· Taastada biogeograafilisele piirkonnale omased elupaigad · Võimalusel taastada piirkonnast hävinud liikide asukonnad Nende ülesannete lahendamiseks on välja töötatud kaitsealade võrgustiku idee läbi kahe Euroopa Liidu direktiivi: linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Linnudirektiivi eesmärgiks on kaitsta linde ja loodusdirektiiv kaitseb ülejäänud loodust. Neis kirjeldadakse eesmärke, Natura 2000 alade olemust hoiualade, looduskaitseliselt tähtsate koosluste ja liikide valiku põhimõtteid, hoiualade kaitsemeetmeid, korraldust ja finantseerimist, ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsemeetmeid. (Vello Keppart, 2006) Linnu direktiiv valmis loodusdirektiivist varem ja selles kasutati ära IBA andmebaase. IBA tähtsate linnualade projekt algatati rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni BirdLife International poolt, eesmärgiga välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organiseerida nende kaitset
elupaikade kaitseks. Välja tuleb neid valida niipalju, et oleks tagatud kõigi lisades nimetatud elupaigatüüpide ja liikide säilimine pikemas perspektiivis. Ehkki nimekirjas on liike mõnevõrra rohkem, nende liikide jaoks, keda Eestis haruharva kohtab (pringel, ahm, atlandi tuur), loodushoiualasid valida ei saa. Loodusaladeks sobib enamik meie kaitsealadest, millele lisanduvad projektide-inventuuride käigus selgunud looduskaitseliselt väärtuslikud alad. Nende liikide ja elupaikade jaoks, mida olemasolevad alad piisavalt ei kaitse, tuleb leida uusi alasid. Linnualad Linnualadeks valitakse alad, mis sobivad kõige paremini linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja sealt puuduvate rändliikide kaitseks. Lindude elupaikade kaitse korraldamisel on oluline, et neil oleks piisavalt alasid nii sigimiseks ja toitumiseks kui ka ränedepeatuspaikadeks ja talvitumiseks.
Sellele lisanduvad nii olemasolevad kui ka varunimekirjas olevad Ramsari alad, mitmed kaitsealad ja mõni seni määratlemata, kuid lindude jaoks oluline ala. poollooduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad Eestis on määrata loodusalad 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüübi ja 51 liigi jaoks. Loodusaladeks sobib enamik meie kaitsealadest, millele lisanduvad projektideinventuuride käigus selgunud looduskaitseliselt väärtuslikud alad Linnudirektiivi eesmärk Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Kolmas tase Linnudirektiivi eesmärk on Neljas tase kaitsta kõiki linde tapmise ja
on hea, kui turiste käib ning külastamas valda ning meie turismiteenuse pakkujad saavad tegutseda. Tihtipeale aga turistid ei oska lugu pidada Soomaa n.ö. looduslikust puhtusest. Loobitakse prahti maha, astutakse rabas laudtee pealt maha kohtades, kus see pole lubatud ning antud teo tagajärjel taastub astutud koht kümneid aastaid. Leian, et üldine seis on siiski hea, osatakse käituda ning üha enam käiakse ise looduses, just selle puhtuse pärast, mis meil siin Eesti looduses valitseb. Looduskaitseliselt on vald väga kaunis ning hea koht, kus elada. Kaitsealasid on mitu: Parika looduskaitseala, pindalaga 2181,8 ha. Lehtsaare looduskaitseala pindalaga 381 ha. Lehtsaare looduskaitseala on moodustatud Viljandi Maavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 kaitse alla võetud Lehtsaare metsiste kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on rabametsakoosluste ning kaitsealuste liikide püsielupaikade kaitse. Ala on valdavalt metsane, kuid esineb ka kidurate mändidega kuivendatud rabamaastikku
1997. aastal loeti Haeska linnutornis, mis on tunnistatud Põhjamaade parimaks linnuvaatluskohaks, 24h jooksul 128 erinevat linnuliiki. Kevadeti ja sügiseti rändab Matsalu piirkonnast läbi miljoneid veelinde - Eesti läänerannik on Euroopas üks tähtsamaid puhke- ja peatuspaiku arktiliste veelindude läbirändel. Matsalu rahvuspargi ümberkaudses piirkonnas leidub enam kui 20 liiki orhideesid. Matsalu kultuurmaastike tekkelugu Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena. Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Eriti mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud: sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi. Loopealseid on võsastumast hoidnud kariloomad. Siia on inimesed
Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ja pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa. Piiranguvööndi metsad on maastikupildile omane element, millel on majanduslik väärtus ning mis tasakaalustavad võimalikku majandustegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusmetsadele. Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitsereziim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. Taimestik Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud
Seal paiknevad piirkonna ainuke loodusreservaat (Pautsjärve) ja suurem osa sihtkaitsevöönditest. Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad. Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitsereziim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. Haruldaste taimede ja elustiku poolest paistavad silma Kaikas asuv Kogrejärv, mis on elukohaks apteegikaanile
Metsnugise (Martes martes) arvukus on suhteliselt stabiilne ning kerge languse on põhjustatud küttimismahu suurenemine ning hing hiirte rakse kättesaadavuse paksu lume alt. Küttimismahud suurenesid karusnaha hindade tõusu tõttu (Männil et al.2011). Mingi (Neoviso vison) arvukus on mõõdukas languses, mida näitavad nii küttimisstatistika, jahimeestehinnang kui ka ruutloendus. Mingi asurkonna püsimises mängib suurt rolli Karjaküla karusloomafarm, kust farmiloomad loodusesse satuvad. Looduskaitseliselt seisukohast on see suur probleem ning ebasoovitava võõrliigi eemaldamiseks loodusest tuleks farm sulgeda (Männil et al.2011). Tuhkru (Mustela putorius) arvukus on olnud suhteliselt stabiilne, kuid liigi käekäigu parandamiseks võiksid jahimehed rohkem keskenduda mingi küttimisele ning eluspüügilõksudesse jäänud tuhkrud vabastada, kuna mink on tuhkruga konkureeriv ning ebasoovitav liik (Männil et al.2011).
• Inimese juuresoleku printsiip – inimene on osa loodusest, sellega tuleb looduskaitses arvestada, vältida tuleb ülemäärast mõju. 8. Mis on looduskaitse eesmärk? Lähtudes looduskaitse eetilistest alustest ja loetletud looduskaitse printsiipidest võib öelda, et looduskaitse eesmärgiks on elurikkuse säilitamine ökosüsteemide terviklikkuse kaudu. 9. Kas looduskaitseliselt on kõige tulemuslikum kaitsta liike, kooslusi või elupaiku? Miks? Kooslusi, sest kui katstaval liigil on küll elupaik, aga pole toitu, pole kaitsmine jätkusuutlik. 10. Millised dokumendid reguleerivad Eestis looduskaitset? Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse
erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140), rannikulõukad (1150*), üheaastase taimestikuga esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestikuga kivirannad (1220), ka loopealsed või väikesepinnalised kadastikud (5130, 6280). Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed. Rannaniitudel on tavalisemad probleemid: Pilliroog, angervaks, roog- aruhein, mättad Nõuded: Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune, kännud max 10 cm, puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine.
● varjepaigad VII Niidukoosluste taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited Niidukoosluste hooldus = karjatamine (loopealsed, rannaniidud, kadastikud, puiskarjamaad) ja niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud) Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Rannaniitude taastamine Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Tavalisemad probleemid:
ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. [6] Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitserežiim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. [22] Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine
inimasustusega märgalakompleks. See suurendab lootust, et seal säilivad nende lindude- loomade populatsioonid, kes vajavad eluks ulatuslikke puutumatuid alasid (Kuresoo, 1998). Emajõe Suursoo ja Piirissar liideti Ramsari aladeks 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Laidevahe looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala asub Lõuna-Saaremaal Pihtla ja Valjala vallas. Kaitseala, pindalaga 2439 ha on moodustatud 2002. aastal looduskaitseliselt väärtusliku märgalade kompleksi Laidevahe lahe ja saarestiku, rohkete jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Kaitseala on oluline veelindude pesitsus ja rändepeatuspaigaks (http://www.envir.ee...). 13 Ramsari alaks liideti Laidevahe 31. märtsil 2003. aastal (Aasma, 2008). Sookuninga looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala asub Pärnumaal Tali ja Saarde vallas
pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. [6] 14 Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitsereziim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. [22] Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. [10]
kauplemise konventsioon CBD – Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Antarktika mereelustiku kaitse konventsioon Rahvusvaheline vaalapüügi reguleerimise konventsioon Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa rändavate kalaparvede kaitse ja kasutamise konventsioon. 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliigid annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. Asutatakse looduskaitseala, et kaitsta mõnd looduskaitseliselt olulist(haruldast, ohustatud, ökoloogiliselt või kultuuriliselt tähtis) liiki. Suunisliigid: Tunnusliigid – Liigid, mille kohalolu või arvukuse muutusi on võimalik tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatingimuste kompleksi või unikaalse protsessi olemasolu, puudumise või muutumisena ökosüsteemis. Tunnusliikide kohaolu ja arvukus näitab midagi koosluse või ökosüsteemi kvaliteeti ja liigilise koosseisu kohta
Luha niitmisega seotud probleemid • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 4,6 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets Rannarohumaad. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? Looduskaitseliselt väärtuslikud rannaniidud asuvad looduskaitsealade piires (laiaulatuslikumad alad Matsalu rahvuspargis, Vilsandi rahvuspargis, Käina lahe maastikukaitsealal, Kihnus). Rannaniit …. • •… on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. • •Primaarsed • •Sekundaarsed Kuidas rannaniidud tekkisid (tekivad)?
taotleja andmed ei ole sinna varem kantud. Toetust võib taotleda keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,10 hektari suuruse poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mis asub Natura 2000 alal, kui taotleja tagab, et nimetatud poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotletakse, on niitmise või karjatamise teel hooldatav ja sellel on kohapeal visuaalselt tuvastatav piir. Poollooduslikud kooslused moodustavad looduskaitseliselt väärtusliku terviku üksnes koos seal olevate maastikuelementidega, s.h pärandkultuuri objektidega. Selle tõttu ei arvata kõiki maastikuelemente PLK toetuse puhul toetusõigusliku maa hulgast välja.atud dokumentidele:PLK pindalast arvatakse siiski maha poollooduslikul kooslusel paiknev üle 0,01 ha suuruse maa-ala pindala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puudegrupp, kivihunnik jne) ja üle 2 m
Hoolduseks makstakse raha peamiselt MAK-i vahenditest. Hooldustoetuse ühtlustamine Järgmisel rahastamisperioodil (20142020) kavandatakse rakendada Maaelu arengukava raames makstavat poollooduslike koosluste hooldamise toetust ka väljaspool Natura 2000 alasid asuvatel kaitstavatel loodusobjektidel. Samuti antakse võimalus toetuse saamiseks väljaspool kaitstavaid alasid asuva PLK hooldajatele juhul, kui nende poolt tellitud PLK inventuur näitab, et ala hooldusesse võtmine on looduskaitseliselt põhjendatud.. Täiendavate projektide ettevalmistamine loopealsete ja puisniitude taastamiseks ja hooldusesse võtmiseks Loopealsete ja puisniitude olukorra parandamiseks tuleb ette valmistada eraldi taastamisprojektid (nt LIFE), kusjuures projekt peab lisaks taastamistegevustele oluliselt panustama ka teadlikkuse tõusule. Toetusskeemide ajakohastamine Rahastamisperioodiks 20142020 tuleb analüüsida kehtivate hooldus- ja taastamistoetuste
sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu tänu oma atraktiivsele välimusele või mõnele teisele erilisele omadusele. Lendorav ei paku oma harulduse ja välimusega huvi ainult looduskaitsjatele, vaid ka tavainimestele. Just tema salapära (näiteks öine eluviis, varjumine puuõõnsustesse) ja iseloomulikud välimuse tunnused (suured silmad, õhus liuglemine) on huvipakkuvad. Pikemajalisema loodusväärtuse (lendorava) püsimise tagab pigem rahva suhtumine ja kultuur
sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu tänu oma atraktiivsele välimusele või mõnele teisele erilisele omadusele. Lendorav ei paku oma harulduse ja välimusega huvi ainult looduskaitsjatele, vaid ka tavainimestele. Just tema salapära (näiteks öine eluviis, varjumine puuõõnsustesse) ja iseloomulikud välimuse tunnused (suured silmad, õhus liuglemine) on huvipakkuvad. Pikemajalisema loodusväärtuse (lendorava) püsimise tagab pigem rahva suhtumine ja kultuur
Vastavalt Euroopa Liidu LIFE- Nature projekti ,,Harivesilike kaitsmine Ida-Baltikumis" kirjeldusele, esineb Haanja looduspargi territooriumil 80% kogu Eesti alale jäävast harivesiliku populatsioonist. Sellesse projekti kuulub ühe alana ka Haanja looduspark. Haanja looduspark kuulub Natura 2000 võrgustikku olles nii linnu- kui loodushoiuala. Euroopa Liidus ohustatud linnuliikidest esineb Haanja looduspargis 36 liiki. Corine biotoobid: Haanja Looduspark on üks 212 alast Eestis, mis on looduskaitseliselt väärtuslik kogu Euroopas. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? 2005-2010 Haanja looduspargi kaitsetegevuse korraldamine põhineb Eesti kaitsealade kaitsekorralduse üldisel eesmärgil, mis on määratletud kui looduse mitmekesisuse kaitse säästva looduskasutuse abil. Tegu on piirkondliku säästliku arengukavaga, mille põhirõhk on asetatud loodusväärtuste, maastike ja nendega assotseeruva kultuurilis-sotsiaalse sfääri säilitamisele, kaitsele ja arendamisele
Annab võimaluse unikaalsete alleelide sisseviimiseks populatsiooni teistest populatsioonidest. Kui migrantide ja retsipient populatsiooni isendite alleelide sagedused on erinevad, siis migratsioon muudab genofondi alleelide sagedusi oluliselt. Migratsioon suurendab populatsiooni efektiivset suurust. Takistab alleelide fikseerumist. Migratsiooni määr (m) >> mutatsiooni määra (m). On väga oluline faktor näiteks loodusliiku mitmeklesisuse või populatsioonide säilitamisel, sest looduskaitseliselt või inimtegevuse tulemusena sageli populatsioonid fragmenteeruvad ja geenide vool nende vahel katkeb. Tuleb kunstlikult migratsiooni suurendada. Suur geeni vool on alati populatsiooni piirialadel. Looduslik valik ja adaptatsioon: Populatsioonide kasv on eksponentsiaalne; seda piiravad ressursside puudumine (tekib olelusvõitlus indiviidide vahel). Ei ole olemas kahte ühesugust indiviidi, seepärast on populatsioonis geneetiline varieeruvus ja see võib olla suur.
sisaldust on võimalik kaaliumväetiste kasutamisega tõsta, kuid selle tõusuga kaasneb kaaliumi ebaproduktiivne tarbimine taimede poolt ja mullast väljapesemise suurenemine. See muudab selle tõusu ebapüsivaks ja otstarbetuks. Otstarbekas on madala ja väga madala kaaliumisisaldusega muldi igal aastal väetada vähemalt arvestusliku bilansile puudujäägi tasakaalustamisel vajalikus ulatuses. Eeltoodust selgub, et looduskaitseliselt optimaalne kaaliumisisaldus mullas ei ole alati optimaalne taimele. Optimaalne tase taime jaoks oleneb mulla võimest kaaliumi siduda. Katsemuldade analüüsil selgus (Saku teadlaste poolt korraldatud katse), et PK perioodilisel andmisel tõuseb laktaatlahustava fosfori ja kaaliumi sisaldus 3 aasta annuste andmise aastal, eriti kergetel muldadel. See tõus võib kahekordistada kaaliumisisalduse, fosfori osas on tõus veidi väiksem. Järgneva kahe aasta jooksul langes toitainetesisaldus
annaabi.ee 
