Romantism 19. sajand Mis on romantism? ● kunstisuund, mida iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelased ja sündmustikud ● tekkimise allikateks olid Prantsuse revolutsioon, rahva võitlus feodalismi ja rõhumise vastu ● rahva huvi tekkimine oma kultuuri vastu pani aluse mitmele teadusharule Romantismile iseloomulikud jooned ● nõuti loominguvabadust ● tähtis oli inimese sisemaailm, tunded ● oluline teema oli armastus ● ideaale otsiti minevikust - eriti tunti huvi keskaja vastu ● religioossne ja müstika ● rahvaloomingu kogumine ● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud
Realism ja romantism; rahvaluule REALISM kirjandusvool, mis taotleb elu tõetruud kujutamist. Tekkis 1830. aastatel Lääne- Euroopas Prantsusmaal (Stendhal). Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Stendhal, Balzac, Dickens, Tolstoi, Dostojevski b) Eesti kirjanduses Tammsaare, Vilde ROMANTISM kirjandusvool, mis vastandus klassitsismi reeglitele ja rangele mõistuspärasusele. Taotles isiku- ja loominguvabadust, väärtustas rahvaluulet, loodust, tundeid. Romantilised tegelased eraklikud, salapärased, julged, õilsad, rüütellikud mehed, ilusad, saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo
Romantismi 3 ideaali Vabadus ja võrdsus Loodus ja Armastus Armastusjakodumaa, truudus: Mäss ebaõigluse loomulikkus vabaduse ja inimese vastu vastu, sotsiaalsete barjääride vastu. LOOMULIKKUS Idealiseeritakse looduslähedast elu ja lihtrahvast. Romantikud hindasid kunsti ja väärtustasid loominguinimesi Nõudsid loominguvabadust, tundsid ka huvi looja elukäigu vastu. Eriline romantiline kangelane · TUGEV ISIKSUS: UHKE JA VABA ! · ANDEKAS JA ERILINE, KUID ÜKSILDANE! · VALMIS END OHVERDAMA IDEAALIDE NIMEL · Vastandub massile. · Mehed on julged, õilsad, ausad, vaprad. · ERANDLIK ja
surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus. Kolmas 1880 Tallinnas, kuna teine läks ülihästi. Kooriliikumine oli aktiivsem Lõuna- Eestis. Arvo Pärt Kuulsaim Eesti helilooja maailmas. Sündis Paides, kuid lapsepõlve veetis Rakveres. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1963. Aastal. Siirdus elama Berliini , sest tema loominguvabadust piirati usuliste vaadete tõttu. 1980 aastal. Juba tema esimesed olid väga avangarlistlikud uuenduslikud, sest kasutas erinevaid kaasaegseid tehnikaid. 1) Aletoorika-juhus on aluseks 2) Dodekafoonia- selle meetodi aluseks 12 heli, millest ükski ei tohi korduda enne kui kõik teised 11 kõlanud 3) Kollaaz- vanade meistrite teosed uues kuues. Kõikidel tema teostel on sügav psühholoogiline sisu ning pinge. Tema tuntumad teosed: 2 sümfooniat,klaveriteos ''aliinale''
Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Romantismile on iseloomulik ajaloo, eriti keskaja ainestik. Samuti on süzee pärit legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Kunstivool annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu ning tõstab esile tunded. Romantism sai alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt ning levis kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat. Romantism taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu tähtsust, kujutatava erakordsust ning väärtustas rahvaloomingut. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased
18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste (kelle?) ellu. Prantsuse revulotsioon (mis?), Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika (mille?) Iseseisvussõda, mis viis Ameerika-Ühendriikide (mille?) loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt (kus?) ja Inglismaalt, levides kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat, taotles isiku- ja loominguvabadust, seades esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu (mille?) tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahva loominut (mida?). Romantismiaja kirjanikud idealiseerisid minevikku (mida?) ja eemaldusid tegelikkusest; nende kujutatud kangelased on ebatavalised (millised?) - nad on äravalitud, kes ainsana on võimelised kandma jumalikku sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena
muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutletava erakordust, väärtustas rahvaloomingut. Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Kõne - mingi aktuaalse teema käsitlus sihiga kuulajaid veenda ja mõjutada. 1)sissejuhatus 2) teema arendus 3) lõpetus Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks
Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. Vastandus klassitsismi mõistupärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise, põhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustes rahvaloomingut. (byron, Shelley). 1870. avalsad Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeva ,,vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. 1872. ilmus Koidula kõige tuntum naljamäng ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti esimene algupärane näidend
1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti rezissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. 3. Hitchcock Ameerikas Tema esimene Ameerikas tehtud film, "Rebecca", võitis Oscari parima filmi eest 1940. aastal. 1960. aastal ilmus "Psühho" (Psycho), see oli Hitchcocki kõige edukam film, mis tõi sisse 16 miljonit dollarit ning millega ka kriitikud rahul olid. "Psühho" on põnevus-õudusfilm, mis põhineb Robert Bloch'i samanimelisel raamatul, mis sai ainest sarimõrvar Ed Gein'i kuritegudest Wisconsis. Film sai esialgu vastukäivaid
· tegeles ka kunstiga · ,,93. aasta" · teostes on selgelt aega ,,Jumalaema kirik · Napoleon III vastasena rõhutatud monarhia vastane Pariiisis lugeda". oli 19 aastat eksiilis demokraatlik hoiak · Nõudis loominguvabadust Sandor Petöfi · maitses sõdurielu · ,,Rahvalaul" · kujutas lihtinimesi ,,Vabadus, armastus, /Pätöfi/ · vabadusliikumise · poeem ,,Apostel" · lembetundelisus need on mu igatsus, vaimne juht · ,,Seatapp" · kärsitu rahutus elu ma ohverdan,
1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti rezissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. 3. Hitchcock Ameerikas Tema esimene Ameerikas tehtud film, "Rebecca", võitis Oscari parima filmi eest 1940. aastal. 1960. aastal ilmus "Psühho" (Psycho), see oli Hitchcocki kõige edukam film, mis tõi sisse 16 miljonit dollarit ning millega ka kriitikud rahul olid. "Psühho" on põnevus-õudusfilm, mis põhineb Robert Bloch'i samanimelisel raamatul, mis sai ainest sarimõrvar Ed Gein'i kuritegudest Wisconsis. Film sai esialgu vastukäivaid
Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940.
maalikunsti peamiseks tehnikaks. Tiziani maalide temaatika on väga mitmekesine. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek", kus kolmnurkse kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. Tiziani teoste tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Tisian sai palju tellimusi ning ta võis nautida edu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda in lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 17. Pidusöök Lev'i majas.: See hiiglaslik maal mõõtmetega 13,1 x 5,55 m on tehtud ühe Veneetsia kloostri söögisaali ehk refektooriumi jaoks. Nagu tavaks, kujutas see Püha õhtusöömaaega. Kuid kunstnik tõi pildile ka muid tegelasi
näitetrupp ühe lavastuse jaoks, mida etendatakse, kuni jätkub publikut, et seejärel asuda uue lavastuse juurde. Siiski ei ole ranget vahet: mõnel väiketeatril on väike püsitrupp ja repertuaar, teisalt teevad ka riigiteatrid külalisnäitlejate ja piiratud etenduste arvuga lavastusprojekte. Niisiis kombineeritakse praktikas sageli repertuaari- ja projektiteatri mudelit. Muretsetakse turumajanduse tingimustes töötava teatri suure sõltuvuse pärast rahast see kitsendab loominguvabadust, olgugi et nõukogudeaegsed ideoloogilised keelud on kadunud. 1990ndail tuli juurde teatrikoole: peale riikliku lavakunstikooli hakati näitekunsti õpetama Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Humanitaarinstituudis. Teatrikoolide õppekavadesse on sisse viidud uusi harjutusmeetodeid, käib vilgas koostöö välismaa õppeasutustega. 2.3 TEATRI ÜLDPILT 1990. aastate ühiskondlikud protsessid avaldasid küll mõju teatrisüsteemile, ent suuri
luuletajana kõigi poolt unustatuks, kuna ta oli juba aastakümneid vaikinud. Ja seetõttu NLKP Keskkomitee otsus "Ajakirjadest Zvezda ja Leningrad" (1946) nagu välk selgest taevast. Selle otsusega kuulutati Ahmatova kui "meie rahva võõra tühise ideetu luule tüüpiline esindaja" lidpriiks ning heideti koos M. Zostsenkoga kirjanike liidust välja, kriitika aga valas ta üle laimuga. Alles pärast Stalini surma algas luuletaja uuestisünd, mis ei tähendanud aga sugugi loominguvabadust. Ahmatova ei murdunud ka siis, kui teda üldrahvalikult laimati. Millist jõudu nõudis selline vaikimine, kuidas õnnestus tal säilitada väärikus, seesama daami hoiak, seda teadis vaid tema ise. Hirm nii homse päeva kui ka poja saatuse pärast ei jätnud teda maha hetkekski. Järjest viidi ära Ahmatova sõpru, tuttavaid, kirjanikke, naabreid; teadmatus, millal jõuab kätte tema kord, näris hinge. See, mida arreteeritutega tehti, selgus alles aastate pärast, kui vangid hakkasid
kunsti- ja kirjandusvool; kujunes Lääne- tekkis 1830. aastatel Prantsusmaal. Euroopas valdavaks 18. saj lõpus ja 19 saj REALISMILE ISELOOMULIKUD esimesel kolmandikul. Eestisse jõudis 19 JOONED: saj keskel. · taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist ROMANTISMILE ISELOOMULIKUD · elu käsitletakse tasakaalukalt JOONED: · inimesse ja ühiskonda suhtutakse kui · taotleb isiku- ja loominguvabadust uurimisobjekti · kujutatakse erakordseid sündmusi ja · taotleb objektiivsust kangelasi · kriitilise suhtumisega püütakse ühiskonda · tähtsustatakse tundeelu, inimese paremaks muuta sisemaailma REALISMI TÄHTSAMAD ESINDAJAD: · tegelikkuses pettununa otsitakse ideaale inglane Charles Dickens (,,Oliver Twist"),
Tizianide maalide temaatika on väga mitmekesine. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek." Usuteemade kõrval on ta maalinud palju teoseid, mis väljendavad juubeldavat elurõõmu ja maise ilu imetlemist . ,,Flora", ,,Tüdruk puuviljadega" ja mõnikord ka erootika ,,Urbino Venus". Tiziani teoste tihti kontrastsed, aga alati varjundirohkem värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Ta sai palju tellimusi ja võis nautida elu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud ka näpuga. Joonistatud vormid kaovad, kuid neid asendavad poolhämarast taustast helenduse ja värviliste pintslitõmmete abil välja kasvavad vormid. 16. Saksa renessanss:Samal ajal toimus saksamaal talurahvasõda, reformatsioonid, erakorralise õitsegu aeg. Saksa renessansi kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu, ilu mitte eriti. Albrecht Dürer- täiesti kõrgrenessanslik looming
Realismil on mitmeid erikujusid: kriitiline realism, külarealism, psühholoogiline realism, sotsialistlik realism. romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Romantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend. Seepärast oli neile tähtis inimese sisemaailm, tema tunded, mõtted ja üllad teod. Üle kõige hindasid romantikud loodust, mida nad pidasid täiuslikuks Jumala
Prantsuse revolutsioon, Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika Iseseisvussõda, mis viis Ameerika Ühendriikide loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Klassitsistlik jäikus, kus üheltainsalt katkestamatult tegevuselt nõuti veel aja- ja kohaühtsust, lihtsalt ei sobinud enam kajastama muutunud olusid. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt, levides kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat, taotles isiku- ja loominguvabadust, seades esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikute arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Romantismiaja kirjanikud idealiseerisid minevikku ja eemaldusid tegelikkusest; nende kujutatud kangelased on ebatavalised - nad on äravalitud, kes ainsana on võimelised kandma jumalikku sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel
· Looduse ülistamine. Romantismile on omane looduse hingestamine, sest loodus on Jumala kunst. Inimene peab saama loodusega üheks. Romantikud olid sageli siiralt usklikud inimesed. · Romantilistele teostele on omane eriline, tundetooniline stiil. Näit: V. Hugo ,,Mees, kes naerab" peatükkide pealkirjad: ,, Saladuslik vaikus", ,,Erutatud inimesed tormisel merel", ,,Püha õudus" jne · Romantilise luule märksõnadeks on öö, haud, surnuaed · Nõutakse loominguvabadust · Geeniuse kultus. Leitakse, et kunstinik (kirjanik) on erandlik inimene, kes seisab tavainimsestest kõrgemal. Igasugune kunstilooming on isiksuse väljendus. Rõhutatakse individuaalsust ja isikupära. · Headuse ja kurjuse vaheline võitlus on üks kesksemaid teemasid romantilises kirjanduses · ,,Igapäevasus on kunsti surm," ütleb Hugo ,,Cromwelli" eessõnas. Sellepärast armastab romantiline kirjandus erandit, ebatavalisust
uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule. kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud viisid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid
Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17. Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Karusoo on omapärane, sõltumatu mõtlemisega lavastaja. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool riiklikku teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui etendusasutus on peaasjalikult majandussmehhanism, mis piirab loominguvabadust. Ta oli üks esimesi teatritegijaid, kes pöördus vabatruppide ja projektide rajale. Karusoo esimesed lavastused olid lähedases metafooriteatrile. ,,Popi ja Huhuu" oli sõnatu, üksnes füüsilisel tegevusel põhinev lavastus, milles Tuglase koera ja ahvi lugu mängiti inimliku eksistentsi võrdpildiks. Mõned järgnevad lavastused uurisid kriitiliselt haritlaste rolli ühiskonnas, näiteks ,,Cinzano", kus intelligentse inimese elutühjus ja sisemine meeleheide
uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule. kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud viisid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid
Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17.Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui e tendusasutus on peaasjalikult majandusmehhanism, mis piirab loominguvabadust. Teda erutasid sotsiaalsed probleemid, mida kaasaegne draama kajastas nõrgalt. Näitlejate abiga hakkas ta ise tekste koostama. Tema sotsioloogilise teatri eesmärk oli uurida mingit eluvaldkonda, välja selgitada valupunktid ja pingekolded ning sotsiaalseid probleeme teatri kaudu võimendada. Tema arvamus: sotsioloogiline teater peaks püüdma avastada tegelikkuses probleeme, millel lahendust ei pruugigi veel näha olla. See teater ei alga mitte tekstist, vaid lavastajat erutavast probleemist
uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud viisid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Satiir- Terav pilge, pahede väljanaermine ja naeruvääristamine. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides
Vein. Pudel ja vein ise. Vein - kääritatud jook. Vein - mõnus rahustav jook. Oleneb, kes viitab. ,,Kasutus" on ka sotsiaalne konstruktsioon maailmaga ühendumisel, teatav eemalolek. Räägib nukkudest, mis oma loogikaga sotsialiseerivad last kodanlikku maailma - ta ei leiuta maailma, vaid mängib sellega, kus kõik on juba valmis. Pakub kahte võimalust - kas kasutaja (tööline) või omanik (kapitliast). Mänguklotsid aga jätavad loominguvabadust. Jung mängis klotsidega. Kuidas kultuurilised väärtused hakkavad mõjuma loomulikud. Kumbagi ei huvita, kuidas asju paremini müüa läbi tähenduse. Pigem - kuidas asjade müümine tekitab ideoloogiatele sotsiaalset kandepinda. Barthes: naturalization - sellel vedelikul ei ole rohkem põhjust olla naiselik kui näiteks ehatähel või nahkhiiresõnnikul. Vaatamata sellele, et post-strukturalism annab paremaid seletusi, on siiski mõlemal sama jama - nad
kompositsioon. Usuteemade kõrval on Tizian maalinud palju teoseid, mis väljendavad juubeldavat elurõõmu ja maise ilu imetlemist (,,Taevane ja maine armastus", ,,Flora", ,,Tüdruk puuviljadega"). Tema teoste tihti kontrastsed, aga alati varjurohked värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Tizian oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana. Ta sai palju tellimusi ning võis nautida edu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud ka näppudega. Joonistatud vormid kaovad, kuid naid asendavad poolhämarast taustast heleduste ja värviliste pintslitõmmete abil välja kasvavad vormid. Maalimise põnevus näib muutuvat tähtsamaks kui elu jäljendamine. Jan van Eyck oli esimene suurmeister Põhja-Madalmaades. Tema värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. Ruumikujutuses ei
" Kui seda ma vaene kuulsin, rüü haarasin kambri sees ja jakki ei leidnud üles, sest oli kadunud see, ja kohe pärani lahti värava tegin ta ees. romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Romantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend. Seepärast oli neile tähtis inimese sisemaailm, tema tunded, mõtted ja üllad teod. Üle kõige hindasid
Vein. Pudel ja vein ise. Vein - kääritatud jook. Vein - mõnus rahustav jook. Oleneb, kes viitab. ,,Kasutus" on ka sotsiaalne konstruktsioon maailmaga ühendumisel, teatav eemalolek. Räägib nukkudest, mis oma loogikaga sotsialiseerivad last kodanlikku maailma - ta ei leiuta maailma, vaid mängib sellega, kus kõik on juba valmis. Pakub kahte võimalust - kas kasutaja (tööline) või omanik (kapitliast). Mänguklotsid aga jätavad loominguvabadust. Jung mängis klotsidega. Kuidas kultuurilised väärtused hakkavad mõjuma loomulikud. Judith Williamson, Reklaami dekodeerimine: asjade tähendus (1978) - teine lähenemine. Reklaam Chanel no 5 näiteb lihtsalt kahte pilti - pudel ja Catherine Deneuve. Nende vahel pole mingit sisulist seost, kuid kuna nad on ühel pildil, siis me eeldame, et on. Võtame tähenduse mida naise nägu annab (elegantne, kõrgklass jne) 13 ja omistame selle parfüümile
Kiirete muutuste maailmas on vajadus innovatsioonide järgi paratamatu. Tegutsemine tavapärasel viisil muutub kiiresti vananenud käitumismudeliks, mis ei sobi kaasaegsesse keskkonda. Seepärast peavad organisatsioonid otsima uusi, erinevaid ja ebatavalisi tegutsemisviise. Kaasaegsed organisatsioonid loovad innovatiivseid protsesse ja keskkondi, kus julgustatakse ja tasustatakse loomingulist käitumist, mitte ei piirata loominguvabadust jäikade süsteemide ja pideva kontrolli ning iga otsuse kooskõlastamise kohustusega. Virtuaaltöö kasutuselevõtt omab sarnasusi innovatsioonide juurutamisega (Hoefling 2003): innovaatorid ja virtuaaltöö varajased kasutajad on virtuaaltöö elemente kasutanud juba aastaid, kuid pragmaatikutest firmajuhid, keda on valdav enamus, on oodanud ja jälginud uute töövormide kasutamist skeptiliselt oodates esmalt kinnitust nende edukuse kohta.
Revolutsiooniliste meeleolude süvenemine lähendas teda liberaalsele kodanlusele ja pahempoolsetele romantikutele, kelle tunnustatud juhiks ta peatselt tõusiski. 1827.a-l esines ta juba kui tunnustatud romantiline luuletaja oma esikdraama ,,Cromwell" eessõnas romantismi manifestiga. See oli hoogne rünnak klassitsismile, mis visalt oma positsioone kaitses. Noor Hugo eitas antiikeeskujude matkimist, kammitsevaid reegleid, ,,kõrgete" ja ,,madalate" zanrite eristamist. Ta nõudis loominguvabadust, õigustas madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist, eluliste vastuolude kujutamist. Tema arvates oli peatähtis erakordsus ja äärmuslike nähtuste hea ja kurja, kauni ja inetu, koomilise ja traagilise ühendamine kunstiteoses. See saigi kõik iseloomulikuks romantismile. Tema esteetilised tõekspidamised kujunesid koos poliitiliste vaadete selginemisega, restauratsiooni süveneva arvustamisega. Tema tolleaegses luules kõlas Türgi ikka vastu võitlevate kreeklaste