"märts" - 2463 õppematerjali

USA president Roosevelt.

Ta meeldis paljudele ameeriklastele ja oskas hästi riiki juhtida. Seda näitas ka see, et paljud teised demokraatlikud riigid, (nt. Prantsusmaa) tegid ülemaailmse majanduskriisi ajal samu ümberkorraldusi, et saada riik paremale järjele. 4 USA presidendid Valitsusaeg 1. George Washington Aprill 30, 1789 - Märts 4, 1797 2. John Adams Märts 4, 1797 - Märts 4, 1801 3. Thomas Jefferson Märts 4, 1801 - Märts 4, 1809 4. James Madison Märts 4, 1809 - Märts 4, 1817 5. James Monroe Märts 4, 1817 - Märts 4, 1825 6. John Quincy Adams Märts 4, 1825 - Märts 4, 1829 7. Andrew Jackson Märts 4, 1829 ­ Märts 4, 1837 8. Martin Van Buren Märts 4, 1837 - Märts 4, 1841 9. William H. Harrison Märts 4, 1841 - Aprill 4, 1841 10

Kasumiaruanne

..... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku:  PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08. märts D: Kaubavaru 163000

Revolutsioon ja kodusõda venemaal - spikker

Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki ­Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi ­ Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja

Itaalia referaat

Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20 Riigikeel: Itaalia Religioon: Valdavalt rooma-katoliku usk (87%) Rahvuspüha: 2. juuni Riigikord: Unitaarne Vabariik Iseseisvus: 17. märts 1861 Pindala: 301,230 km² Rahvaarv: 58,133,509 (2006) Rahvastiku tihedus: 192,99 in/km² Rahaühik: Euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (GMT +1) Interneti kasutus: 51,7% elanikkonnast (Okt. 2006) Interneti domeen: .it Kirjaoskus: 98,6% (mehed 99%, naised 98,3%) Looduslikud tingimused Pinnamood Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine,

Inseneriinformaatika ül. 9

Terminaliseansside arv kordades Kuupäev 19:12 14:24 9:36 4:48 0:00 5.jaan 5.märts 22.märts 25.apr 7.mai 18.mai 6.juuni 17.juuni 30.juuni 22.juuli 4.aug 15.aug 2 Joonis 2. Seansside kestus ja kordade arv kuupäevade lõikes 3.40.25.53 80-235-21-110 80-235-21-183 80-235-21-237 80-235-21-54 ad78 pe198 ppp34 Tartu Tartu Arvuti nimi istatistika 2

Statistika

Lahutused 2004 2005 2006 2007 2008 Jaanuar 272 304 303 331 261 Veebruar 299 319 258 276 262 Märts 454 358 333 314 334 Aprill 349 345 306 314 330 Mai 356 404 338 381 317 Juuni 357 304 300 298 289 Juuli 267 266 304 345 296 August 324 316 346 312 274

Eesti omariikluse saavutamine

Eesti omaliikluse saavutamine 1917 KUUD MUU MAAILM EESTI veebruar revolutsiooni puhkemine Venemaal ja Tallinnas üldstreik ja vangide mujal vabastamine märts 3. märts Nikolai loobub troonist ja annab 6. märts Vene ajutise valitsuse võimu üle ajutisele valitsusele, esindajana asub Tallinnas valitsusse kubermangu komissar Jaan Poska, autonoomia nõude jõuline esile kerkimine: autonoomia eelnõu esitamine ajutisele valitsusele, demonstratsioon

Eesti aastatel 1917-1918

02.märts 1917 ­ Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon. 06. märts 1917- Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissaar J. Poska. Märts 1917 ­ autonoomiaseaduse projekt Tartus 26 märts 1917- toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märts 1917- Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Sellega liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks Rahvuskubermanguks.(etteotsa asus Jaan Poska) Mai lõpp 1917-Maanõukogu(Maapäeva) valimised. Kes omakorda seadis ametisse Maavalitsus, mida esialgu juhtis Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. 1917 aasta lõpp- Tekkis palju erakondi. 27

Raamatupidamise Alused

Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit SALDOD 01.03.2011 0 13 000,00 3 380,00 400,00 950,00 150,00 1. 02. märts Tasutud pangast töötajale 50% korter üürist 125,00 2. 02. märts Arvestatud erisoodustusmaksud 3. 03. märts Sularaha pangast kassasse 520,00 520,00 4. 07. märts Laekunud ostjate tasumata arve 1 560,00 1 560,00 5. 09

Händeli ja Bachi iseloomustus

Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis

Informaatika I kodune töö tabelid

1,764 1,355 562 562 1,093 1,432 26,242 1,157 2,013 3,738 5,900 11,159 82,442 49,264 33,444  Mai Result Märts 200 .. 400 400 .. 600 600 .. 800 800 .. 1000 1000 .. 1500 1500 .. 2000 200 .. 400 2000 .. 748 748 543 543 1,681 1,061 1,189 869 869

Roll ühiskonnas

kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatootjale teatud raha, et energiatootja saab arendada seda infrastruktuuri.

Exel tabeliarvutus valemitega, diagrammid

"ABC Auto" toodanguandmed "XYZ Auto" toodanguandmed mõõtühik milj on lisatud Ülesanne: Leida töötajate keskmine netopalk igas kuus ametinimetuste järgi ja koostada diagramm, mis iseloomustab keskmise ametipalga muutumist kuude lõikes samale töölehele, k Töölehe päisesse keskele lisada hetke kuupäev, paremasse serva oma nimi. Nimi Amet Sugu Kuu Netopalk Kask müüja naine märts 7200 Kuusk autojuht mees jaanuar 7240 Tamm autojuht mees veebruar 7260 Pihlakas autojuht mees veebruar 9500 Toomingas autojuht mees märts 7550 Juurikas autojuht mees jaanuar 5950 Kaalikas autojuht mees veebruar 7250 Peet autojuht mees märts 8340 Porgand autojuht mees jaanuar 8300 Pirn autojuht naine veebruar 8450

Ajalugu kronoloogia

1739 ­ Roseni deklaratsioon 1739 ­ koolikohustuse algus Eestis 1802 ­ Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 ­ esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 ­ talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 ­ hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 ­ Mahtra sõda 1866 ­ uus vallaseadus 1869 ­ I üldlaulupidu 1884 ­ Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 ­ revolutsiooniaastad 1914 ­ puhkeb Esimene maailmasõda 1917 ­ revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts ­ Eesti alad ühendatakse ühtseks autonoomseks kubermanguks 1917, 27. november ­ Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 1918, 24. veebruar ­ Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 1918, 28. november ­ algab Vabadussõda 1919, 23. aprill ­ tööd alustab Eesti Asutav Kogu 1919, 23. juuni - Landeswehri purustamine 1920, 2. veebruar ­ Tartu rahu 1924 ­ kommunistide mässukatse 1934 ­ Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde 1939, 23

EESTI TAASISESEISVUMINE

Suvi ­ IL, TKÜN(Töökollektiivide Ühendnõukogu) impeeriumimeelsed 11.sept ­ Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov ­ suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine. Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. ­ võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. ­ Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts ­ Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts ­ üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai ­ IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. ­ Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts ­ iseseisvusreferendum 19-21 aug. ­ riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin)

Eesti tähtsamad üritused aastatel 1917 ja 1918

1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19

MS Excel tabel funktsioonidega IF, SUM jne

7 Oktoober 6699 7531 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 8 November 7531 8450 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 9 Detsember 8450 9457 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 10 Jaanuar 9457 10295 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 11 Veebruar 10295 11370 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 12 Märts 11370 12298 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 Elektriarvestus Aprill Mai Juuni Juuli

II Maailmasõda kronoloogia

Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9

Ülesannetekogu ülesanded. ÕPIK LK 235 ül 9.2

2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 ­ 3. märts Ost 200 55 ­ 7.märts Müük ? ­ ? 9.märts Ost 10 54 ­ 23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? - ? 31. märts inventuur: kaupa on laos 55 tk

Kihlveopettused jalgpallis referaat

Otsust mõjutasid ka teadmised, et Narva Transi juhtkond sai kindla informatsiooni nimetatud asjaolu kohta esmakordselt ja Eesti Jalgpalli Liidule on tagatud informatsiooni laekumine mängutulemustega manipuleerimise kohta igakordselt selle toimumisel. 3 KASUTATUD MATERJALID 1. ERR SPORT. Pohlak hakkas kihlveopettust kahtlustama ammu enne mängu. URL= http://sport.err.ee/index.php?06120542. 9. märts 2011. 2. ERR SPORT. Eesti - Bulgaaria korraldanud agentuuri järgmised matsid jäävad ära. URL= http://sport.err.ee/index.php?06120742. 9. märts 2011 3. ERR SPORT / AP. ESSA: mängule kahtlaseid panuseid polnud (täiendatud). URL= http://sport.err.ee/index.php?06120788. 9. märts 2011 4. ERR SPORT. Narva Trans eemaldatakse pärast järgmist rikkumist. URL= http://sport.err.ee/index.php?06107331. 9. märts 2011 5. Pulst, S. Dinaburg visati Läti ja Balti liigast välja. URL= http://www

• •  MANUSTAMINE • Iga päev, vastavalt ettenähtud skeemile • Sobiva aja valimine (hommikul/päeval/õhtul) • 21/24 päeva jooksul üks tablet, soovitatav siduda rutiinse tegevusega  RASEDUSVASTASED PLAASTRID • Sama põhimõte kui pillidel • Erineb manustamisena •  KASUTATUD ALLIKAD • (T, Haugas, 2009) Rasestumisvastased tabletid- abivahend noortele [6. märts,2018]. • http://perejalaps.delfi.ee/rasedus/rasestumisvastased-tabletid-abivahend-noore le?id=23968925 • (TLU) Rasedusvastased vahendid (Pilt) [7. märts, 2018]. • https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/rasestumisvastased_vahendid.html • (Abort )Abortiivse toimega medikamendid ja vahendid [7. märts, 2018]. • http://www.abort.ee/mis_on_abort/abortiivid • (Kool, 2010) Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid (Pilt) [7. märts, 2018]. • http://www.kool.ee/?9646 • •

Teise maailmasõja kronoloogia

TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus

Eesti taasiaeseisvumine 1985-1991

 16. juuni esimene sekretär Karl Vaino > Vaino Väljas  august esimene Eesti poliitiline erakond ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei)  september Eestimaa Laul  16. november suveräänsusdeklaratsioon 4. 1989  jaanuar keeleseadus  24. veebruar kodanlike komiteede liikumine  massiline kodanikualgatus  eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel  märts rahvasaadikute kongressi valimised  mitte osaleda, et näidata vastumeelsust Eesti kuulumisel NSVL-i  osaleda, et saada saadikukohti  Eestist 47 saadikut  23. august Balti kett  27. november Isemajandav Eesti (IME)  aasta lõpp NSVL rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu 5. 1990  veebruar Eesti Kongressi valimised  märts EK esimene istung

Puuviljade müük

Antud on 1. poolaasta puuviljade müügid (eurodes) Ülesanded Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Kokku 1. Arvuta summad ühe nu Õunad 550,75 345,85 198,25 175,00 181,20 170,30 1621,35 2. Vorminda tabel Banaanid 445,50 473,30 353,45 420,70 350,00 301,10 2344,05 3. Tee sellest tabelist Sidrunid 250,75 567,55 350,00 413,30 272,45 305,55 2159,60 üksteise alla ja kus

Ajajoon terve maailm

1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv. 1802 Tartu Ülikool taasavati. 1804 Talurahvaseadus. 23. mai 1816 Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 26. märts 1819 Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 1838 Õpetatud Eesti Selts (ÕES). Seadis eesmärgiks edendada Eesti rahva ajaloo, keele, kirjanduse ja maa tundmist. 7. september 1841 Pühajärve Sõda 1849 Talurahvaseadus. 1856 Talurahvaseadus. 1857 Hakkas ilmuma ,,Pärnu Postimees" 2. juuni 1858 Mahtra sõda (abitegu) 1862 Ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 9

Iseseisev Eesti

 Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis  1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes  1917 sept Riia sakslastele  29. sept Saksa dessant Saaremaale  23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis  3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim  2. märts – rahutused Tallinnas  26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis  30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska  23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised  1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts  Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks  8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes  26. okt – Petrogradis

Teine maailmasõda

1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16

Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud

 Kasutatud kirjandus [1] A. Hadhazy, „Kavli Foundation Q&A: The Large Synoptic Survey Telescope,“ SKY & Telescope, 2 juuni 2015. [Võrgumaterjal]. Available: Kavli Foundation Q&A: The Large Synoptic Survey Telescope - See more at: http://www.skyandtelescope.com/astronomy-resources/the-kavli-foundation-qa- the-large-synoptic-survey-telescope/#sthash.LB9vaTqd.dpuf. [Kasutatud 2016 märts 18]. [2] M. v. Rijmenam, „Walmart Is Making Big Data Part Of Its DNA,“ DATAFLOQ, 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://datafloq.com/read/walmart-making-big-data- part-dna/509. [Kasutatud 17 märts 2016]. [3] M. V. I. K. Milan Kubinaa, "Use of big data for competitive advantage of company," Procedia Economics and Finance, vol. 26, p. 561 – 565, 13 August 2015. [4] E. Spiegel, „Six Challenges of Big Data,“ The Wall Street Journal, 26 märts 2014.

Excel 2. kodutöö

Taivo Siirak 13.02.65 36502136896 1965 6 Andrus Laidvee 13.10.75 37510131982 1975 1 Kaspar Räämet 08.10.76 37610085821 1976 5 Allan Savest 22.11.63 36311224858 1963 5 Aire Lasn 19.06.59 45906195154 1959 5 Innar Svarts 12.10.66 36610126953 1966 3 Tiina Siirak 07.09.64 46409076543 1964 1 Jako Kasemaa 16.05.54 35405169830 1954 7 Count of Nimi Kuu Palgavahemik Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai 0 .. 4000 3 2 1 2 1 4000 .. 8000 8 8 9 8 8 8000 .. 10000 8 10 6 7 10 10000 .. 12000 6 10 13 13 11 12000 .. 15000 16 20 16 21 12 15000 .

Venemaa 19. sajandil

Venemaa oli teisel kohal pärast USA nafta tootmisel Üle 90% vajalikku toorainet toodeti Venemaal, mitte importeeriti Eksport oli suurem kui import, mis tõi riigile kõrged tulud. Venestamise poliitika 19. sajandil algas provintside venestamine, mis ebameeldis teistele rahvustele, sest hävis nende kultuuri Venestamisega algasid rahvusliikumised, mille põhieemärk oli lüüa oma vabariigid Rahvusliikus oli ka Eestis. Vene imperaatorid 19.sajandil Pavel 1 (6 november 1796 -- 11 märts 1801) Aleksander 1 (12 märts 1801 -- 19 november 1825) Nikolai 1 (12 detsember 1825 -- 18 veebruar 1855) Aleksander 2 (18 veebruar 1855 -- 1 märts 1881) Aleksaner 3 (1 märts 1881 -- 20 oktoober 1894) Nikolai 2 (20 oktoober 1894 -- 2 märts 1917) Venemaa 19.sajandi lõppus Aitäh tähelepanu eest!

II maailmasõja lahingud

10. mai Saksa väed Itaalia väed täielikult alustavad pealtungi puruks Prantsusmaale ja Suurbritanniasse läbi Belgia ja Hollandi. 14. juuni Saksa väed sisenevad Pariisi 28. okt Itaalia alustab sõjakäiku Kreekasse 18. dets Hitler kinnitab Barbarossa plaani 1941 11. dets Itaalia ja 6. aprill Saksamaa ründab liitlaste Märts Aafrika korpus 7. dets Jaapan 28. märts Briti Saksamaa kuulutavad toetusel Jugoslaaviat ja Kreekat Erwin Rommeliga ründab USA laevastik võitis USA-le sõja 20. mai Saksa õhudessant Kreetale eesotsas surus britid mereväebaasi Matapani lahingus 22

Eesti riigi taasiseseisvumise kronoloogia

1983 4.jaanuar Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritakse mitu rahvusliku mõtteviisiga üliõpilast, kes Kuperjanovi haual auvalves seista olid julenud. Aprill Eksmatrikuleerimised jätkuvad ning 1979 aastal alanud üliõpilaste rahvusliikumine tõkestatakse. 8.aprill Johannes Käbini asemel saab ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel. 1984 9.veebruar Juri Andropov sureb ja NLKP võtab üle Konstantin Tsernenko. 1985 10.märts Sureb ka Tsernenko . 11.märts NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov. 1986 26.aprill Tsernobõli aatomielektrijaama katastroof. 1987 Veebruar Gorbatsovi visiit Eestisse. Kevad Rahva üldine protestilaine Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Tartu üliõpilased on kaasatud tagajärgede küsimuste arutamises ning taunitakse NSVL'i koloniaalpoliitikat ja avaldatakse umbusaldust. 19

Rahvusvahelised suhted 20. sajandil

laen  Demilitariseerimisest militariseerimiseni 1931 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise 1932-34 desarmeerimiskonverents 1933 Saksamaa astub välja Rahvasteliidust Sõjalised kulutused : Saksama Suurbritanni Prantsusma Itaalia a a a 1932 253 milj 426 milj 509 milj 271 milj 1936 3,6 mrd 847 milj 834 milj 916 milj 1939 4,5 mrd 1,8 mrd 1,8 mrd 873 milj  Versaille´s süsteemi lammutamine 1. märts 1935 Saarimaa liitmine Saksamaaga 16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe 7. märts 1936 Saksa väed sisenevad Reini jõe demilitariseeritud tsooni 25. okt Saksamaa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit 25. nov antikominternipakt · Lepituspoliitika Veebr 1938 ultimaatum Austriale · 13. märts ansluss · Sept nõudmised Tsehhoslovakkiale · 29. sept Müncheni tehing · Milline lause väljendab Teie

Eestiaeg

Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Rahareform- 1. jaan 1928 Markade ja pennide asemel tulid kasutusele kroonid ja sendid. Vaikiv ajastu- ajalooperioodidel 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940, selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vabadussõjalased(vapsid)- 1920.-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Polliitika ja majandus(1920-1230): *venemaa sulges turu *põllumajandus olukord raske *kergekäeliselt anti laene *maade jagamine *loodi asendustalud *maapanga loomine *valitsuse sekkumine majandusse *võeti vastu reforme.

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool 1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud 1806 esimese eestikeelse ajalehena ilmus "Tarto maa rahwa NäddaliLeht"; suleti peagi tsensori korraldusel 23. mai 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestis 26 märts 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal 1821-1823; 1825 Otto Wilhelm Masing annab välja "Marahwa NäddalaLehte" 1838 Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts (Gelehrnte Estnische Gesellschaft) 1845 usuvahetusliikumine (massiline üleminek Vene õigeusku) 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1856 Uus talurahvaseadus Eestimaal 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht "Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur 2

August Kitzbergi Libahundi film (1968)

veebruar 1921 ­ 25. juuli 1992 eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 ­ 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja  Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hilda 1.mai 1929 ­ 5. detsember Kruusi 2002 Helilooja- Veljo Tormis Oli eesti helirezissöör Helirezissöör- Roman Sabsay Hilda Kruusi (vasakul, koos Alide

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

killustikku, mis peaks tulevikus saavutama väga suure edu ja osatähtsuse. Eesti põlevkivitööstus areneb jõudsalt ning tehakse suuri pingutusi, et just erinevaid kukersiidi töötlemisel tekkivaid jääkprodukte edukalt ära kasutada ning vähendada keskkonna kahjusid nii hetkeses tööstuses, kui ka mahajäetud kaevandustes ja karjäärides.  KASUTATUD KIRJANDUS 1. Dotsent Tiiu Koff'i loengumaterjal ,,Põlevkivi teke ja levik" 2. http://www.ep.ee/?id=1599 (vaadatud 11. märts 2008) 3. http://www.ep.ee/?id=21177 (vaadatud 11. märts 2008) 4. http://www.ep.ee/?id=1913&tpl=1003 (vaadatud 11. märts 2008) 5. http://www.powerplant.ee/ (vaadatud 11. märts 2008) 6. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/energeetika/ (vaadatud 11. märts 2008) 7. http://www.horisont.ee/node/41 (vaadatud 11. märts 2008) 8. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/eesti_energeetika.htm (vaadatud 11. märts 2008) 9. http://www.vkg.ee/?id=1146 (vaadatud 13. märts 2008) 10. http://www.vkg

Pressiteade

LÄÄNE-EESTI keskus Pärnu Pikk 18 menetleb hädaabiteateid, mis laekuvad telefonile 112. Pärnust, Pärnumaalt Saaremaalt, Hiiumaalt, Läänemaalt. Hädasolijaid aidatakse nii tervise probleemide puhul, kui ka tuleõnnetustel ning püütakse lahendada keskkonnainspektsiooni töövaldkonda laekuvaid muresid. Seoses juubeliaastaga ning Häirekeskuse pideva arenguga positiivses suunas korraldab LÄÄNE-EESTI keskus infopäeva ning lahtiste uste päevad elanikkonnale. AJAKAVA 14 märts 2011 9.00- 11.00 asutuste juhatajad, ettevõtete tuleohutuste eest vastutavad isikud 11.00-13.00 PRS töötajad ja aktivistid 13.00-15.00 Eesti Kurtide Liidu töötajad ja vaegkuulajad teeninduspiirkonnast 15.00-17.00 Pärnumaa Pensionäride Liit, sotsiaaltöötajad 15 märts 2011 9.00-13.00 koolide põhikooli õpilased 13.00-15.00 lasteaedade koolieelikud 15.00-17.00 gümnasistid ja kutsehariduskoolide õppurid 16 märts- 20 märts 9.00- 15

ÜRITUSTE KALENDER

ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) ­ SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev)­ VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) ­ üleminek suveajale ­ korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 ­ esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI ­ KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI ­ EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI ­ VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11

Ühiskond 9. klass

Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika. 1986 - glasnost e avalikustamispoliitika. 1987 - Washingtonis sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1986-1987 - uue ärkamisaja algus Eestis (fosforiidikampaania) 1987 august - loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp.( MRP-AEG) 23.august 1987 - esimene kommunsimivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis

Daatumid parast II Maailmasõda

1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin 1946 1957 - Vietnami kodusõda märts Churchilli kõne (vastus) 1963 1946 Fultonis 1.jaan.19 Kuubas võim F.Castrole 1946 - Hiina kodusõda 59 1949 1959 Kuubas agaarreform 1946 - Kreeka kodusõda 1960- Kariibi meri ja Okeaania 1949 ndad riigid

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.

Statistika ja andmetöötlus kodutöö 3

Kangad Kaubakäive tegelikes Müüdud koguste muutus (%) baasperiooaruandeperiood Villased 430 470 -4 Puuvillased 200 250 6 Sünteetilis 90 165 -8 Toodud andmetel arvutage: • Kaubakäibe füüsilise mahu individuaalindeksid ja üldindeks. • Kaubakäibe maksumuse üldindeks. • Hinna üldindeks. Andke tulemustele lühike tõlgendus.  Märts Aprill Kauplus Müüdi 1 kg hind Müüdi 1 kg hind (tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage:

Statistika ja andmetöötlus 3. kodutöö

Kangad Kaubakäive tegelikes Müüdud koguste muutus (%) baasperiooaruandeperiood Villased 430 470 -4 Puuvillased 200 250 6 Sünteetilis 90 165 -8 Toodud andmetel arvutage: • Kaubakäibe füüsilise mahu individuaalindeksid ja üldindeks. • Kaubakäibe maksumuse üldindeks. • Hinna üldindeks. Andke tulemustele lühike tõlgendus.  Märts Aprill Kauplus Müüdi 1 kg hind Müüdi 1 kg hind (tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage:

Eesti II maailmasõja ajal

1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur.

Exeli õpetus, kuidas exelis midagi teha

Jaan Tamm Esimene 31.aug.2007 kustukumm 98 6,66 kr 652,68 kr Jaan Tamm Esimene 22.okt.2007 kustukumm 155 5,32 kr 824,60 kr Margus Karu Teine 02.sept.2007 kustukumm 69 4,87 kr 336,03 kr Reet Räim Kolmas 08.aug.2007 kustukumm 113 8,73 kr 986,49 kr Margus Karu Teine 26.nov.2007 kustukumm 80 3,68 kr 294,40 kr Jaan Tamm Esimene 09.märts.2007 kustukumm 155 5,00 kr 775,00 kr Ene Kilu Kolmas 17.juuli.2007 kustukumm 50 2,50 kr 125,00 kr Urve Hunt Teine 05.juuni.2007 kustukumm 80 8,88 kr 710,40 kr Katrin Haab Esimene 28.nov.2007 kustukumm 53 4,14 kr 219,42 kr Eve Kask Esimene 29.nov.2007 kustukumm 110 3,65 kr 401,50 kr Jaan Tamm Esimene 06.juuni.2007 kustukumm 81 1,36 kr 110,16 kr

Koduhooldus eakatele

nädalas. Lisaks on integreeritud koduhooldus ja õendusabi, sest tihti on eakatel vaja nii hooldust kui tervishoiuteenuseid koos. (Oja, 2004) Eesti peaks liikuma ka selles suunas, kuna on vananeva rahvastikuga riik ja tõsiasi on see, et järjest rohkem tuleb hakata pakkuma koduhooldusteenust. Kasutatud kirjandus: Hanson, S., & Allev, R. (2000). Avahooldus: kvaliteetne koduhooldus. Tallinn: Avatud Eesti Fond. Kapital. (7. Mai 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016. a., allikas etv.err.ee/v/elusaated/kapital/saated/1e414733-165f-461c-ba3f-21dd1f6429fd Koduhooldusteenuste osutamise kord Haljala vallas. (14. Mai 2009. a.). Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016. a., allikas Riigi teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/414062013017 Koduteenuste osutamise kord Pöide vallas. (7. Märts 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 25. Veebruar 2016. a., allikas Riigi teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/407032014034 M.Medar, & E.Medar. (2007)

Mullatööde tehnoloogiakaart

Kursusetöö koostamisel on kasutatud põhiliselt õppeaine ,,Tehnoloogia I" e-kursuse materjale.VIIDATUD ALLIKAD [1] ,,http://www.storent.com," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.storent.com/ee/EquipmentCatalog/EquipmentCatalog.aspx? open=2&showproduct=8b8c7c8f-b884-4efd-b893- 9f5107131e84&name=Moodulmajakesed,_laokonteinerid_&_WC. [Kasutatud 10 märts 2017]. [2] ,,Ehitusaegse liikluskorralduse toodete ja teenuste hinnakiri 2016," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.trev2.ee/images/Ajutise_hinnad_2016.pdf. [Kasutatud 10 märts 2017]. [3] ,,Juhend mullatööde tehnoloogiakaardi koostamiseks," A. Ramjalg, Tallinn, 2017. [4] A. Veski, Ehitustööd, Tallinn, 1975. [5] ,,MaaRYL," [Võrgumaterjal]. Available:

Esiajalugu

1515–20 Mitu katkulainet Eestis. 1523 Reformatsiooni algus Eestis. 1524, 14. Tallinna kirikute rüüstamine. september 1525, 7. ja Tartu kirikute rüüstamine; jaanuaris dominiiklaste väljaajamine Tallinnast. 10. jaanuar Viljandi kirikute rüüstamine; samal aastal hävitati Lübeckis kohtu otsusel arvatavasti 1. november esimene eesti keelt sisaldav trükis. 1526, 15. Uus-Pärnu kirikute rüüstamine. märts 1535 Tallinna rae otsusel hukati Riisipere mõisnik Johann von Uexküll. 1552 Eesti esimese linnaraamatukogu (Tallinna Oleviste kiriku raamatukogu) asutamine. Vana-Liivimaa esindajad püüdsid pikendada rahulepingut Vene tsaari Ivan IV-ga 1554 ning lubasid talle rahu säilitamiseks maksu. 1555–56 Nn koadjuutorivaenus – Liivimaa kodusõda Riia peapiiskopi ja ordu vahel.

USA Osariigid

liige alates: 14. veeb. 1912 (48) lühend: AZ Arkansas pealinn: Little Rock liige alates: 15. juuni 1836 (25) lühend: AR California pealinn: Sacramento liige alates: 09. sept. 1850 (31) lühend: CA Colorado pealinn: Denver liige alates: 01. aug. 1876 (38) lühend: CO Connecticut pealinn: Hartford liige alates: 01. jaan. 1788 (5) lühend: CT Delaware pealinn: Dover liige alates: 07. dets. 1787 (1) lühend: DE Florida pealinn: Tallahassee liige alates: 03. märts 1845 (27) lühend: FL Georgia pealinn: Atlanta liige alates: 02. jaan. 1788 (4) lühend: GA Hawaii pealinn: Honolulu liige alates: 21. aug. 1959 (50) lühend: HI Idaho pealinn: Boise liige alates: 03. juuli 1890 (43) lühend: ID Illinois pealinn: Springfield liige alates: 03. dets. 1818 (21) lühend: IL Indiana pealinn: Indianapolis liige alates: 11. dets. 1816 (19) lühend: IN Iowa pealinn: Des Moines liige alates: 28. dets. 1846 (29) lühend: IA Kansas