28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel p...
LIIKIDE TEKKIMINE Käesoleva essee aluseks on maailmakuulsa loodusuurija Charles Robert Darwini teos ,,Liikide tekkimine". Õigemini püüan anda ülevaadet selle raamatu 2012 aastal Mart Nikluse poolt väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltes...
Looduslik valik ja liikide tekkimine ETTEKANNE Reimo Kuik Romet Linnas EV10 Ø Populatsioonis elavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse,elutegevuse kui ka käitumise poolest Ø Seal on edukad vaid need isendid(loomad,linnud jne), kes on keskkonna tingimustega kohastunud Ø Isenditel, kellel on alleele, mis määravad omadusi, mis tagavad hea kohustus võime on suurem tõonäosus ellu jääda ja saada järglasi Click to edit Master text styles Evolutsiooni Second level Third level liikumapanev Fourth level jõud Fifth level Looduslik valik Pärilik m...
Loodus- ja keskkonnakaitse Liikide kadumine ja uute tekkimine on loomulik protsess. Lubatav pole aga see, kui loodusliku keskkonnaga hästi kohastunud liigid hävivad inimeste mõtlematu tegevuse tagajärjel. Taime- ja loomaliike pole võimalik kunstlikult luua. Nad on pikaajalise evolutsiooniprotsessi saadus. Seetõttu on iga looma- ja taimeliigi kadumine korvamatu löök inimkonnale. Enamuselt kaitstakse haruldasi või väljasuremisohus olevaid taime- ja loomaliike. Selleks on kasutusele võetud järgmised meetmed: üksikisendite kogumise ja korjamise keeld nad võetakse looduskaitse alla ehk kantakse Punasesse Raamatusse. Et kaitsta liike jahimeeste eest on välja mõeldud kindlad reeglid nende küttimise jaoks. Punase Raamatu algatus tuli Sveitsist rahvusvahelise Looduse- ja Looduskaitse Liidust (1941.a. Maailma Looduskaitse Liit). 1966.a. ilmusid esimesed Punased Raamatud, kuh...
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust...
Liigiteke ja makroevolutsioon Liigi definitsioon Mõistet ,,liik", on väga keeruline defineerida kuna liigid muutuvad pidevalt ja looduses pole kõik süstematiseeritav Bioloogilise määratluse järgi nimetatakse ühe liigi isenditeks reaalselt või potentsiaalselt ristuvate looduslike populatsioonide esindajaid. Kehtib tänapäevaste suguliselt sigivatel organismidel Morfoloogiline määratlus, mille kohaselt on liik populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erinevad teistest populatsioonidest. Kehtib mittesuguliselt sigivate organismide puhul Uute liikide tekkimine Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb Kui uute liikide teke on tingitud geograafilisest tõkkest populatsioonide vahel, siis on teg...
Adaptiivne radiatsioon- kohastumuslik radiatsioon; ühest eellasgrupist lähtuv uute Homoloogilised elundid- Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne...
I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, ...
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaani...
Evolutsiooniteooria kujunemisest · Füüsikaline · Keemiline · Bioloogiline · Sotsiaalne Georges Cuvier (1769-1832) paleontoloog, katastrofismiteooria Paleontoloogia on teadus väljasurnud organismidest 1. Mida sügavamad maapõue kihid, seda erinevamad kivistised. 2. Kuid arvas siiski, et liigid on loodud muutumatutena Eesti paas on tekkinud 500 000 000 380 000 000 aastat tagasi! Milliste loomade kivistisi siit võib leida? Milliste taimede? Suure kanjoni kivimikihte saab lugeda kuni 2 miljardi aasta vanuseni Jean-Baptiste de Lamarck 1. Elu korduv isetärkamine 2. Täiustumistung "Zooloogia filosoofia" 1809.a. 3. Elu jooksul omandatud muutused päranduvad Karl Ernst von Baer (1792-1876) Koostas esimese evolutsioonipuu. Embrüonaalne areng on erinevatel loomadel sarnane!? Charles...
Looduslik valik Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Mis on looduslik valik? · Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest paremini toime tulla. · Loodusliku valiku seatud takistused: 1) Bioloogilised- parasiidid,konkurents jne 2) Abiootilised- valgus, soojus · Looduslik valik avaldub kolmel erineval moel: 1.Stabiliseeriv valik 2.Suunav valik 3.Lõhestav valik Stabiliseeriv valik · Valiku puhul on elistatud keskmisi tunnuseid kandvad organismid. Suunav valik · On eelistatud tavalisest erinevad tunnuseid kandvad organismid. · Võib viia uute liikide tekkeni. Lõhestav valik · Eelistatud on äärmuslikke kohastumusi kandvad organismid. · Võib viia kahe liigi tekkeni. Kohastumus...
EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, o...
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglasko...
Tööleht evolutsioon 9 klass. Nimi: Kuupäev: Lahendamisel kasuta nii õpiku (lk 166-180) kui ka interneti abi 1. Kirjuta 1 asi, mille poolest on tuntud: a. Carl Linne - rootsi loodusteadlane ja arst b. Charles Darwin oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. 2. Mis või kes on kivistised ehk fossiilid? Kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 3. Mis tõendab, et kõik inimesed kuuluvad ühte liiki? (Vähemalt 3 põhjendust!) Me käime kahel jalal, suur ajumaht, meil on samad esivanemad. Mõtleme nii abstraktselt kui ka konkreetselt. 4. Joonisel on...
Mikroevolutsioon on näiteks... Liigisisesed evolutsioonilised muutused. Alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis. Makroevolutsioon on näiteks... Uute geenide teke. Liigist kõrgemate organismirühmase teke ja areng. Kaks konvergentsi iseloomustavat näidet! Delfiinil ja hail voolujoonelise kehakuju tekkimine. Lennuse tekkimine lendkonnal ja lendoraval. Homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina? Tõestab erinevate liikide ühist päritolu. Homoloogia? Antud elusolendite jäsemeteluude ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust. Analoogs...
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Charles Darwin Sissejuhatus Charles Robert Darwin sündis 12. veebruar 1809 ja suri 19. aprill 1882 Ta oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "Liikide tekkimine". Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta laevaga Beagle tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. Elulugu Darwin sündis linnas Shropshire'i krahvkonnas Suurbritannias, kus perekonna omanduses oli maja Mount House, mille oli ehitanud Isa Robert punastest tellistest 1800. aastal. Sündis samal päeval kui president Abraham Lincoln Mount House Shrewsburys 1860. aasta paiku Ta oli jõuka arsti ja ärimehe Robert Waring Darwini ning Susannah Darwini viies laps kuuest. Tal oli üks vend ja viis õet. 1...
OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitleva...
2. G 9. 10. E E E E 5. V V N V O O 11. I Ä 8. L L D 1. T L L U U A B R J 7. I T T R I I 3. A F I S S W O I L 4. S 6. O G I I I E V O L U T S I O O N V O O R A S S O O I O M O E I I I N N L A D M M I S I I U D U I E L E Õ T T S S D I S P E S L T D E E O I I I T O O K D U R O S ...
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
ARVESTUSLIK KODUNE TÖÖ Evolutsiooniteooriad Mis on evolutsioon? Evolutsioon on elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. Nimeta evolutsiooni põhivormid (4) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Mis on elu tunnused? Elu tunnused on rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvöime, arenemisvöime, kasvamisvöime, reageerimine ärritustele (ka näiteks mingisugused haigused), stabiilne sisekeskkond, pärilikkus, eluiga, mis löppeb surmaga, keeruline ehitus(keha). Nimeta elu päritolu ja arengu teooriaid. (17.-20. saj.) Kuni 19. sajandini arvati, et elu ja köik olemasolev on jumala looming. Antiik-Kreeka filosoofid (nt Anaximandros ja Empedokles) möistsid, et loomad (ka inimesed) vöisid areneda teist tüüpi loomadest. Hiljem summutasid selle arvamuse ...
Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. 1)füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest 2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt täh...
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...
evolutsiooni (järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks) teooria E. Darwin (liigid ei ole muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõ...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
Klassikalise Prantsuse köögi tekkimine Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa to...
Keskkonnakaitse 7 Atmosfääri saastamine Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele Happevihmade tekkimine Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed happelisteks ja omavad seega söövitava toime. Osoonikihi hõrenemine Veekogude reostumine Energiaprobleemid Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil KirdeEestis ja tänu sellele eraldub mitmeid kasvuhoonegaase Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon o vähendada Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasaseg...
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, k...
1. Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral 2. Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" 3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise...
Evolutsioon 1.) Evolutsiooni teooriad: Antiik-Kreeka filosoofid loomad ja inimesed võisid areneda teist tüüpi loomadest. Aristoteles ja Platon ideede õpetus, mille järgi kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist. Summutasid Antiik-Kreeka filosoofide hüpoteesi. Georges-Louis Leclerc de Buffom koostas 44-köitelise loodusloo ensüklopeedia ning seadis kahtluse alla Piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgast eellasliikidest, kuid ta ei suutnud esitada tõsiselt võetavat mehhanismi liikide muutumise kohta ega tõendeid Maa vanuse kohta. Carl von Linne nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda varem taimede peal seda märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu...
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel Koostanud Albert Hurt, Saara Tagen EMÜ 2019 Luua mõisa park ● Asub Jõgevamaal, Luua külas ● Kuulub Vooremaa maastikurajooni ● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnas...
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inime...
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste ...
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu j...
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud el...
Paleontoloogia - teadus möödunud aegadel elanud organismidest. fossiilid - väljasurnud organismide jäänused/jäljendid. Fülogenees- evolutsiooniline põlvnemine (liigi genoomis talletunud informatsioon) Kivististe suhteline vanus - näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Kivististe absoluutne vanus - näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala - geoloogiline ajaarvamine, mis on saadud maailma eri piirkondade kivististega järjestuste võrdlemisel. Feneetilised võrdlused - hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)Homoloogilised organid sarnased organid ntk selgroogsete loomade jäsemeluud. Mandunud elundid e. vestiigiumid e. rudimendid talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on...
EVOLUTSIOON 1.Too kaks näidet selle kohta, et evolutsioon kestab edasi. a) Loodus areneb edasi sõltuvalt selle elutingimustele. b) Kultuurilised erinevused arenevad erinevate kultuuride vahel jätkuvalt. 2. Lõpeta laused: · Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. · Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises. · Loodusliku valiku tulemusena tekivad soodsatest individuaalsetest muutustest terveöe populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. · Olelusvõitluseks nimetatakse organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest. · Sarnastest vajadustest tingitud olelusvõitlust nimetatakse konkurentsiks. · Liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega organismid, kes elavad sarnastes tingimustes ja pärinevad samadest eelisenditest. 3. Oletame, et maapinnna vajumise tulemusen...
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA's on märgitud. Mu...
KT evolutsioon Kordamisküsimused. 1 Loomariigi klassid:imetajad, linnud, kalad, roomajad,kahepaiksed 2. Kuidas inimtegevus võib soodustada uute liikide teket. Uute teede või suuremate rajatiste ehitamise tulemusena võivad populatsioonid olla üksteisest eraldatud. Selle tulemusena toimuvad muudatused. Näiteks ei lase kiirteed tigudel liikuda ühest piirkonnast teise.Aja jooksul kujunevad eraldatud populatsioonid geneetiliselt erinevateks. Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid. 3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist * Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv. * Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumi...
Darwin ja Wallace 200 aastat varem Nagu me teame, elasid Darwin ja Wallace üheksateist kümmnendal sajandil. 1859 ilmus Darwinil evolutsiooniteooria raamat “Liikide tekkimine”. Selline teoria tekitas paljudes inimestes küsimusi ning tekitas koguni natuke meelehärmi. Paljud inimesed ei suutnud sellest arusaada. Alles hiljem hakati evolutsiooni tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuid evolutsiooniteooria ei tulnud Darwinile pähe tühjast õhust. Selle välja kujundamiseks läks aega aastaid karmi ning distsiplineeritud tööd ja loomade ning looduse uurimist. Kui Darwin ning Wallace oleks elanud kaks sada aastat varem, kas nad oleksid välja mõelnud samasuguse teooria? Seitsmeteist kümmnendal sajandil oli maailm võrreldes üheksateist kümmnenda sajandiga väga erinev. 17. sajandil keerles terve elu religiooni ümber. Inimesed tegelesid sellega, et jääda ellu ning saada endale piisavalt toitu kõhtu. Mida rohkem oli har...
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
Nimeta neli evolutsiooni vormi. Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne. Milliste katsete abil on püütud tõestada keemilist evolutsiooni? Stanley Miller: katse aminohapete abiootilise võimalikkuse kohta; kuum vesi, varase atmosfääri mudelina gaasisegu H2, CH4, NH3, veeaur ja elekter. Sidney Fox: aminohapete kuumutamine laavatükil; tekivad polüaminuhapped, vees moodustavad mikrokerasid, mis meenutavad rakke. Võrdle Lamarki, Cuvieri ja C. Darwini seisukohti evolutsioonist (elu teke, uute liikide tekkimine, evolutsiooni liikumapanev jõud). Lamarc: Elu tekkis isetärkamise teel, kõrgema võimu poolt. Eluslooduse astmeline täiustumine, sisemine tendents ja keskkonnategurite sunnil. Tunnused päritavad, kui esineb mõlemal vanemal. Cuvier: Elu tekkis suure katastroofi mõjul/tagajärel, paljud liigid hukkusid, tänapäevased jäid ellu. Iga hukkunud liigi asemel tekkis uus, tänapäevasem liik. Darvin: Liigid arenevad teistest, varasematest lii...
LIIKIDE KADUMISE PÕHJUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 2 lk 1. Väljasuremise mõistest ……………………………………………………. 2 lk 2. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine …………………… 2 lk 3. Väljasuremise põhjused …………………………………………………… 3 lk 3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5. Mangroov ……………………………………………………… 5 lk 3.1.6. Korallrifid ……………………………………………………… 5 lk 3.1.7. Kõrbestumine ………………………………………………….. 6 lk 3.2. Elupaikade killustumine …………………...
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
