Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LOODUSLIKUD KIUD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
leegi, märg, märgu, leegis, põletuskatse, leegiga, niisku, lahvatab, vill, imab, tuhk, polüester, leek, kuivab, eemaldamisel, viskoos, kortsu, polüamiid, siid, põletamine, tuhka, märgamine, kustub, puuvill, tekkib, kupro, atsetaat, möödudes, kangas, akrüül, põlemine, tõmbetugevus, paksem, karvade, riidetükk, kuivalt, mõõdupüsivus, aldisSÜNTEETILISED KIUD (Polüester, Polüamiid, Akrüül, Modakrüül) POLÜESTER (PE,PL,PES,PET) Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab sulama ja siis süttib kergesti ja kiiresti. Leegist eemaldades põleb lõpuni, alles jääb must tomp. Eraldub paberi põlemist meenutavat lõhna. Märguvuskatse (1). Vette asetades hakkab aegamööda vett imama. Võib öelda, et imab vett aga mitte eriti kiiresti ega intensiivselt. Anuma põhja vajub alles füüsilise surumise tagajärjel. Põletuskatse (2). Leegile lähenedes hakkab sulama, leeki asetades lahvatab suure leegiga põlema, leegist ära võttes hõõgub väikese leegiga edasi. Põlemisjäägina jääb järgi must tomp. Lõhn on paberi moodi. Märguvuskatse (2). Üpris hästi imab vett ja kui on piisavalt niiskust imanud mingi aja möödudes, siis vajub põhja. Tulemuste võrdlus: Põletuskatse
TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib suure leegiga põlema. Põleb kiiresti ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda plaberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev ja meenutab paberi ja plastiku kooslust, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi. Kulub kaua aega enne kui materjal märguks ja põhja ei vaju enne kui suruda. Välja võttes tundub libe. Viskooskiu omadused:
(niiskusimamisvõime alla 2%.) · Välimuse säilitamine - ei kortsu, on mõõduka mõõtmete stabiilsusega ja kõrge elastsuse taastumisega. Säilitab hästi värvi. Modakrüülid on väikese hõõrdekindlusega ja kuumustundlikkud. [5] Akrüül (PC) · staapelkiu pikkus on 25-150 mm · kiu tugevus 20-40 cN/tex. · Kuulub kergete kiudude hulka · akrüültooted on soojad, pehmed, kerged, kortsuvad vähe · kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus, süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida · Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud · Suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes · Parandab rõivaste tugevusomadusi ja pikendab kandmisiga · Süttib raskelt, põleb suure leegiga, levitab tahmast suitsu. Jahtunud jääk kõva ja rabe. [5] Polüamiid (PA) Kõikidel PA on rida ühtseid omadusi ja omadusi mis sõltuvad kiumolekuli ehitusest
Hüdroksüülrühmade väike kogus põhjustab atsetaadi väiksema niiskusimamisvõime ning elektriseeruvuse kuivas õhus. Mõõdupüsivus on parem, kui viskoosil. Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja kodutekstiili materjalina, aga samuti haiglatekstiilides. Modaal(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi
elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 2 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude- maaramine/poletusproov (kasutatud 18.11.2014 kl 21.40) 2 Süttis kergesti, põles leegiga ja kiiresti. Põlemise ajal eraldus kärsahaisu ja alles jäid mustad põlenud kiud.
SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL.....4 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal......................................................................................4 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine...........................................................................................6 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks....................................................................9 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks..............................................................10 1.5 Lõplik järeldus analüüsi ja katsete põhjal................................................................................10 2. JÄRELDUSED KANGASTE VIIMISTLUSE KOHTA ORGANOLEPTILISE VAATLUSE PÕHJAL.......................................................
Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 Polüester (PL, PES, PE, PET) Omadused Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega mineraalõlist. Polüester on keemiliselt püsiv, halvasti värvitav, keskmise raskusega ja tugev kiud. Tal on hea sirgestuvus ja kortsumatus. Polüester süttib halvasti ja põleb sulades. Vesi ja niiskus kiu omadusi eriti ei mõjuta.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, põles kiiresti sulades ilma leegita. Tekitas põledes vähe lõhna. 2. Kangas Süttis samuti leegi kõrval ja põles sulades, jääki ei olnud. 1 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk. Järeldus: Katse kinnitas, et polüester põleb sulades ja kiiresti, kuid halba süttimist katsest ei selgunud. Võimalik, et katses kasutatud kangad olid töödeldud mõne ainega, mis kiirendas süttimist. Märgumine 1. Kangas
. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56)
ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Näiteks põledes käitub ta samamoodi nagu puuvill põleb kiiresti ning suure leegiga ning annab tunda puu põlemise lõhna. Viskoos imab endasse ka väga hästi vett, mille tõttu on teda kerge värvida. Samas kuivavad kiud aga aeglaselt. Ta muutub märgudes nõrgemaks, kuid kuivades taastub kiu tugevus. Viskoos on hea soojusjuhtivusega, mis tähendab, et kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde. Viskoos on ka hallitusele vastuvõtlik, väheelastne, hästi kortsuv, kuid kergesti triigitav ning ta ei elektriseeru.
Neid, millest valmistatakse lõnga ja niiti, nimetataksegi tekstiilkiududeks 3 http://www.hot.ee/looduskiud/ 4 LOODUSLIKUD KIUD 1.1 Loomsed kiud Kiudaineid, mida saadakse loomadelt nimetatakse loomseteks kiudaineteks. Koosnevad need peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsete kiudude hulka kuuluvad loomade vill, karvad ja jõhvid, siid ja ka suled. Põhiliselt kasutatakse siiski villa ja siidi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol. saadakse lamba, kitse, kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-, angora-, alpaka-, kaameli-, mohäär-, kašmiirkitse vill , meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. 1.1.1 Angooravill
LOODUSLIKUD KIUD 1. TAIMSED Taimsed kiud koosnevad peamiselt tselluloosist ja seetõttu võib nende põlemisel tunda paberi põlemise lõhna. SEEMNEKIULISED PUUVILL (CO) Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Värv: valge, kreemikas Imab hästi niiskust; Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Väikse elastsusega Halb soojusjuhtivus Kortsub: kergesti Kergesti värvitav. Batist – ainult pikakiulisest puuvillast (5cm<) Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett Madal soojusjuhtivus (hoiab sooja) VARREKIULISED LINA (LI) Tootmine suure töömahu tõttu väga kallis
kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.) Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest.
Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks froteest valmistatakse vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest teksapükse, -jakke jne. Puuvillased materjalid on veel batist, pesusamet ja sarz ehk bikeeriie. Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T- särgid, tihti voodipesu. Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad
· Hallitusohu tõttu tuleks hoida kuivas ja hämaras · Kloorpleegitamine pole soovitatav · Veel võib kolletumist põhjustada toodete kuivatamine päikese käes Akrüül (PC) Omadused : · staapelkiu pikkus on 25-150 mm · kiu tugevus 20-40 cN/tex. · Kuulub kergete kiudude hulka akrüültooted on soojad, pehmed, kerged, kortsuvad vähe · kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus, süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga. · Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida · Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud · Suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes · Parandab rõivaste tugevusomadusi ja pikendab kandmisiga Kasutamine: · Väga palju toodetakse trikootooteid · Segatakse peamiselt lambavilla, mohääri, kashmiiri või puuvillaga
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav
Kangamaterjalid PUUVILL (lühend: CO) Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda sellepärast, et ta imab väga palju kehast eralduvat niiskust, mistõttu ei saa nahk märjaks. Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda
................................................................................................................. 3 Linane................................................................................................................. 4 Kanep.................................................................................................................. 4 Siid...................................................................................................................... 4 Vill....................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus:............................................................................................... 7 Tekstiil Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust. Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis
Vaakumpommi puhul paisatakse kõigepealt vedel või pulbriline lõhkeaine laiali ning süüdatakse seejärel, oksüdeerijana kasutatakse õhuhapnikku. Hapniku kiire ära tarvitamine tekitab vaakumi ehk õhuhõrenduse, mille tagajärjel tekkinud lööklaine lisab pommile veelgi võimsust. [8] 6 3. LÕHKEAINED Lõhkeaine on keemiline ühend või keemiliste ühendite mehhaaniline segu, mis soojuse, löögi, surve, hõõrdumise, elektrisädeme, leegi, keemiliste reaktsioonide, või mõne muu algimpulsi tõttu ilma õhuhapnikku kasutamata kiiresti laguneb ja tekitab plahvatuse [11]. Joonis 4. Lõhkeaine plahvatus [20]. 3.1. LÕHKEAINE LIIGID Lihtlõhkeained on plahvatavad keemilised ühendid (näiteks trotüül, heksogeen jne), kus ülikiiretes keemilistes reaktsioonides eralduvad gaasid ja soojusenergia.
Keemiliseks nähtuseks nimetatakse protsessi, kus muutub aine koostis, tekib uus aine. Näited. vask + õhuhapnik = vaskoksiid Esimesed ained erinevad üksteisest värvuse, koostise ning muude omaduste poolest. Keemiliste nähtuste puhul kulgevad keemilised reaktsioonid. Keemiliste ja füüsikaliste nähtuste koosesinemine Küünla põlemisel sulab küünla parafiin, sula parafiin imbub mööda tahti üles ja põleb leegis. Seejuures tekib süsihappegaas ja veeaur. Sulamine ja imbumine on füüsikalised nähtused aga põlemine on keemiline nähtus. Raua kuumutamisel tekib raua pinnale oksiidikiht. Hiljem kui raud on vedel hakkab see jahtuma, need protsessid on füüsikalised nähtused, raudoksiidi tekkimine on aga keemiline nähtus. raud + sularaud(füüsikaline nähtus) sularaud + õhuhapnik = raudoksiid(keemiline nähtus) Kui vesi keema ajada, tekib sellest aur, see on füüsikaline nähtus, veeauru
Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st
ja 2/3 põhipesu programmist (masinal erinevad sahtlid). Pesuainet võib asetada masinasse ka pesupallis. Jälgi pesupulbri pakil olevaiid soovitusi ja kasuta pulbrimõõdikuid. NB! Liiga palju pulbrit pesutulemus nõrk, palju vahtu; liiga vähe pesu ei ole puhas, hallikas. Villa pesemine Villased tekstiilid, millel pole pole masinpesu märgistust tuleb pesta käsitsi, sest need vanuvad ja tõmbuvad kokku. Eriti kergelt vanuvad ja tõmbavad kokku töötlemata vill, värvimata vill, angoora, kasmiir, mohäär, alpaka. Villa vanumist soodustavad: kõrge temperatuur (üle 40ºC) temperatuuri kiire vaheldumine pikk pesemise ja kuivamise aeg tugev mehaaniline käsitlemine pesemisel ja kuivatamisel 17 aluseline pesuaine (pH üle 8) Villa pesemine: 1. Võta mõõdud suure ja venivad villased esemed vajavad enne pesemist mõõtmist, et
Puido positiivsed omadused: • Hea materjal ehitamiseks, materjal kerge ja saab ehitada teatud määral ilma abivahenditeta(tõstukid ja kraanad jne) • Üsna tugev materjal • Väike soojusjuhtivus • Taastuv loodusvara • Head dekoratiivomadused • Puidu puhul on positiivne veel see, et tema töötlemiseks minev energia hulk ei ole väga suur -2kwh/kg Negatiivsed omadused: • Suured töötlemiskaod • Imab endasse palju vett • Tuleohtlik • Ebaühtlane struktuur Puit koosneb suurel hulgal rakkudest, peamisteks komponentideks on süsinik, vesinik ning hapnik. Puidu vananedes tekib raku seintele ligniini, mille tagajärjel puit nn vananeb ehk puitub. Puidu tüve otstarve- ehituslikuks otstarbeks kasutatakse puidu tüve. • Maltspuidulised puud on puud, millel lülipuit puudub(kask, haab, lepp)
Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba karboksüülrühm glutamiinhappel ja arginiinijäägil guanidiinrühm). Korduv lüli (-CO-NH-), mis esineb villas, on tekkinud aminohapete polükondensatsiooni tulemusel. H2N-CH-COOH
Troopiline 2-3m kõrge taim annab 3 saaki aastas. Kiudu kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide, köie, nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks. KANVAA kangas Suhteliselt hõreda koega puuvillane või linane kangas. Kunstnikud teevad kanvaa kanga peale õlimaale. Kanvaa kangast tehakse ka käekotte ja kingi. Kanvaad kasutatakse palju ka tikkimisel. Loomsed kiud: Tuntumad loomsed kiud on vill ja siid. Veel kasutatakse jõhvi, karvu ja udusulgi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol. saadakse lamba, kitse, kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-(WO), angora-(WA), alpaka-(WP), kaameli-(WK), mohäär- (WM), kasmiirkitse vill (WS), meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. Angooravill
..135º) ja keevitatakse kokku piki servi. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel ühendatakse kohakuti asuvad servad. Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Samuti tuleb enne keevitamist keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetalli pind (ala) gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, rasvast, tagist, niiskusest. Kasutatakse selleks ka mehaanilist puhastusviisi: terashari, lihvkäi või muud vahendid. Keevisõmbluste liigid. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek sulatab üheaegselt põhimetalliga ka keevitustraati, mis omavahel segunedes moodustavad õmblusemetalli. Keevisõmblused jagunevad valmistamisvisilt ühe- ja kahepoolseteks.
korrosioonikindlama metallikihiga; korrosiooniinhibiitorite kasutamine. Leelismetallid 1) Leelismetallide asukoht Mendelejevi tabelis ja loetelu. 2) Leelismetallide tõestamine. 3) Leelismetallide füüsikalised omadused. 4) Leelismetallide säilitamine ja põhjus. 5) Leelismetallide keemilised omadused. 1) Leelismetallid on Mendelejevi tabelis 1 A rühma elemendid. Need on Li, Na, K, Rb, Cs ja Fr. 2) Leelismetalli leegis kuumutades muudab leek värvi vastavalt leelismetallile. 3) Leelismetallid on kerged, pehmed ja suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. 4) Neid säilitatakse suletud anumas kas petrooleumi või õlikihi all, kuna need reageerivad aktiivselt nii hapnikuga kui ka veega. 5) Leelismetallid on keemiliselt väga aktiivsed ning nad kõik reageerivad veega. Leelismetallide ühendid
seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise tagajärjel muutuvad leelismetallide aatomid positiivseteks ioonideks. Iooni tekkel muutub väliselektronkihiks eelviimane kiht, millel on sellele leelismetallile perioodilisustabelis eelneva väärisgaasi konfiguratsioon. Leelismetallide ja nende ühendite mõjul on võimalik muuta põleti leegi värvust järgmiselt: Li - punane, Na kollane, K kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine. Li Na K Rb Cs Liitiumi, naatriumi, kaaliumi, rubiidiumi, tseesiumi leekreaktsioonid (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/sets/214153 ) Selliste leekreaktsioonide abil on võimalik leelismetalle küllaltki lihtsalt kindlaks teha.
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2. korrektuuri, niisiis v�
Akrüülpeits tõstab pinnakiude vesipeitsist vähem ning on pleekimiskindlam. Tiheda lehtpuidu peitsimiseks peab peitsi umbes 10% lahjendama. Peitsi pealekandmiseks kasuta kvaliteetset pintslit, mohääriga kaetud värvipatja, mitteabrasiivset poleerimispatja või pehmet riidetükki. Kanna kummikindaid. Katseta võimalikke toonivariante proovitüki peal. Proovitükk peab olema sama siledaks lihvitud kui peitsitav detail kuna karedam pind imab rohkem peitsi ning jääb siledast pinnast tumedam. Kata pind peitsiga ning lase sellel kuivada (kuivab tavaliselt heledamaks). Et teada saada kas korduv katmine muudab pinna tumedamaks, kanna pinnale teine peitsikiht, jättes osa juba peitsitud pinnast võrdluseks katmata. Kui katad detaili rohkem kui kahe peitsikihiga võib pind jääda laiguline kuna imendumine toimub ebaühtlaselt. Pigmendita peits
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada. Lobri settimise vältimiseks pöörleb basseinis tiivikmehhanism. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. Meetodite erinevused: · Märg meetod Toorainete kaevandamine toorainete purustamine toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine lobri põletamine klinkri saamiseks klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Kuiv meetod Toorainete kaevandamine (savi ja lubjakivi karjäärides)toorainete purustamine toorainete kuivatamine toorainete jahvatamine homogeniseerimine toorsegu korrigeerimine toorsegu kuivatamine ja
Ei osale aktiivselt elutegevusest, seega väiksema niiskussisaldusega kui maltspuit. Ristlõikes vaadeldes ümber säsi paiknev puidu keskmine, tihti tumedam osa- meistrite eelistus. Lülipuidu paksus ristlõikes suureneb iga aastaga, sest vananev puu ei vaja toormahlade trantspordiks enam kogu tüve läbilõiget. 30...40 a. hakkab elutegevus tüve keskmises osas vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Kuna lülipuit vaid tugikude ja ei osale aktiivselt elutegevuses, siis ka imab ja kaotab vett aeglasemalt e ka mahuline kahanemine väiksem maltspuidust, ja vastupidavam kahjuritele. Küpspuit- e lülipuit, mis iseloomulik teatud okaspuudele. Erisus selles, et pole maltspuidust silmaga eristatav. Osakaal puidus aga suurem kui kui silmaga nähtavate liikide lülipuidu osa. Küpspuidulised on nt kuusk, pöök. Säsi- puutüve või varre keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all
annaabi.ee 
