Loovad inimesed edukas riik Inimesed moodustavad rahva, rahvas moodustab riigi. Mida loovamad on inimesed, seda edukam on riik. Miks? Sest inimese loomingulisus võib riigile mitmeti kasu tuua. Seda nii riigi finantsilist olukorda parandades ja seeläbi inimeste heaolu tõstes kui ka loodusressursside kokkuhoidu võimaldades ning loodust säästes, meie elukeskkonda parandada võimaldades. Antud loetelu võiks veelgi jätkata. Loomingulisus on riigi juhtimisega tihedalt seotud. Inimesed, kes meie riigi eesotsas on, lihtsalt peavad olema leidlikud, see on paratamatus. Nad peavad välja mõtlema uusi ja säästlikumaid majanduse edendamiseks vajalikke nippe. Teadlased, õpetajad, firmade omanikud ja väga paljud teised inimesed pürgivad päevast päeva selle poole, et leida innovaatilisi võtteid oma töö tulemuslikumaks muutmiseks. Näiteks õpetajad üritavad saavutada loomingulisusega seda, et õpetatav aine oleks õp...
Loovad inimesed, edukas riik Edukas riik on tema noored. Eduka riigi noored on selle tulevik, au ja uhkus. Riik vajab arenemiseks inimesi, kes omavad visiooni ning lisaks sellele on piisavalt ettevõtlikud, et seda ellu viia - olgu see siis ettevõtlus või vabatahtlik töö ühiskonnas. Riik on täpselt nii edukas, kui edukad on elanikud tema sees. Me loeme edukaks inimesi, kellel on palju raha, mõjukad tuttavad, ilus maja või auto, kaunis noor naine. Me hindame olulisust rahakoti paksusega. Tekib tunne, et just raha on see kõige tähtsam maailmas. Edukas riik? Kas see üldse on olemas? Lapsed ju on meie tulevik. Noored on meie tulevik. Meie homne viib meid edasi, aga küsime: "Kuhu?". Kas see on see edukas riik, kus nooruk haarab relva ja tapab koolis oma kalli klassikaaslase, õpetaja ja parima sõbra? Kas see on noorsand, kes koolis WC-s peksab endast nooremat poissi. Noormees, kes noortepeol vägis...
Loovad inimesed-edukas riik Maailmas kus me elame, on palju riike. Igas riigis elavad erinevad inimesed, erinevate kommete ja tavadega. Kõik inimesed ei saagi olla sarnased, sest muidu poleks huvitav elada, ning me ei saavutaks siin maailmas midagi. Inimesi on mitmesuguseid, on inimesed kelle eesmärk on oma elus saavutada palju, saada kuulsaks millegagi, mida on oma kätega tehtud. Paljud inimesed vajavad tähelepanu, ning on ka inimesi kellele ei meeldi tähelepanu, kes tahavad elada nii nagu nad elavad ja ei taha muuta selles midagi. Mõned inimesed on väga aktiivsed ja täis tahet midagi teha, ning millegagi hakkama saada. Paljud inimesed on sellised, et neil on head mõtted, kuid nad ei jõua kunagi tegudeni ja nad ei tahagi seda teha. Neile meeldib lihtsalt mõelda ja oma mõtteid teistega jagada. Riike on meie maailmas mitmeid, ning igas riigis on oma tavad ja kord. Ka igas riigis elavad erine...
Loovad inimesed - edukas riik Kas tsivilisatsioon oleks olemas, kui poleks piisavalt loovaid inimesi? Praegust ühiskonda on aastatuhandeid üles ehitatud. Võrdlen seda maja ehitamisega vundament sarnaneb tekkinud kirjaga, mis on kõige alus, seejärel põhitalad, mis võrduvad läbi aegade püsinud ühiskondlike põhimõtetega ( ,,halba" karistatakse, kuid ,,hea" elab jumalikus õndsuses). Maja seina samastan riigiga, mis kõike tekkinut koos hoiab. Katuseks nimetan usku, mis ongi toonud meid siia. Aga maja ei saa ehitada, kui ideed ei ole. Ideed sünnivad meie loovas pooles. Nii ei saa ilma loovuseta ehitada ka taskulampi, majandussuhteid, autot, selliseid pükse, nagu Te kannate, muusikat või mida iganes, mis meid maailmas ümbritseb või millega kokku puutume. Riigi ülesehitamine on kunst. Kunst vajab loovaid inimesi. Loovus on kõige alus. Maalikunstnikud maalivad vahel ühte pilti aastakümneid...
Loovad inimesed – edukas riik Edukas riik. Mis see on ja kuidas see toimib? Edukaks riigiks võib nimetada riiki, mis on täiesti iseseisev ja stabiilse majandusega. Riiki, mis on salliv ning kus esimesel kohal pole mitte riik ega rahvus, vaid inimene. Kuid kuidas saab riik edukaks? Selleks on vaja inimesi ehk riigi juhte, kes on loovad. Kuid enne kõik peavad nad olema edukad, et oma loovuse abil muuta riiki edukaks. Milline on loov inimene? Loovaks ei saada üle öö. Enamasti loovad ideed tekivad inimesel just sel ajal, kui eksisteerib mingi probleem, mis vajab lahendust. Paljud inimesed on loovad, kuid miks siis ei ole meie kõigi probleemidel juba lahendust? Tõesti, väga paljudel inimestel on väärt ideid, mis võiksid aidata riiki. Kuid paljudel inimestel lihtsalt jääb puudu otsustusvõimest, rahalistest vahenditest ja julgusest. Ning samuti üheks suurimaks takistuseks on mitteviitsimine probleemi sügavamalt ...
Loovad inimesed - edukas riik Kas loovusega kaasneb ilmtingimata edukus? Usun, et kõik inimesed on mingil määral loovad. Küsimus tekib just selles, et kes ja kui palju. Eduka riigi rajavad just loovad inimesed. Kas see on kasulik ka ülejäänutele või ainult neile endile? Loovad ning innovaatlised inimesed ei ole alati positiivsed. Seda saame kõik igapäevaselt tunda.(67) Loovus on hea omadus. Seda rakendada osates võib endas kindel olla, et väljapääsmatuid olukordi ei ole. On erinevaid loomingulisi inimesi. Paljud tegelevad kunstiga, teised kirjandusega, muusikaga, mõned on omakorda teadlased. Neid saaks ainult selle järgi ühte patta panna, et nad loovad midagi oma keha ja mõistusega. Enda kogemusest võin öelda, et millegi valmistamine või hea idee peale tulemine pakub eelkõige rahulolu. Ei ole tähtis, mitu krooni selle eest saadakse. Muidugi on ka neid, kellele on primaarne just see, miks nad midagi t...
Loovad inimesed-edukas riik Inimesed, kes meie riigis elavad, moodustavadki riigi. Kui inimesed ise on loovad, otsivad võimalusi paremaks toimetulekuks ja loovad ise töökohti, on ka riik edukas ja ühiskonnal tervikuna läheb hästi. Loovust saab rakendada väga mitmetes eluvaldkondades. Näiteks majanduslikult raskel ajal on sellest abi toimetulekuks. Loomingulisust saab hästi rakendada kodumajapidamises kasutada vanu asju ära uueks otstarbeks, teha kodu mõnusamaks ja praktilisemaks taaskasutusmaterjalide abil. Kui oled oma eluaseme vanast ilmest tüdinenud, pole tingimata tarvis remondiks välja käia suuri summasid. Vahel saab toale uue ilme anda ka palju raha kulutamata. Näiteks võib võtta ette ema või vanaema kapid ja leida sealt mõne vana ja kasutuna seisva, kuid täiesti korraliku ja just uuesti moodi läinud või mõnusalt retrohõngulise kanga. Sellest saab teha uued kardinad, teki, vood...
Loov inimene, edukas riik Igat riiki kujundab rahva iseloom ja tegutsemise tulemused, mida edukamad on inimesed, seda paremal järjel on ka kodumaa. Üheks suuremateks teguriteks kodumaa rikkuses on kokkuhoid ja loovus. Mida loomingulisem on rahvas, seda rohkem hakkab riigis raha liikuma. Kui tootmine piirduks ainult kodumaaga, ei tooks see riigile kuigi palju kasumit sisse. Eelis oleks ka veel see, kui ettevõtja tuleks erilise toodanguga välja, mida kuskil mujal pole veel leiutatud. Näiteks eestlaste tehtud virtuaalne proovikabiin Fits.me on tuntud ülemaailma ja üha rohkem kasutatakse seda lehekülge, sest mitte ükski ei ole selle peale veel tulnud. Kodus olles saavad inimesed tänu sellele hõlpsasti riideid Internetist soetada, sest sealsed identse kujuga mannekeenide järgi saab aru, kas sobib või mitte. Nii geniaalse toodanguga on kerge viis riigile head tuntust kui ka kasumit sisse tuua.) Loomingulis...
Kas tõde avastatakse või luuakse? Teema on raske, aga ületamatuid asju pole olemas nii,et proovime. Kas siis tõde avastatakse või luuakse? Siin kohas võivad inimesed vaielda lõpmatuseni. Igal inimesel on oma arvamus sellel teemal,nii palju kui on inimesi on ka arvamusi.Ühed räägivad,et nemad loovad tõde teised,aga räägivad,et nemad avastavad tõde. Äkki alustaks üldse sellest, et mis on tõde? Tõde on mingisugune alus,mis vastab tõele ehk asjad on nii nagu nad tegelikult on. Ega tõde pole sinu tulevik,et sa saad seda ise luua. See tähendab seda, et sa võid oma tuleviku luua. Teha praegu kindlaid tegevusi, et tulevikus oleks sul hea elu. Aga kuidas saab tõde luua? Muidugi, kui võtta erandjuhul selline näide: sa ütled, et sul on eluaeg olnud ainult viied nii koolis, kui ülikoolis. Aga ainult sel juhul sa lood seda tõde, kui sa oled kooli ja ülikooli lõpetanud ja tõestanud oma hinnetega, et sa ...
LOOVAD INIMESED,EDUKAS RIIK Loov inimene on persoon,kes suudab mõelda välja midagi unikaalset ja selle mõtte teoks teha ning seal juures midagi muuta ja olla kasulik ühiskonnale.Loov persoon näeb maailma teisiti on ettevõtlik ja fantaasia rikas. Inimeste põhiprobleemid on see,et nad ei suuda olla loovad.Reeglid,standardid,rutiiniga harjumine ja teiste arvamus kartus-kõik see takistab loovust.Inimesed ,et taha midagi muuta kuna toimiv kuidagi ikka töötab ning ,siis on kindel ,et see ka edasi kestab vanaviisi. Inimesed kardavad teisitimõtlejaid ja loovust kuna see võib ohustada vana läbikatsetatud ühiskonda ,mispole küll produktiivne,aga see töötab.Kui inimesed näevad teisitimõtlejaid näitavad nad paraku näpuga selle peale ,sest nad tahavad temas loovust allasuruda ja on kadeda,et ise ei suuda erinevad olla.Ja kui isegi tahetakse muutusi,siis alati rahvas tahab ,et keegi need tema eest teek...
Riikidevahelised suhted Kas riikidevahelist suhtlust on võimalik iseloomustada mõistega ,,usaldus"? Avades suvalise õpilastele mõeldud ajalooõpiku, võib tuvastada, et valdava osa selle lehekülgedest hõlmavad sündmused, mida iseloomustavad pigem usaldamatus ja sellest tulenevad tagajärjed. Kas tänapäeval on riikidevaheline usaldus olemas? Oleme harjunud, et riikidevahelistes suhetes räägitakse järjest enam huvidest, eesmärkidest ja reaalpoliitikast ning järjest vähem väärtustest, lugupidamisest ja usaldusest. See on arusaadav, et riigil tuleb tegelikkusega ning enda eesmärkidega arvestada, aga samas on ka tähtis hoida oma väärtused kõrgel ning arendada usaldust teiste riikidega, et tulevikus hoiduda konfliktidest, lahkarvamustest ning ka sõdadest, mis erimeelsustest alguse saavad. Nii nagu riikidevahelistel suhetel on mitmeid tahke, leiab neid ka riikidevahelisel usaldusel. On poliitilised suhted ja...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut LOOVUS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD: Loovus SISSEJUHATUS Üha kiiremini muutuvas ja informatsioonist üleküllastunud maailmas on vaja leida aina tõhusamaid ja originaalsemaid lahendusi, et elus hakkama saada. Vaarisade kombel arutust rassimisest, lihtsalt sellepärast, et tööd teha, hakkab väheks jääma. Vaja on uusi võtteid ja originaalsemat lähenemist, uut hingamist ning vanade iganenud mõttemallide kõrvale heitmist. Tuleb mõelda raamidest välja poole. Selleks on vaja loovust. Järgnevalt vaatlemegi inimesi, kes erinevad teistest millegi poolest. Teada on, et enamik väikelapsi on juba oma loomult loovad. Nende ausus, siirus ja rõõmsameelsus võiks olla eeskujuks nii mõnelegi elukibedust maitsta saanud täiskasvanule. Kuid on ka täiskasvanuid, kes on säilitanud või taasavastanud endas n...
Loovus Loovus ehk kreatiivsus Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad või selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad Loomine kui tegevus loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid, ka loov mõtlemine Looming kui loomeprotsessi tulemus uudne idee, toode, kunstiteos Hans J. Eysenck Loovus kui iseloomujoon Loovus kui saavutus "Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?" Loovus kui saavutus on paljude faktorite korrutis Isikuomadused Eneseusaldus ja avatus julge, teiste arvamus ei loe Sallivus peab lugu ka teiste arvamusest Kujutlusvõime unistamine Uudishimu huvi maailma...
Poeet ei pruugi olla sa, kuid kodanik pead olema Oma ühiskonna, kus me elame, pealt näha nii üksluine ja liigiliste erinevusteta, saame jagada kaheks rühmaks: poeetideks ja kodanikeks. Inimesteks, kes on väga erinevad, kuid kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust? Poeet võib olla kes tahes tantsija, kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest iseloomustada kui täiesti tavalist inimest, kes paistab silma oma eriliste annetega. Samas ei erista teda ainult oma loomingu poolest. Ta paistab silma ka oma vabameelse ja eelarvamuste vaba olekuga. Väga iseloomulik on tundelisul ja emotsionaalsus, mis sageli väljendub ka nende loomingus. Näiteks masendus võib väljenduda sü...
Eesti kultuurisündmused Liis Sommer Laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused. Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Peale üldtantsupidude peetakse 1962. aastast koos noorte laulupidudega noo...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste LÕE-1 LOOVUS KINGITUSEKS LASTEAIAST Essee TALLINN 2009 Tihtipeale ütlevad inimesed, et nad ei ole loovad, või et neil ei ole kunstiannet. Kas see ka alati nii on, seda me ei tea. Võimalik, et inimesed pole endas seda loovat poolt veel avastanud, kuna nad pole kunagi kunstiga eriti tegelenud. Võib-olla jääbki see avastamata. Kõik saab ju alguse lapsepõlvest. Kodust ja ka lasteaiast. Mida aga peaks lasteaiad tegema, et nende võsukestest kasvaksid loovad inimesed? Esiteks arvan ma, et lasteaias peaks olema piisavalt kunstilisi tegevusi. Nendes saavad lapsed oma loovust kasutada. Samuti areneb loovus kunstilise ttegevuse käigus. Paar korda nädalas on minu arvates piisav. Nii praegu lasteaedades ka on. Liiga palju pole aga ka mõistlik, kuna siis muutuks see võib-olla lastele tüütavaks ja vastumeel...
Sotsiaalne kapital Page 1 Sotsiaalse kapitali olemus Üldiselt mõistetakse selle all sotsiaalsete võrgustike koostoimimist, kus jagatud arusaamad ja usaldus toetavad koostööd ja ühistegevust. · Sotsiaalne kapital ja inimressurss ei ole sünonüümid. · Väidetakse, et sotsiaalne kapital on kontseptuaalne kujund. · Sotsiaalse kapitali hulk mõjutab riigi majanduslikku arengut. Majandusteadlased on huvitatud, kuidas oleks võimalik sotsiaalse kapitali kasutegurit mõõta. Page 2 Sotsiaalse kapitali komponendid · Ühendustesse kuulumine · Sotsiaalne usaldus Sotsiaalse kapitali komponentide mõju ja tähtsus sõltub konkreetsest ühiskonnast, selle arengutasemest, kultuurilistest teguritest. Negatiivselt mõjutab sotsiaalset kapitali rahvastiku ...
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk INFOÖKOLOOGIA Referaat Juhendaja: Lea Baumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Infoökoloogia.......................................................................................................4 Muusem infoökoloogilisest vaatekohast..............................................................5 Infoökoloogilised lähenemisviisid........................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................7 Kasutatud allikad......................................................................
Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte k...
Meelelahutus muusika funktsioonina Muusika on alati olnud ning on ka edaspidi meelelahutuslik. See võib pakkuda meelelahutust nii muusika loomise protsessis osalemises või muusikat tarbides ehk kuulates ja tunnetades. Muusikat tarbime me igal pool. Näiteks metsas jalutades ning linnulaulu nautides või linnas liikudes ja inimeste poolt tekitatud helisid kuulates. Muusika annab meile igapäevaselt edasi emotsioone ning tundeid. Muusika kui üks iseseisev osa suurest meelelahutusemaailmast on oma koha leidnud filmide, mängude, raamatute ja muu kõrval tänu tehnoloogia arengule. Tänapäeval käivad inimesed tänavatel ning igal pool mujal ringi kõrvaklapid peas, vältides nende ümber olevat ning peitudes muusikasse. Nad tunnevad end hästi, sest nad saavad muusika abil luua enda ümber mulli, millesse teised ei pääse. Sarnast funktsiooni täidavad ka muusikaga seotud üritused, kuid nendesse kogunevad inimesed loovad kõik koos ühe...
· Millised oli nõukoguliku kultuuripoliitiika eesmärgid? Selle eesmärgid olid : ei tohtinud alahinnata ega laimata riiki ja selle korda , kodanikud pidi ülistama riigijuhti. · Millised abinõusid rakendati nõukoguliku poliitika elluviimisel? Püüti hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandeid, sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud eesti kirjandusest. Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti ainult mõned raamatud ja nende kasutamiseks tuli taotleda eriluba. · Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Eesti kultuuri lõhestatus seisnes selles , et Nõukogude liit lõhestas selle kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Välis eesti kultuur on selline, et need inimesed, kes pagulusse läksid välisriikidesse võisid kirjutada, rääkida, maalida jms seda, mida nad tahavad, aga need, kes eestisse jäid, pidid valima, mida nad loovad ja kirjutavad. · Mille poolest erinesi...
Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest t...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus 1.kursus Juhtimine Referaat Maarja Kobin Pärnu 2013 Sissejuhatus Juhtimine (inglise keeles management) on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja ühtseks tervikuks sulatamine, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada tema liikmete vajadusi. See on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedzer, direktor, juhataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt ...
Margus Koot Kodused tööd - eka.kootplaan.ee Koolitajate vlik lai, oluline nede kompetents. LinnaPlaneerija ruumid – seadusruum, kultuuuriruum, majandusruum, sots.ruum, esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda, pidevad muutumises Mis on planeering, mis on planeerija rollid Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid amelik korraldus institutsioonid linn o arhitekti roll need kokku siduda Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus ...
Fukuyama ,,Suur vapustus'' lk 15 38 · Viimase poole sajandi jooksul on paljud majanduslikult arenenud riigid järkjärgult liikunud nn. ,,infoühiskonda'', ,,infoajastusse'' või ,,postindustriaalsesse ajajärkku'' seda nimetab Toffler Kolmandaks laineks. · Vaimne töö hakkab asendama füüsilist. · Infoühiskond hakkab rohkem tootma kaht nüüdisaegses demokraatias hinnatud väärtust vabadust ja võrdsust. · Üleminek teadmistele toetuvale majandusele, mis annab inimestele võimu, andes neile juurdepääsu informatsioonile. · Üldiselt seostatakse infoajastut interneti tulekuga 1990. aastatel. · 1960. aastate keskpaigast 1990 aastate alguseni, toimus peaaegu kõikjal tööstuslikus maailmas tõsine ühiskondlike tingimuste halvenemine. · Langes sündimus madalale, vähenes abielude arv, järsult langes ka usaldus institutsioonide vastu. · Kahekümnenda sajandi keskpaiga tööstusriikides va...
Slummid Ardi, Helerin, Rauno K Kiviõli 2014 Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt) Halb infrastuktuur Probleemid Magevesi Rikutud toit Jäätmed Õhusaaste Elamistingimused Haigused Puuduv infrastruktuur Koolid, haiglad, politsei, ühistransport jne... Mida tehakse olukorra parandamiseks? Inimesed arendavad paremaid vee- ja sanitaartingimusi. Loovad linnadesse ise välikäimlaid ning hoiavad need korras. I...
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Inimesed loovad enda jaoks kauneid ideaale. Need panevad inimesi pingutama, et saavutada see, mida väga soovitakse ja ihaldatakse. Kaunite ideaalide loomise põhjuseid on palju. Soovitakse oma elus midagi saavutada ja tunda enda üle uhkust. Vahel küll luuakse enda jaoks kaunis ideaal, kuid teatakse, et see ei saa kunagi teoks. Sellist teguviisi võib tõlgendada mitut moodi. Esiteks, see mõte annab inimesele hea enesetunde ja teadmise, kuhu ta soovitakse edasi liikuda, mida saavutada. Kahjuks, aga ei mõelda sellele, et kui ideeal ei ole jõukohane, siis millise negatiivse tunde see esile kutsub. Kaunite ideaalide loomist mõjutab kindlasti tänapäeva ühiskond. Reklaamid on pannud meid soovima ja ihaldama uusimaid autosid ja disainerrõivaid. Käime töökohtadel, mis meile ei meeldi, eesmärgiga soetada paremaid tooteid ja teenuseid. Mõjuteguriks on ka teiste inimeste hea el...
Rännuiha ja paiksusetruudus Kõik inimesed on erinevad, kuid üldjoontes jagunevad nad kaheks: need, kes veedavad kogu elu ühes paigas ning jäävad sellele igavesti truuks, ja need, kelle hing ihaldab seiklusi ning rändamist. On vähe neid inimesi, kes teavad kohta, kus tahavad terve oma elu veeta. Üldjuhul leiavad nad sobiva tühja maa ning järk-järgult ehitavad sinna maja ning kõrvalhooned, loovad põllu või aia. Aja jooksul kujuneb sellest paigast kodu, mida kogu elu jooksul täiustatakse. Knut Hamsuni romaanist „Maa õnnistus“ võib välja tuua Iisaku, kelle elu seisnes kodu rajamises ja maa harimises. Ta tundis rõõmu töötamisest oma kodukoha ja maa heaks. Rändamine ei pruugi alati tähendada kauakestvat ekslemist. Mõnele inimesele on vajalik elukeskkonna muutus, mis avaks nende silmad ja paneks mõistma, millisesse inimgruppi nad kuuluvad. Romaani tegelaskujudest võib näitena välja tuua Ingeri, kes pärast...
Armastuse rõõm ja valu Marie Underit peetakse Eesti parimaks naisluuletajaks. Ta on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele luuletajatele, muusikutele ja kunstnikutele. Marie Underi luules on väga palju kirjutatud armastusest-nii mehe ja naise kui ka ema ja laste vahelisest. Ta väljendas ennast väga julgelt ja konkreetselt, kuid toonane eesti lugejaskond ei olnud sellega harjunud ning see äratas inimestes ühest küljest vaimustust kui ka ebameeldivust. Luuletuses ,,Ekstaas" räägib Marie Under kirglikust armastusest ning sellest, kuidas armunud inimene käituma hakkab. Luuletuses on naine, kes ei jõua ära oodata kohtumist oma kallimaga. Marie Underi jaoks on tähtis rääkida ka füüsilistest ihadest, mida näitavad read: ,,ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine." Sel ajal suhtuti sellisesse sõnadevalikusse pigem halvasti ning seda ei peetud sobivaks eriti sellise...
Mis on minu jaoks oluline? Lugupeetud kuulajad! Vastates küsimusele "Mis on minu jaoks oluline?" on suhteliselt raske, kuna mul ja ka üldsises maailmavaates on inimestel palju erinevaid vajadusi, vahe on ainult selles kelle ja kuidas on prioriteedid jaotatud. Seda mõjutab tõhusalt meid suures perspektiivis vaadates ümbritsev ühiskond, aga lähedamalt inimesed, kellega me igapäevaselt suhtleme. Vahel viibides ja tunnetades seda tugevat ja sünget negatiivsuse mõju sooviks lihtsalt kuskile põgeneda, aga kuhu? Mina olen selle küsimusele leidnud ka vastuse. Minu jaoks on see muusika. Aga kuidas muusika meid mõjutab? Esiteks ma väidan, et muusika mõjutab meid positiivselt/negatiivselt oleneb, mis otstarbega muusikat kuulatakse ja samuti mis zanri muusikat kuulatakse. Ma arvan, et kõigil on olnud see hetk, kui tahad ennast lihtsalt väikseks teha ja ära kaduada, selleks et saada eemale ...
ÕNNELIK OLEMINE ALGAB SUHTUMISEST Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas ongi kõige suuremaks probleemiks materiaalsete asjade orjamine. Kõik peab olema viimase peal: välimus, eluase, auto, kodu jne. Püüeldes kogu aeg uue ja parema poole, on inimene kui jooksurattal, ilma et kunagi kohale jõuaks. Sest alati on olemas keegi, kellel on ilusam kodu või uuem auto ja nii mõeldes ei saagi õnnelikuks. Väline kest on pidevalt üles mukitud, aga sees valitseb tühjus. Miks näib, et osadel inimestel on kogu aeg õnne ja nad saavutavad tohutut edu, millest teised võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist...
Eestimaa tulevik Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased!!! Teame kuidas Maanõukogu 1917.aastal lõi lahku Venemaast ja hakkas rajama uut ja vaba Eesti Vabariiki. Me ei teadnud veel siis, mida loota oma riigist ja iseseisvusest. Aga nüüd tekib küsimus tuleviku mitte mineviku kohta. Kuidas meie elu kujuneb 21.sajandil liikudes edasi tuleviku poole ja rajades tugevat inimsõbralikku ühiskonda. Kindlasti olete märganud, et meie riiki mõjutavad maailma majanduslikud probleemid. Valitsev erakond ei suuda oma lubadusi täita ja mõjutab ka rahanduslikku olukorda. Aktuaalseks probleemiks on kerkinud eelarve lõhki ajamine. Kuid mõeldes nüüd, mida toob selline edasi liikumine meile tulevikus. Kas lõpuks oleme ebakindel ja majanduslikut madala arenguga riik? Valitsuse eksimused loovad Eestile ebkindla olukorra. Nad pidurdavad Eesti arengut ja kahjustavad majanduslikku olukorda . Tuleb hakata muutma midagi, mis annaks võimaluse liikuda paremu...
Kodutöö 1. Kuidas sai laguse GPS? GPS sai alguse läbi orbiidile saadetud Sputniku signaalise kuulamisest maal. Signaali põhjal said teadlased välja arvutada täpse asukoha orbiidil. Sealt tehti järeldus, et kui malt kuulatud signaali kaudu saab orbiidil asuva objekti asukohta määrata, siis piisavalt paljude sateliitidega on võimalik ka vastupidine tegevus ehk orbiidil signaali kaudu kindlaks teha maalpealsed objktid. Tänapäeval tunub väga lihtne ja loogiline, kuid andis ikka selle peale kunagi tulla. Tahaks teada, mida need, kes selle leiutasid, arvaksid tänapäeva seadmetest ja võimalustest. 2. Millised keskkonnad loovad innovatsioonirikka õhkkonna? Innovatioonirohket keskkonda ei ole otselt võimalik luua. Läbi uuringu selgus, et kõige innivaatilisem keskkond tekib siis, kui erinevad inimesed jagavad oma kogemusi (nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi). Väga meeldis tähelep...
LOOV JUHTIMINE Kõige edukamad organisatsioonid on mõistnud, et loovus on töötajate sünnipärane võime ning muutnud oma kultuuri nii, et seda varjatud aaret vabastada. Inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid töötulemusi. Luuakse meeldiv ja sõbralik töökoht ning kõik töötajad on õnnelikumad ja lojaalsemad. Tuleb võtta korraks aeg maha ja mõelda ettevõttele, kus töötatakse. Loovus on üks muutuse vorme. Sedasi paistavad loovad inimesed teiste seast silma ja paistavad ka nende loovusest tulenevad muutused. On olemas kahet sorti inimesi, kes mõistavad ka loovust ja loovat juhti erinevalt. On teoreetikud ja praktikud. Teoreetikud ütlevad, et loomevõime on olemas igal inimesel. Igaüks võib olla loov mingil alal, mis on talle tähtis ja huvitav ning pakub pakub talle arengu- ja proovimisrõõmu. Loovus on võime näha toimuvas ja ümbritsevas uusi seoseid ja võimalusi, mõelda ja tegutseda eriliselt ja rahuldustpak...
Suhete kujunemise nurgakivid Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused, näiteks bioloogilised ja psühholoogilised. Nende täitmisel mängivad suurt rolli teised inimesed, seetõttu ongi suhted olulised. Suhted võivad alguse saada põhiliselt kolmel juhul: füüsiline läheduse, kontaktide sageduse või isikutevaheline sarnasuse tõttu. Füüsilise läheduse all mõistetakse viibimist samas keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Kontaktide sagedust peetakse samuti määravaks. Enda pidev näitamine või kellegi sagedane uurimine loovad pinnase teine teise tundma õppimiseks. Ka igapäevapraktika kinnitab teoreetilisi seisukohti. Üheks olulisemaks tõukeks on atraktiivsus, mille tekkimisel mängib olulist rolli isikute maailmavaateline sarnasus. Need, kelle maailmavaated kattuvad ja kellel on ühised eelistused, tunnevad ennast teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt, samuti tekib nei...
Kes vajaks noort? On teada, et keegi ei saa vanaks, kui ta pole kunagi noor olnud, sest elutarkus ja kogemused tekivad tasapisi erinevatel eluetappidel ning et elu keerdkäike mõista, tuleb need etapid läbida. Kui noored on paljude sõnul veel väga kogenematud ja eluvõõrad, siis miks vajatakse neid aja kulgedes aina rohkem? Noorteks loetakse umbes 17 35aastaseid inimesi, kes on võimelised midagi ühiskonna jaoks korda saatma. Alla ja üle selle vanuseid ei arvestata ühiskonnas vajaliku tervikliku osana. Muidugi arvestatakse lastega ja pannakse suuremat rõhku neile, sest nendest loodetakse kasvatada korralikud ja kasulikud inimesed. Pensioniealised on ühiskonnale ja riigile osaliselt koormaks peamiselt pensionirahade pärast, mida riigil palju maksta ei ole, eriti praegusel majanduslikult raskel ajal. Noorus on lai mõiste ning selda mõistetakse erinevalt. Mina kui veel väga noor ...
Kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Ees...
Mis on minu jaoks ettevõtlus? Ettevõtlus algab äriidee loomisest. Kui Sa ise tunned, et midagi on puudu ning igapäevaelu saaks palju lihtsamalt elada kui oleks just selline toode/ettevõte vms. Samas on ettevõtlus igasugune kauba müümine, reklaamimine, toote turundus ning valmistamine. Kõik algab vaid ideest ning kasvab edasi ettevõtteks ning sealt ettevõtluseks. Ettevõtlusega seotud inimesed on loovad, nutikad ja arenguvõimelised. Igaüks võib hakata ühel hetkel ettevõtlusega tegelema. Äriseadustikust lähtuvalt on aga ettevõtja on nii äriühing kui ka füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Seejuures ettevõtlus on uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtlusega hakatakse tegelema just s...
Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territoori...
Kas haridus ja loovus on tänapäeval olulisimad majandusressursid? Tänapäeval on väga tähtsal kohal haridus, kuid kohati tähtsustatakse haridust üle, Eesti kooli süsteemis on loovus jäetud üsna unarusse ning noored peavad ise leidma mingi väljundi kuidas olla loov. Töökohad antakse tänapäeval pigem nendele kellel on haridus, eriti on näha seda IT vallas, inimesed kes lõpetavad kutsekoolid, aga ei oska arvutitega tegelikkuses midagi peale hakkata saavad igalepoole tööle kuid need inimesed, kes on eluaeg arvuteid parandanud ja kodeerinud ja kõike muud võimalikku, neid ei võeta, sest sellel paberil on suurem tähtsus. Võibolla ei olegi haridus siis tähtsaim ressurss vaid selleks on see paber mis ütleb, et ollakse omandanud mingi selle ja selle hariduse, kuigi võibolla on see terve haridus saadud läbi spikerdamise ning omal teadmised üldsegi puuduvad. Loovuslik aspekt puudub enamjaolt kooli põhisüsteemist, väheseid viise on, millega...
Multikultuurne ühiskond- hea või halb? Tänapäeval on väga lihtne ja mugav mööda maailma reisida ja inimesed teevad seda üpris tihti. Erinevaid paiku külastades hakkab mõni neist lausa niivõrd meeldima, et otsustatakse sinna elama asuda. Pikapeale koguneb ühte riiki väga palju välismaalasi ja ühiskond muutub multikultuurseks, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Üheks suureks miinuseks multikultuurse ühiskonna juures on see, kui sisserännanud inimesed ei hooli ega kavatsegi integreeruda. Hea näide on kasvõi meie oma Eesti. Siia on elama asunud paljud venelased, kes absoluutselt ei kõnele ega mõista eesti keelt. Kuna neid on siin üpris palju, on nad harjunud sellega, et nad saavad enamasti hakkama oma emakeelt kõneledes ja nad ei vaevugi eesti keelt õppima. Seetõttu kannatab tihtipeale meie oma rahvas, kes ei saa Eesti Vabariigis kõiki teenuseid ilma probleemideta kasutada, sest näitek...
1. Selgitage ja tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad sidemed või võrgustikud. Võimalus saada kergemini/kiiremini tööd - mida rohkem tuttavaid, seda rohkem võimalusi saada tööle. Kellelgi on ikka midagi pakkuda. Samuti usaldavad tööandjad tavaliselt rohkem neid inimesi tööle, keda soovitatakse mõne alluva poolt, kui neid, kes kandideerivad uuena. Näiteks mina sain alaealisena tööle just läbi tuttava kaudu. Kui oleksin hakanud läbi tööportaali tööd otsima, siis oleks võinud juhtuda, et oleksin jäänud tööta. Võimalus liikuda tööalaselt kiiremini edasi – tihedade sidemetega inimestel on kergem liikuda tööalaselt edasi. Lisaks on sidemed - juurdepääs teistele inimestele ja institutsioonidele paljude valgekraeliste töökohtade puhul just see, mille pärast tööandja üldse tööle võtab. Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad ...
Ühiskonna arengu võti on haridus Haridus on teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridusel on tähtis koht ühiskonnas. Ilma hariduseta ei saa inimene ennast arendada, mis on inimese elu eesmärgiks ja kõige olulisemaks ühiskonna toimimise eelduseks. Rahvas peab saab oma võimetele ja huvidele ning ühiskonna vajadustele vastava hariduse, et keegi ei jääks ilma võimetekohase hariduseta. Haritud inimene arendab ühiskonda. Inimene omandab endale hariduse kaudu teadmisi, oskusi ja vilumusi. Seega tahab ta ka omantatud tarkust rakendada ning elus kindlasti kaugele jõuda, mis arendab ühiskonda edasi. Kuid elus kaugele jõudmiseks ning ühiskonna arendamiseks tuleks aga rohkem õppida. Nagu öeldakse, mida rohkem õppida seda parema töökoha saad. Tõsi, tänapäeval pole ilma kõrghariduseta enam midagi teha, sest nüüdisaegne tö...
Peresuhted lapse silmade läbi. Essee Artiklis on käsitletud 5-6 aastaste eesti ja soome laste peresuhete sotsiaalset võrgustikku. Sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad need isikud, kes lapse enda arvates on tema sotsiaalses maailmas olulisel kohal. Pereliikmete osas on laste sotsiaalse võrgustiku muutused suhteliselt väikesed, olulisemate inimestena kuuluvad sinna ema ja isa. Samuti oluliselt tähtsa osa on saanud pereväliselt ka vanavanemad. Lastele on olulise tähtsusega veel lemmikloomad. Perekonnal on lapse hoidmises ja kasvatamises kõige suurem roll. Lapsevanemalt oodatakse soodsa ja turvalise kasvumiljöö loomist, et tagada lapse huvi ümbritseva maailma suhtes ja tekitada lapses soovi seda tundma õppida. Õpitegevuse tulemuslikkus sõltub sellest, kui turvaliselt laps end tunneb, turvatunde talle loovad aga inimesed tema ümber. Mina leian, et üha kiirenev elute...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
Kas Platoni riik on õiglane? Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad". Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel e...
Virtuaalmaailma ohud. Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi. Sobimatu sisuga lehed on in...
Mis on arvustus? Arvustus on teost või sündmust analüüsiv ja hindav kindla ülesehitusega korrektselt sõnastatud tekst, milles kirjutaja tutvustab arvustatavat objekti, teenust või kohta ja põhjendab oma arvamust. Milline teema valida? Teema valik on arvustuse kirjutamisel üks olulisemaid aspekte. Arvustatavaks teemaks vali midagi, mille suhtes oled kirglik ja mis tekitab sinus entusiasmi ning püüa see ära siduda sellega, mida tahad saavutada. Kui sa tunned, et lihtsalt pisikesest tootekirjeldusest ja analüüsist ei piisa, alusta eksperimenteerimisega. Väga lihne on tootele arvustuse kirjutamine, sest seda saab teha läbi eksperimendi, mis peaks tõestama toote headust. Näiteks USAs reklaamiti vastupidavat blenderit erinevate asjadega eksperimenteerides. Blenderiga purustati muu hulgas ka iPad (link: Blender vs iPad) ning hiljem kirjutati video põhjal toote kohta arvustus. Toote läbimüük kasvas kosmiliselt. Lähenedes arvustuse kirjutamisele...
Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
