Aatommassiühik- ühe aatomi mass (g) g/cm3- tihedus pascal- rõhk dzaul- energia, soojus (J) Näiteks: Mitu aatomit on 3g grafiidis? Näiteks: Kui suure ruumala võtavad enda alla 5*10 astmes 25 etanooli molekuli, kui etanooli tihedus on 0,79g/cm3? Iooni laeng- Oksüdatsiooniaste- kirjutatakse elemendi peale Keemiline reaktsioon- reaktsioon, milles kaks või enamat ainet reageerivad Redoksreaktsioon- reakstioon, milles mõningate elementide oksüdatsiooniaste muutub. Redutseerija- elektronide loovutaja Oksüdeerija- elektronide liitja Oksüdatsioon- Reduktsioon- 1 Happelises keskkonnas võib mõlemale poole juurde liita vee molekule. Aluselises keskkonnas võib mõlemale poole juurde liita H ioone. Lahuseid saab väljendada kontsentratsiooni, oleku poolest. Lahused võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. Kontsentratsiooni erinevad väljendustüübid on molaarsus,
-) Saaduste konsentratsiooni: suurendamisel lähteainete suunas, vähendamisel saaduste suunas. -) Rõhu: tõsmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas, alandamisel suurema kaasi molekulide arvu suunas. -) Temperatuuri: tõstmisel endotermilises (vastassuunaline - lähtainete) suunas (H>0), alandamisel eksotermilises (pärisuunaline - saaduste) suunas (H<0). Redoksreaktsioon * Redoksreaktsioon muutuvad o.a'd -) Redutseerija elektronide loovutaja (o.a suureneb) -) Oksüdeerija elektronide liitja (o.a väheneb) -) Oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija tegevus) -) Redutseerimumine elektronide liitmine (oksüdeerija tegevus) Metallid * Metalliaatomite välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone (1-3) * A-rühma metallidel on enamjaolt väliskihi elektronide arv võrdne rühma numbriga.
alusel, et nad saavad käsunduslepingu volituse. Loovutamise puhul on neil suuremad õigused ning kohtus saavad esineda enda nime alt jne. 34. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle aksessoorsed nõuded ehk lepinguga seotud nõuded, ei lähe mitteaksessoorsed nõuded. Asjaõigus sätestab asjaõiguslikud tagatised, võlaõiguse puhul aga võlaõiguslikud. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad selle nõude olemasolu. Nt kui võlgnik vaidleb vastu uuele võlausaldajale ja esitab enda kaitseks mingisuguse dokumendi ning kui uus võlausaldaja on kaotanud selle tõttu protsessi. Siis võiks tal tekkida kahjunõue nõude loovutaja vastu. Koos sellega on oluline moment loovutamisest teatamine. Võib kokku leppida, et teatab ka uus võlausaldaja
vastab neist ühe või lepingule kohaldatava riigi õiguse vorminõuetele • Kinnisasjaõigust käsitlev leping on vormiliselt kehtiv, kui vastab kinnisasja asukohariigi õiguse vorminõuetele NÕUDE LOOVUTAMINE/ÜLEMINEK • Nõude loovutamisel lähtutakse uue ja vana võlausaldaja vahel õigusest, millele leping allub • Loovutatavale nõudele kohalduv õigus määrab loovutatavuse, loovutaja/omandaja vahelise suhte, võlgnikult kohustuse täitmise nõudmise eeldused ja selle, millal loetakse võlgik kohustuse täitnuks • Nõude üleminekul seaduse alusel kolmandale isikule, kes on täitnud võlgniku kohustuse, lähtutakse võlausaldaja õiguste ülemineku osas kolmanda isiku kohustusele kohaldatavast õigusest EL MÄÄRUS NR 593/2008 • Kohaldatakse üksnes lepingulistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades
tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi
(3) Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. § 165. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. § 167. Tagatiste ja muude õiguste üleminek (1) Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. (2) Nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on tagatised ja õigused, mis lõpevad nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud. Nõudega mitteseotud
tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas. Levinumaid variante on nõuete loovutamine inkassi firmale. Võlausaldaja vahetus võib toimuda: 1) tehinguliselt 2) seaduse jõul 3) läbi riigivõimuakti. 29. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle lepinguga seotud nõuded, aga mitteseotud nõuded ei lähe. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad nõude olemasolu. Oluline on loovutamisest teatamine rusikareegel on, et teatab esialgne võlausaldaja. Võlgniku seisund võlausaldaja vahetumisel ei tohi halveneda. Kohustuste üleminekul on vajalik võlausaldaja nõustumine (vaikimist nõusolekuks ei loeta) kohustus võetakse nii, et uus võlgnik astub senise võlgniku asemele. Uus võlgnik saab võla
Kui alkaanidele on rohkem iseloomulikud asendusreaktsioonid, siis alkeenidele on iseloomulikulikumad liitumisreaktsioonid. Kaksiksidet moodustuvate sideme elektronpaar asub mõlemal pool sideme tasapinda ja on suhteliselt vabam kui sidet moodustav elektronipaar aatomituumade vahel. Seepärast on ta ruumiliselt ligipääsetavam ja ka rohkem rünnatavam. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar, nimetatakse nukleofiilideks (elektronide doonor ehk loovutaja). Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 7 Nukleofiilsust põhjustab nukleofiili koostisse kuulub vaba elektronpaariga (sidemeks kasutamata elektronpaariga) aatom ehk nukleofiilsustsenter. Alkeeni molekulis on nukleofiilsustsenteriks erandlikult kaksikside. Tavaliselt tuntakse nukleofiilsustsentrit ära ka negatiivse laengu või negatiivse osalaengu järgi
/.../ Juhtudeks on surma põhjustamine (VÕS § 129 lg-d 1-6), kehavigastus või tervisekahjustus (VÕS ei näe ette). Kahjuna saab nõuda nii rahalist (kulutused, nt matus jne, ülalpidamine) kui mittevaralist (VÕS § 134 lg 3) kahju hüvitist. 11. Analüüsige, kas kahju hüvitamise nõuet peaks saama riigivastutusõiguses loovutada. MARI 3-3-1-77-07 p-d 9 ja 10: selleks, et kahju hüvitamise nõuet loovutada riigi vastu ühelt isikult teisele, peab nõude loovutaja ja nõude omandaja vahel olema nõude loovutamise leping, kus üks isik loovutab teisele isikule kahju hüvitamise nõude riigi vastu. HKMS § 152 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebuse esitaja või üksikisiku, kelle vastu kaebus on esitatud, surma korral, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust (VÕS § 134 lg 3), samuti jur isiku lõppemisel. Selle normi kohaselt saab nõue minna jur isiku lõppemisel üle tema õigusjärglasele.
suhtes. Nõude loovutus kui tehing. Tulevikus tekkivate nõuete loovutamise lubatavus. Osa- ja täisnõude loovutus. Nõude mitmekordne loovutus. Kreeditori nõusoleku küsimus. Ülevõtmise õiguslikud tagajärjed. Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle aksessoorsed nõuded ehk lepinguga seotud nõuded, ei lähe mitteaksessoorsed nõuded. Asjaõigus sätestab asjaõiguslikud tagatised, võlaõiguse puhul aga võlaõiguslikud. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad selle nõude olemasolu. Nt kui võlgnik vaidleb vastu uuele võlausaldajale ja esitab enda kaitseks mingisuguse dokumendi ning kui uus võlausaldaja on kaotanud selle tõttu protsessi. Siis võiks tal tekkida kahjunõue nõude loovutaja vastu. Koos sellega on oluline moment loovutamisest teatamine. Võib kokku leppida, et teatab ka uus võlausaldaja
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Liisinguandja Liisinguvõtja 86 NÕUDE LOOVUTAMISE LEPING Tallinnas, ".....".............................. .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "võlausaldaja " ehk "nõude loovutaja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 100000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "uus võlausaldaja" ehk "nõude omandaja", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 1.1
esitatud asjaolusid (VÕS § 162 lg 1). Leppetrahvi vähendamist ei või nõuda, kui leppetrahv on juba ära makstud (VÕS § 162 lg 3). NÕUETE JA KOHUSTUSTE ÜLEMINEK Nõuete üleminek ehk loovutamine Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise leping sõlmitakse senise võlausaldaja (nõude loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel. Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega talle teatamisest. Võlgnik osaleb nõude loovutamises ainult passiivselt. Nõude loovutamise tulemusel muutub võlgniku jaoks võlausaldaja isik, nõue ise jääb samaks. Oluline on tähele panna, et seadusest tulenevalt (VÕS § 164 lg 1) on nõude loovutamine lepingu alusel nõude teisele isikule üleandmine e käsutus. Järelikult kuulub
esitatud asjaolusid (VÕS § 162 lg 1). Leppetrahvi vähendamist ei või nõuda, kui leppetrahv on juba ära makstud (VÕS § 162 lg 3). NÕUETE JA KOHUSTUSTE ÜLEMINEK Nõuete üleminek ehk loovutamine Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise leping sõlmitakse senise võlausaldaja (nõude loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel. Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega talle teatamisest. Võlgnik osaleb nõude loovutamises ainult passiivselt. Nõude loovutamise tulemusel muutub võlgniku jaoks võlausaldaja isik, nõue ise jääb samaks. Oluline on tähele panna, et seadusest tulenevalt (VÕS § 164 lg 1) on nõude loovutamine lepingu alusel nõude teisele isikule üleandmine e käsutus. Järelikult kuulub
Sundeksemplarid loovutatakse ka sisult identsetest, kuid vormistuselt erinevatest trukistest ja auvistest. (Nait. pehme ja kova koide, kaante erinev varvus jm.) Eesti Rahvusraamatukogule esitatakse koos sundeksemplaridega saateleht alljargnevate andmetega: - loovutaja nimi (fuusilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi) ja aadress; - iga nimetuse kohta loovutatavate eksemplaride arv; - valmistatud tiraazi suurus voi sissetoodud kogus (neid andmeid kasutatakse ainult riikliku statistika koostamisel). Koigile teistele raamatukogudele esitatakse koos sundeksemplaridega saateleht, millel on iga nimetuse kohta loovutatavate sundeksemplaride arv.
Kui võlausaldaja on viivituses, vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tekib õigus raha ja väärtasju ning dokumente hoiustada vastavalt VÕS § 120125. Nõude loovutamine VÕS § 164 võib toimuda võlaõigussuhtes võlausaldaja vahetumine st nõue võib muutuda iseseisvaks käibevõimeliseks esemeks. Nõude loovutamine on leping senise võlausaldaja (loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel, millega loovutaja annab temale kuuluva nõude üle teisele isikule. Loovutamistehingu juures osalevad aktiivselt endine ja uus võlausaldaja (vastavalt loovutaja ja omandaja). Võlgnik osaleb loovutamisel ainult passiivselt tema saab endale üksnes uue võlausaldaja. Nõude loovutamine on seega käsutustehing sellega muudetakse olemasoleva õiguse kuuluvust. Võlausaldaja vahetus võib toimuda kolmel viisil: 1
on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi ehk kompleksühendid moodustuvad lihtsamatest ühenditest ilma uue elektronpaari loomiseta. 117 Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik Nii NH3 ja H+ reageerimisel loovutab lämmastiku aatom oma vaba elektronpaari ja vesinikioon oma tühja orbitaali kovalentse sideme moodustamiseks. Elektronpaari loovutaja on DOONOR. Tühja orbitaaliga ioon elektroni vastuvõtja - on AKTSEPTOR. 118 Koordinatsioonisidemed skeemil 119 Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik Taolisel moel tekkinud kovalentne side on doonor- aktseptorside ehk koordinatiivne side. Erinevus tavalisest kovalentsest sidemest on kui kovalentse sideme moodustamisel annab
see, kas faktor võtab endale loovutatud nõude täitmise riski või jääb see kliendi kanda. Üldistatult võib öelda, et faktooringulepinguga loovutab üks isik ehk faktooringu klient teisele isikule ehk faktoorile tasu eest rahalise nõude, mis on tekkinud majandus- ja kutsetegevuse käigus kolmanda isiku suhtes. faktooringulepingu alusel tekkivate õiguste ja kohustuste subjekte kolm. Nendeks on: 1. faktoor ehk nõude omandaja 2. faktooringu klient ehk nõude loovutaja 3. faktooringu võlgnik ehk 3. isik. Faktooringu võlgnik osaleb faktooringusuhtes üldjuhul üksnes kohustatud isikuna, st faktooringu võlgnikul on ennekõike kohustus tasuda võlgnevus uuele võlausaldajale ehk faktoorile. Praktikas luuakse faktooringulepingu kaudu faktoori ja faktooringu kliendi vahel pikaajalised suhted, mille alusel omandab faktoor, kas kõik või osa nõuetest, mis tekivad faktooringu kliendil viimase võlgniku vastu
makstud. NÕUETE JA KOHUSTUSTE ÜLEMINEK Nõuete üleminek ehk loovutamine Nõude loovutamine- Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Võlausaldaja peab olema õigustatud nõude loovutamiseks. Nõude loovutamise leping sõlmitakse senise võlausaldaja (nõude loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel. (seda kohaldatakse ka teiste nõuete ülemineku puhul). Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega talle teatamisest. Võlgnikule teatamine on oluline uue võlausaldaja jaoks, kes võib jääda ilma täitmisest, sest täitmine vanale võlausaldajale loetakse nõuetekohaseks täitmiseks, kui võlgnikule ei ole uuest võlausaldajast teatatud. Nõude loovutamise leping peab VÕS § 11 lg 3 järgi olema sõlmitud samas vormis,
- seadus lubab ka nõuete osalist loovutamist, kui loovutatav nõue on oma esemelt jagatav (VÕS § 164 lg 1) - võlasuhte pooled, ei saa nendevahelisest suhtest tulenevate nõuete loovutamist omavahelise lepinguga välistada - vormivaba v.a lepinguliste nõuete loovutamisel vorminõuete täitmine § 11 lg 3 (loovutamisleping peab olema samas vormis, mis põhileping) - aktiivselt osalevad loovutamise juures võlausaldaja ehk loovutaja ja omandaja. Võlgnik osaleb loovutamise protsessis passiivselt, tema jaoks muutub pelgalt võlausaldaja isik - nõude loovutamine on käsutustehing 2.kokkulepe õigustatud isikuga - õigustatud isikuks on loovutatava nõude võlausaldaja Nõude loovutamise tagajärjed - kõik reeglid dispositiivsed, võivad kokku leppida ka teisiti - senine võlausaldaja asendub uuega (VÕS § 164 lg 2) - võlgniku vastuväited säilivad ka uue võlausaldaja suhtes
senise asemele. Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Koos nõudega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad. VÕS § 168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Senine võlausaldaja peab uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta
3.2.2.4. Halogeniidid Tähtsamad BF3 (trifluoriid) ja BCl3 (trikloriid) Värvitud, lämmatava lõhnaga gaasid, suitsevad niiskes õhus Lahustuvad vees (eriti hästi fluoriid: 332 g BF3 100 ml vees 0ºC juures), seejuures osal. hüdrolüüsuvad, lahustuvad ka paljudes org. lahustites (CCl4, CHCl3) ja anorg. halogeniidides (TiCl4, HF, SiF4) Molekulid tasapinnalised BF3 on tüüpil. Lewise hape (vt. üldkeemia p. 14.5.1) hape: elektronaktseptor alus: elektronide loovutaja → koval. side BF3 ja BCl3 kasut.: katalüsaator org. keemias BCl3 ülipuhta B, B2H6 ja org. ühendite saamisel jm. 3.2.2.5. Boraadid Boorhape H3BO3 (ortoboorhape) värvitud, soomusjad kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrgel rõhul muutub) H3BO3 HBO2 B2O3 metaboor- diboortrioksiid hape H3BO3 vesilahuses esineb tegel. 3 hapet
annaabi.ee 
