Termin on adekvaatne kui ta esindab selgesti eristavalt kõiki oma osutusi ja ainult neid. ! 1/14 3. TERMINITE LIIGITUS SISU JA MAHU ALUSEL. mahu alusel: ! üldtermin ! maja, inimene, naturaalarv (haarab palju objekte, saab kasutada ! ! ! vajadusel igaühe kohta eraldi) ! üksiktermin väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht (see, mida on üks; ! ! ! saab kasutada samas tähenduses nagu seda üksikobjekti; ei ! ! ! kuulu sõnad, mis tähistavad vaid juhuslikult ühte objekti) ! tühitermin ! ümmargune ruut (asjad, mida pole olemas, osutab loogiliselt või ! ! ! füüsiliselt võimatule objektile) Jaotus võib sõltub mõnikord jaotaja maailmapildist (vt sõna jumal näide Kasaku konspektis lk 18 üleval)....
1. Definitsiooni analüüsimine Dfd – defineeritav. Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina. Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse, mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin. Liik = DFD Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – ja...
Lause tähendus ei muutuks, kui see termin esineks mitmuses. Üksikterminit saab samas tähenduses rakendada vaid ühele objektile, kusjuures see objekt võib olla tegelik (nt Tallinn), võimalik (võib olemas olla ja võib ka mitte olla, nt esimene inimene, kes elab 1000 aastat vanaks) või ka võimatu (nt kõige väiksem reaalarv). Üksiktermineid on püütud liigitada kaheks liigiks: pärisnimi (proper name), nt ,,Jaan Kross", ja tähenduslik üksiktermin (significant singular) ehk määratud kirjeldus (definite description), nt „kõige raskem inimene“. „Eesti entsüklopeedias“ defineeritakse pärisnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrühma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada...
Termin on adekvaatne kui ta esindab selgesti eristavalt kõiki oma osutusi ja ainult neid. ! 1/14 3. TERMINITE LIIGITUS SISU JA MAHU ALUSEL. mahu alusel: ! üldtermin – ! maja, inimene, naturaalarv (haarab palju objekte, saab kasutada ! ! ! vajadusel igaühe kohta eraldi) ! üksiktermin – väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht (see, mida on üks; ! ! ! saab kasutada samas tähenduses nagu seda üksikobjekti; ei ! ! ! kuulu sõnad, mis tähistavad vaid juhuslikult ühte objekti) ! tühitermin – ! ümmargune ruut (asjad, mida pole olemas, osutab loogiliselt või ! ! ! füüsiliselt võimatule objektile) Jaotus võib sõltub mõnikord jaotaja maailmapildist (vt sõna ʻjumalʼ näide Kasaku konspektis lk 18 üleval)....
LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
Üksikterminit saab samas tähenduses rakendada vaid ühele objektile, kusjuures see objekt võib olla tegelik (nt Tallinn), võimalik (võib olemas olla ja võib ka mitte olla, nt esimene inimene, kes elab 1000 aastat vanaks) või ka võimatu (nt kõige väiksem reaalarv). Üksiktermineid on püütud liigitada kaheks liigiks: pärisnimi (proper name), nt ,,Jaan Kross", ja tähenduslik üksiktermin (significant singular) ehk määratud kirjeldus (definite description), nt ,,kõige raskem inimene". ,,Eesti entsüklopeedias" defineeritakse pärisnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrühma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada...