. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONNAD.RATSANIKUD
Iga programm omab aga üht funktsiooni, mis aktiveeritakse ainult programmi algul ja mida teised funktsioonid välja ei kutsu, ja nimelt: int main(int argc, char argv[]), see on põhiprogrammi algus. Tüüpiliselt on vaja kasutada alamprogramme siis, kui samasisuline tegevus (ehk samasugune käskude jada) esineb programmis kahes või enamas kohas. Sellega me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene. Kuid see ei ole ainus põhjus. Tihti on otstarbekas jagada programm loogilisteks üksusteks parema loetavuse huvides. Kui kogu programmi pikkuseks on tuhat rida ja see kõik paikneb põhiprogrammis, siis selle programmi tekst on äärmiselt raskesti loetav. Selline loogilisteks üksusteks eraldamine käib harilikult käsikäes ülesande lahendamiseks vajalike algoritmide valimise ja kombineerimisega. Oletame, et ülesande lahendamine eeldab andmete sisestamist, töötlemist ja vastuse väljastamist. Seetõttu võiks programmi ülesehitus olla järgmine:
tõesust. Neid sõnu me nimetame muutujasõnadeks. On selge, et meie näites on muutujateks sõnad ,,eurooplased", ,,valgenahalised" ja ,,muhameedlased". Me oleks võinud öelda ka nii: ,,Kui kõik x on y ja mõned x on z, siis mõned y on z," jättes seejuures mainimata, mida x, y ja z tähendavad. Teine rühm koosneb sõnadest, mida on võimatu asendada teiste sõnadega, mõjutamata süllogismiga väljendatud propositsiooni tõesust. Neid sõnu me nimetame (loogilisteks) konstantideks. Meie näites on konstantideks sõnad ,,kui-siis", ,,kõik", ,,on", ,,ja" ning ,,mõned". Me ütleme, et muutujad annavad süllogismile sisu ja konstandid vormi. Et süllogism väljendab tõest propositsiooni olenemata muutujate tähendusest, siis me ütleme, et süllogism väljendab tõde oma vormi tõttu ning oma sisust sõltumata. Tõesuse suhtes käitub süllogism ise teistmoodi kui tema eeldused ja järeldus. Kas on tõene
Analüüsi põhjal selgub kumba käsitlust on mõistlikum ja kasulikum kasutada. Kindlasti on soosingus objekt - orienteeritud käsitlus, kuna see on tänapäeval laialdaselt kasutuses ja omab avaramaid võimalusi. TRADITSIOONILINE KÄSITLUS Traditsioonilise käsitluse ajalugu ulatub kuuekümnendatesse, mil see alguse sai. Traditsioonilise lähenemis puhul on üheks tähtsaimaks osaks andmevoo diagrammid . Diagrammide põhjal on süsteem jagatud erinevateks loogilisteks osadeks, kus kinnitatakse edaspidised sisendid ja väljundid. Samuti pannakse paika, kuidas süsteemi erinevad moodulid peavad töötama ja koostatakse loogika. Tarkvara loomisel on lahutamatu osa vigade tekkimine. Siinkohal avaldub traditsioonilise lähenemise üks põhiprobleeme. Traditsioonilise lähenemise puhul on vea leidmine ja parandamine ülimalt ressursinõudlik, kuna süsteemi erinevad osad on omavahel seotud. Ühe osa muutmine võib terve võib rikkuda terve süsteemi.
IP- Aadress · Vajalik et infot IP võrkudes saata. · IP identifitseerib hosti. · IP versioonid: 1. IP versioon 4 (IP v4) 32-bit 232 = ligikaudu 4,2 miljardit kirjutas 10 süsteemis punktnotatsioonis 2. IP versioon 6 (IP v6) 128-bit 2128 = liiga pikk, et kirja panna 16 süsteemi väärtumusega IP Aadressi klassid · On mehhanism võrgu tükeldamiseks väiksemateks loogilisteks osadeks. · A klassi IP aadress N.H.H.H 28 0N 27N · B klassi IP aadress N.N.H.H 216 10N 214N · C klassi IP aadress N.N.N.H 224 110N 221N · ID BIT näitab millise IP klassiga tegemist · A=0 · B = 10 · C = 110 1. A klass 1.0.0.0 127.255.255.255 2. 00000001=1 3
Võimalus on omandada mitmel viisil,kas tuimalt korrates või pannes tööle oma aktiivne mõtlemine. Viimasena mainitu tähendab materjalide võrdlemist ,jaotamist ja tekstist püüdmist aru saada. Parem on viimane käsitlus ,kuna siis leitakse rasked kohad ,vead ja kontrollitakse omandamise kindlust. 2. Tähtis on õppimishoiak ehk suunitlus. 3. Tõhus vahend on materjali mõtteline kavastamine. Jagatakse materjal mõttes loogilisteks osadeks ja pannakse neile nimetused. Saavutatakse mõttelised tugipunktid , mille meenutamisel meenub materjal tervikuna ja õiges loogilises järjekorras. 4. Hea oleks hoida tagasimõjuva häire kahjuliku mõju eest. Sel puhul on tähtis mitte õppida järjestikku sarnaseid aineid ja omandada võimalikult kindlalt materjal , võimalusel tehes vaheaeg. 5. Omandamine sõltub ka materjali asukohast . 6
Mis on argument ning mis osadest see koosneb? Argumentatsiooniteooria määratleb argumendi kui mõtlemisstruktuuri, mis koosneb teesist ja põhjendusest. Teine, sisult samaväärne võimalus on öelda, et argument on kogum väiteid, kus ühtedest väidetest (eeldustest) järeldatakse teised (järeldused). 2. Mis on lihtargument ning kuidas nendest moodustub ahel? Nimetatakse ka järeldusvormiks, mis koosneb eeldustest ja järeldusest. Lihtvormid põimitakse arutluses omavahel kokku loogilisteks järeldusahelateks, nii et ühe lihtargumendi järeldusest saab järgmise argumendi eeldus. 3. Mis vahe on ahelpõhjenduste ja paralleelpõhjenduste vahel? Ahelpõhjenduste puhul toimub arutluse käigus pidev kulgemine piki ühtainsat loogilist liini. Paralleelstruktuur tekib siis, kui ühe teesi kaitseks argumenteerime mitmel loogiliselt sõltumatul alusel. 4. Kuidas teha vahet argumendil ja seletusel?
arengutendentse. infoloogiline eelanalüüs ettevõtte või tema osaprotsessi andmete ja seoste kaardistus , mudeli koostamine ja vajadusel lahenduste pakkumine strateegiliste eesmärkide paremaks täitmiseks. järelanalüüs, ex-post-anlüüs majandusliku ürituse(protsessi) ja selle tulemuste analüüs pärast ürituse lõppu. kompleksanalüüs ettevõtte kogu majandusliku tegevuse põhjalik ja mitmekülgne analüüs loogilisteks komponentideks jaotamise teel ja igale komponendile iseloomulike näitajate mõõtmine, hindamine ja järelduste tegemine komponentide omavahelisi seoseid silmas pidades. kontoanalüüs konto, eriti kasumi-kahjumikonto saldo muutumise kindlakstegemine ja selle põhjuste selgitamine (account analysis) korrelatsioonianalüüs korrelatsioonikordajate ja indeksite kasutamisel põhinev analüüs, mis võimaldab selitada uuritavate nähtuste (tunnuste) vahelisi
G. Bush on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Mickey Mouse on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Colin Powell on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama ... _______________________________________________________ Kõik ameeriklased leiavad, et Iraaki peaks pommitama Deduktiivse argumentatsiooni (arutluse) struktuur Kõige üldisemalt jaotub argumentatsioon eeldusteks ja järeldusteks ning nendevahelisteks loogilisteks. 1) eeldused väited, mis on toodud järelduse kinnituseks (nt "Bill Clintoni keel on kaheharuline"; "Ta on kaotanud oma saba"); 2) järeldus väide, mis tuletatakse loogiliselt eeldustest (nt "Bill Clinton on sisalik"); 3) seosed kas väited on on omavahelistes loogilistes seostes või mitte. Järgnevas arutluses on kõik väited (eeldused ja järeldus) tõesed, kuid ometi on see arutlus vigane: (A1) Kuna Tartu on väiksem kui Tallinn ja Tallinn on EV pealinn, siis Tallinn asub
Hub Switch Switch kommuteeriv võrguseade. Näiteks, kujutage ette, et kõik töötajad istuvad eri tubades ja suhtlevad omavahel telefonitsi. Sel ajal, kui kaks räägivad, saavad ülejäänud segamatult töötada ja omavahel suhelda. Switch Hallatav võrguseade (with management) Hallatav võrguseade (with management) - hub või switch, mis võimaldab enamat, kui lihtsalt võrguseadmeid ühendada. Näiteks võrgu koormuse mõõtmist, võrgu jagamist loogilisteks osadeks, arvutite ühendamise lubamist ja keelamist jne. Mida täpselt, sõltub konkreetsest seadmest. Modem Modem (modulator-demodulator) on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi. Moduleerimine on ühe signaali (kandesignaali) mõjutamine teise (moduleeritava) signaaliga. Demoduleerimine on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. 80. aastail oli ülekande
Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse LOOGILISTEKS LAUSELIIKMETEKS ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatakse traditsioonilses loogikas väljendit TERMIN. SUBJEKT ON PIIRITLETUD(S+) üldises väites SUBJEKT ON PIIRITLEMATA(S-) osalises väites PREDIKAAT ON PIIRITLETUD(P+) eitavas väites PREDIKAAT ON PIIRITLEMATA(P-) jaatavas väites ARUTLUS JA JÄRELDAMINE ARUTLUS ehk järeldus on väidete lõplik jada. Arutluse viimast liiget nimetatakse lõppjärelduseks ning ülejäänud liikmeid nimetatakse eeldusteks.
eelistus, tahtejõud, valik jne üle, ilma spetsiaalselt viitamata sellele meremehele või sellele tormile. Ma pean nii-öelda "vabatahtlikkuse" ja "tõrksu-[1840]se" ideed, mille mõlemaga eraldi olen küllalt tuttav, asetama nüüd piirkondlikule kaardile. Ma pean nad suhestama teineteisega ning samuti teiste tuttavate ideedega, millega nad peavad või võivad ühendusse sattuda. Pean fikseerima, mida võin nimetada nende "loogilisteks asimuutideks" vis-à-vis teineteise ja vis-à-vis kõikide nende teiste normaalsete või võimalike naabrite suhtes. Loomulikult pole suured filosoofilised küsimused sellised nagu minu näide meremehe kohta, mis tekivad aeg-ajalt enam-vähem juhuslikult; nemad kerkivad vältimatult ikka ja jälle. Kui me kõneleme, nagu me alalõpmata seda tegema peame, ühesama hingetõmbega vastutusvõimelisest inimagendist toimivana maailmas, mis on nagu ta isegi,
lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisulises seoses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega. Atribuutidel põhinevad pildistrateegiad lähtuvad sellest, et arrvestatakse pildimaterjali füüsilisi tunnuseid ja omadusi. Funktsionaalne lähenemine lähtub pildi funktsioonidest. Keskendutakse sellele kuidas ta toimib teatud seostes. Üheks funktsionaalse jaotuse variandiks on piltide liigitamine realistlikeks, analoogilisteks ja loogilisteks. Muud kujutlust-toitvad strateegiad: Reklaamteate teavet on võimalik mäletamisväärsemaks muuta selle konkretiseerimise abil. Konkreetsust on nimetatud ka kujutlusväärtuseks. Sõna või lause kujutlusväärtus tähistab tõenäosust, et sõna või lause põhjustab inimeses sellise kujutluspildi, mida suudetakse täpselt kirjeldada. Inimese episoodilise mälu kaasamine reklaami mõjuprotsessi on edukam konkreetse nimetuse korral.
Infosüsteemi äri- ehk toimimise vaade, mis sisaldab: o Pädevusalade vaadet o Funktsionaalset vaadet o Põhiobjektidele vastavate registrite vaadet. Arhitektuurivaade Arendusvaade. 1.3 TÖÖJAOTUS Projekt on jaotatud neljaks suureks osaks: Projekti spetsifikatsioon Infosüsteemi äri- ehk toimimis vaade Arhitektuurivaade Arendusvaade Iga osa (v.a. Arhitektuurivaade) on jaotatud veel loogilisteks alamosadeks, mis lihtsustab projekti lugemist ja arusaamist. TTÜ IS strateegiline analüüs 2 © TTÜ Informaatikainstituut 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE Infosüsteemi üldised eesmärgid: Tervik süsteem on arvuti riistvara ja tarkvara terviklik infosüsteem. Selle süsteemi eesmärgid on:
Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem määrab ära hulga andmete salvestamiseks, kustutamiseks ja muutmiseks vajalikke parameetreid: millisteks loogilisteks osadeks on kõvaketas jaotatud, kuidas andmeid kõvakettale salvestatakse, mis on fail, mil viisil on võimalik asukohad struktureerida jne. Erinevad operatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid failisüsteeme ning ühe operatsioonisüsteemi jaoks vormindatud kõvaketas ei pruugi olla loetav (ning sinna pole siis võimalik ka kirjutada) teise operatsioonisüsteemi poolt. Failisüsteem on viis arvutis andmefailide haldamiseks ja talletamiseks. Failisüsteemid
nendevahelisi sõltuvusi: järgnevust, üheaegsust, põhjuslikkust, vastastikust seost jm. Üldistamine ja abstrahheerimine (tunnetusakt, mõtlemisoperatsioon, mis toob esile asjade või nähtuste sisusse kuuluvad üldised ja olulised tunnused, aspektid, omadused ja seosed. Peale olulise esiletõstmise sisaldab a-s alati väheolulise kõrvalejätmise), andmete ka assifitseerimine erilises teaduskeeles teevad faktidest aluse järgnevateks loogilisteks operatsioonideks. See teeb võimalikuks kirjeldamise tasemel kindlaks teha empiirilisi (kogemuslik, kogemusel põhinev), statistilisi sõltuvusi ehk seaduspärasusi (ka seadusi). Näiteid võib tuua nii matemaatikast (funktsionaalsed sõltuvused), füüsikast (Ohmi seadus), majandusest (tootmisfunktsioon, elastsuskoefitsiendid) kui ka igast teisest teaduse valdkonnast. Kirjeldamine võibesineda ka algebralisel (valemitena, aegridadena, indeksitena,
EEPROM on elektriliselt ümberprogrammeeritav. EEPROM võtab võrreldes EPROM-ga 2 korda enam ruumi. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 50 instituut. 25 Implementeerimine CAD system (vt. Joonist). NB! Sõltub otseselt tootjast Põhilised etapid on: Loogilise skeemi genereerimine (aplikatsioon) teisendatakse loogilisteks avaldisteks-võrranditeks. Loogiliste avaldiste optimiseerimine (kiirus-maht-algebraline minimiseerimine) Loogiliste avaldiste sidumine FPGA loogiliste plokkidega. Plokkide arvu minimiseerimine. Loogiliste plokkide efektiivne paigutamine FPGA-sse. Üritatakse minimiseerida ühenduste pikkusi. Marsruutimine -"wire segments"- "programmable switches" Programmeerimine. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 51
Võimalik on kasutada ka mitut operatsioonisüsteemi (nt Windows Me ja Windows XP). Sel juhul paikneb iga süsteem eraldi primaarsektsioonis ja arvuti käivitamisel saab valida, millist operatsioonisüsteemi kasutatakse. Kokku võib kõvakettal olla kuni neli primaarsektsiooni. Ühe primaarsektsiooni asemel võib olla laiendatud sektsioon (extended partition), mis hõlmab kogu primaarsektsioonidest üle jäänud vaba ketta osa. Selle võib omakorda jaotada loogilisteks kettaseadmeteks (logical drives), mida operatsioonisüsteem käsitleb samuti iseseisvate kettaseadmetena. Kaustas My Computer on kõigi arvuti ketaste (ketta sektsioon või loogiline ketas, edaspidi lihtsalt ketas) ikoonid. Igale kettale moodustatakse failide paigutustabel ja tühi kettakaust (peakataloog). Arvuti kõvaketas vormindatakse tehases ja kasutajal pole seda tavaliselt vaja hiljem teha, pealegi hävib ketta vormindamisel sellel olev info.
ning seejärel, kes on Kati ema-ema. Vastavate objektide andmed võiksid olla järgmised: SUGUPUULIIKMED nimi, sünniaeg, surmaaeg, sugu, haridus, amet, perekonnaseis jne PERED - perenimi PERELIIKMED nimi, perenimi, staatus. Suur töö vajadusi rahuldava andmebaasi loomisel on otsustada, kuidas jaotada andmed väljade vahel ning missuguseid välju missugustes tabelites hoida. Andmebaasi kujundamise juhtnöörideks võiksid olla: · jaotada andmed väikseimateks loogilisteks osadeks Näide. Iga nime jaoks kaks välja: eesnimi ja perekonnanimi. · kasutada paljusid tabeleid, nii et iga tabel sisaldaks infot ühe teema kohta Näide. Isikuandmed ühes tabelis, perekonda iseloomustavad andmed teises tabelis. · olla teadlik, millised väljad eri tabelites on seotud Näide. Perenimi tabelis PERED on seotud väljaga perenimi tabelis PERELIIKMED. · hoiduda andmete kordumisest Näide
MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME? Neljandas teemas käsitlesime standardprotseduure andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. Seekord vaatame alamprogramme üldisemalt ja tutvume sellega, kuidas neid ise kirjutada. Tüüpiliselt on vaja kasutada alamprogramme siis, kui samasisuline tegevus (ehk samasugune käskude jada) esineb programmis kahes või enamas kohas. Sellega me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene. Kuid see ei ole ainus põhjus. Tihti on otstarbekas jagada programm loogilisteks üksusteks parema loetavuse huvides. Kui kogu programmi pikkuseks on tuhat rida ja see kõik paikneb põhiprogrammis, siis selle programmi tekst on äärmiselt raskesti loetav. Selline loogilisteks üksusteks eraldamine käib harilikult käsikäes ülesande lahendamiseks vajalike algoritmide valimise ja kombineerimisega. Näiteks me teame, et ülesande lahendamine eeldab andmete sisestamist, töötlemist ja vastuse väljastamist. Seetõttu võiks põhiprogramm välja näha järgmine:
Milleks on vaja alamprogramme? Neljandas teemas käsitlesime standardprotseduure andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. Seekord vaatame alamprogramme üldisemalt ja tutvume sellega, kuidas neid ise kirjutada. Tüüpiliselt on vaja kasutada alamprogramme siis, kui samasisuline tegevus (ehk samasugune käskude jada) esineb programmis kahes või enamas kohas. Sellega me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene. Kuid see ei ole ainus põhjus. Tihti on otstarbekas jagada programm loogilisteks üksusteks parema loetavuse huvides. Kui kogu programmi pikkuseks on tuhat rida ja see kõik paikneb põhiprogrammis, siis selle programmi tekst on äärmiselt raskesti loetav. Selline loogilisteks üksusteks eraldamine käib harilikult käsikäes ülesande lahendamiseks vajalike algoritmide valimise ja kombineerimisega. Näiteks me teame, et ülesande lahendamine eeldab andmete sisestamist, töötlemist ja vastuse väljastamist. Seetõttu võiks põhiprogramm välja näha järgmine:
olulise iseärasuse poolest. Nimelt säilitavad kõik taimerakud kogu oma eluea vältel toti- potentsuse ehk teisisõnu on teatud tingimustel võimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.ö otsast peale. Totipotentsus võimaldab sisuliselt ükskõik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku õitseva ja viljuva taime. Seetõttu on muuhulgas võimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehno- loogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest pärit rakke (nt lehe mesofülli rakud või juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada 53 üksnes sügooti või väga varajases arengustaadiumis embrüonaalseid rakke, kuna üksnes need on veel säilitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega töötamine ning nendest lähtudes uute terviklike
enne sellist tegevust teha varukoopia. Partitsioonide suuruse muutmiseks on tuntuim va- hend PartitionMagic, kasutatakse ka avatud lähtekoodiga programmi GParted. Hoopis suurema vabaduse annab loogilise köitehalduse (Logical Volume Management, LVM) kasutamine. LVM on põhimõte, kus jaotatakse füüsilised partitsioonid ühesuurusteks eks- tentideks (extent, tüüpiline suurus on 4 MB) ning grupeeritakse ekstendid loogilisteks par- titsioonideks. Sel korral saab loogiliste partitsioonide suurusi paindlikult ja isegi töötavas süsteemis muuta. 2.4.6 Sõltumatute ketaste liiasmassiiv Olukorras, kus on tarvis korraldada loogilist partitsiooni üle mitme ketta sellisel viisil, et kui mõni ketas rikneb, siis süsteemi töö ei seiskuks (teisisõnu, andmed oleksid dubleeritud ka 44
peaksid aastas tegema 275 tundi madalaintensiivsusega treeninguid aeroobse läve tasemel (50- 55%), 100 tundi treeninguid anaeroobse läve tasemel (15-20%), 50 tundi kõrge intensiivsusega 87 treeninguid maksimaalse hapniku tarbimise tasemel (5-10%) ja 75 tundi maksimaalse jõudu ja anaeroobseid sprinte sisaldavaid treeninguid (10-15%). Aastane treening jagatakse loogilisteks perioodideks, mis sisaldab ettevalmistusperioodi, võistlusperioodi ja üleminekuperioodi. Tabelis 5.3 on esitatud aastane treeninguplaani näide sõudjale, kes treenib 500 tundi aastas. Sulgudes on toodud treeningumahu protsent nii, et oleks võimalik teha treeninguplaane vastavalt iga sportlase treeningumahule. Sellise näidistreeninguplaani iseärasuseks on asjaolu, et treeningumaht suureneb kogu aasta jooksul
Mäluga automaatide väljundsignaalid sõltuvad nii sisendsignaalidest kui ka olekutest. Niisuguste automaatide hulka kuuluvad paljud seadmed, alates lihtsatest funktsionaalsetest loogikalülitustest nagu trigerid, loendurid ja registrid kuni mikroprotsessorite ja arvutiteni välja. Juhul kui automaadil puudub mälu, on tal ainult üks sisemine olek ning automaati kirjeldab täielikult väljundfunktsioon. Mäluta diskreetseid seadmeid nimetatakse loogilisteks kombinatsiooniskeemideks. Praktikas on sellisteks skeemideks dekoodrid, kommutaatorid, summaatorid jms. 57 Võib luua ka automaadi, millel sisendid puuduvad või mille sisendsignaalid ei muutu. Niisuguseid automaate nimetatakse autonoomseteks, kõiki ülejäänuid aga mitteautonoomseteks. Autonoomsete automaatide töö on täielikult määratud nende
Seda saab tõlgendada kui osaväidet ,,Mõni S ei ole P". Mõnedes loogikaõpikutes väidetakse, et väljendeid ,,Ainult mõni S on P" ja ,, Ainult mõni S ei ole P" saab tõlgendada kui osaväiteid ,,Mõni S on (ei ole) P". Kui seda teha, läheb oluline osa öeldu mõttest kaduma. Nende väljendite täpsemat tõlgendamist võimaldab predikaatloogika. D4.4. Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse loogilisteks lauseliikmeteks ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatatse traditsioonilises loogikas väljendit termin (term). Sõna termin homonüümia atributiivse väite kontekstis Atributiivses väites esinevad loogilised lauseliikmed subjekt (S) ja predikaat (P) on terminid kahes tähenduses: 1) kumbki neist on termin kui loogiline lauseliige, abistav sünonüüm ,,lauseliige"; 2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle
Seda saab tõlgendada kui osaväidet ,,Mõni S ei ole P". Mõnedes loogikaõpikutes väidetakse, et väljendeid ,,Ainult mõni S on P" ja „ Ainult mõni S ei ole P" saab tõlgendada kui osaväiteid ,,Mõni S on (ei ole) P". Kui seda teha, läheb oluline osa öeldu mõttest kaduma. Nende väljendite täpsemat tõlgendamist võimaldab predikaatloogika. D4.4. Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse loogilisteks lauseliikmeteks ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatatse traditsioonilises loogikas väljendit termin (term). Sõna termin homonüümia atributiivse väite kontekstis Atributiivses väites esinevad loogilised lauseliikmed – subjekt (S) ja predikaat (P) – on terminid kahes tähenduses: 1) kumbki neist on termin kui loogiline lauseliige, abistav sünonüüm „lauseliige”; 2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle
annaabi.ee 
