Bernard Kangro Filip Taik 9.C klass 2014 Bernard Kangro oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 põlisesse Võrumaa taluperre. Nagu enamik maalapsi alustas ka Bernard talutöid karjaskäimisest Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid rohkelt looduselamusi tulevaste luuletuste ja romaanide jaoks. Ta õppis Kiltre algkoolis, Antsla kõrgemas algkoolis ja Valga gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Ülikooli ajal kirjutas ta ajakirjale "Eesti Kirjandus" kirjatööde kohta arvustusi. Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945
Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas. Luuletustest ,,Lõoke" ning ,,Lind poegadega" on juba pealkirju vaadates aru saada, et luuletajale on linnud südamelähedased. Ka ,,Reseedas" on ühes salmis teemaks linnud ..
Läänemaal on eeldused, et turistile pakkuda mitmekülgseid ajaveetmise ja puhkamise võimalusi. Olemas on meri ja omapärased väikesaared; terviseturistile spaad ja Haapsalu muda; kultuuri- ja ajaloohuvilisele linnused, kirikud ja Haapsalu vanalinn, muljetavaldav ajalugu ja legendid ning rannarootslaste kultuuripärand. Loodushuvilisele Euroopas ainulaadne Matsalu Rahvuspark. Maailmas tuntakse Matsalut Euroopa kõige linnurikkama paigana, mis pakub uskumatuid looduselamusi. Siin ristuvad suured rändeteed ja peatub ning pesitseb kümneid tuhandeid sulelisi. Linnuhuvilistele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Katkematu rivina ülelendavad sookured panevad silmad särama, rääkimata helist, mida tohutud haneparved õhkutõusmisel tekitavad. Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis annab Matsalule tema elu ja hingamise. Kasari on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi, mille luht ja alamjooks jäävad rahvuspargi piiridesse.
siin maailmas koosviibimiseks. Armunud tõesti käituvad nii, nad viidavad liigagi palju aega koos ja ei suuda üksteisest kauem lahus olla kui mõned päevad, ilma, et kohutav igatsus peale tuleks. Samas luulekogus ,,Sonetid'' ilmus veel üks minu jaoks märkimisväärne luuletus ,,Sina ütled''. Luuletuses kajastub Underi impressionistliku kujutuslaadi, põimides loodust ja mehe vooruslikust. Luuletuses avaneb Underi anne kreatiivselt kujutada armu- ja looduselamusi. ,, Kui nagu liblik hõljub naeratus/ sul ümber huulte avaneva mooni, '' kirjeldab Under oma armastatu kergelt tulevat, muretut naeratust, mille ilu on võrreldav avanenud mooniga. Luuletus ,, Sina ja mina'' , mis ilmus kogumikus ,,Kivi südamelt'' aastatel 1930-1935 on hoopis teise alatooniga kui nooruses kirjutatud armastusluuletused. ,, Sa ajad kärbsed mu toast, / sa oled mu seljakatja./ Kuid sina oled kindel, / kui lendaksid tuvid sull' suhu - / Nii tugev vaist on
rahvuslike lauludena ning kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava avaldas ka vähesel määral proosapalu. Ta tõlkis rohkesti klassikateoseid ning isegi kreeka mütoloogiat. Elatist teenis ta hilise eani peamiselt tõlketööga. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseks ostmine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Kodus kujunesid välja Anna Haava põhijooned, millega ta edasisse ellu suhtus. Lapsepõlve keskkond jättis Haavale suuri looduselamusi, mille jälgi on näha Haava lüürika loodushingestuses. Igapäevase elu kõrval tekitasid ilusa ning idüllilise ettekujutluse ja mõttepildi nt isa viiulimäng, Jakobsoni luuletused ja „Kalevipoja“ ettelugemine. Samuti arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes. Isalt sai ta ka esimese tõuke rahvusliku rõhumise eitamiseks. Koos arenenud ilumeele ja erksa õiglustundega võttis luuletaja rahvaliku huumori, rahvakeele ja pärimuste kujul kodust kaasa rikka
käsitluse kohaselt on loodusturism ka rannapuhkus, puhkus turismitalus või suusamatk mägedes, sukeldumine, turnimine seiklusrajal, ATV-safari, seda loetelu võib jätkata väga pikalt. Kitsama käsitluse kohaselt on loodusturism turismivorm, kus loodus on turismi eesmärk. Seda võiks defineerida järgmiselt: Loodusturism on tegevus, kus inimesed reisivad väljapoole oma tavalist elukeskkonda ja tutvuvad looduse eluta ja elusa poolega, tunnetavad looduses toimuvaid protsesse ja naudivad looduselamusi ning mille läbi loodusturismiettevõtjad saavad elatusvahendid. www.ecotourism.ee/61010_ruukel-loodusturismist.ppt Loodusturismi (kitsamas tähenduses) tooted on linnu- ja hülgevaatlusretked, peidikutes karude või põtrade vaatlemine, öine tutvumine kobraste eluga, matk rabasaarele päikesetõusu fotokaamerasse jäädvustama, aga ka tutvumine kivististega pangaastangul, taimõppereisid jne. Loodus on turismi eesmärk , kui
toitsime teda ja hoolitsesime tema eest nagu lemmiklooma eest. Vahel oli ta meil isegi toas. Lõpuks hakkas ta ikkagi pisut oma tiibu liigutama, esialgu lendas õues toolide peal, lõpuks suutis end isegi katuseotsa lennutada, kuid kui kõht tühjaks läks, tuli ja nurus ta ikka vahest söögipoolist. Kui ta juba täielikult lendama õppis, jäid tema külaskäigud harvemaks ning ükskord ta enam tagasi ei tulnudki. See kogemus aga jääb alatiseks meelde. See oli üks suurepärasemaid looduselamusi. Loodusest võib leida nii head kui halba, kuid halb on ülsjuhul meie enda põhjustatud. Siiski on enamus loodusega seonduv positiivne. Üldiselt meenub esimese asjana rahu ja vaikus, mis looduses meid ümbritseb. Iga inimene leiab ise endale sobiva tasakaalu loodusega, kuid ilma selleta me ei saa. Looduselamused tulevad ja lähevad, kuid loodus meie ümber jääb.
pärlitest Na Pali kaljuranniku. Na Pali tähendab kohalikus keeles lihtsalt kaljusid. Ligi 35 kilomeetri pikkust, arvukate orgudega sopistatud Kauai looderannikut peetakse vaieldamatult võimsamaiks ning kauneimaks vahetult ookeani langevate kaljudega palistatud rannikulõiguks kogu Hawaii saarestikus. Mugavusi armastaval tavaturistil on võimalus seda maalilist, kõrgete kaljurüngastega palistatud rannikuriba nautida üksnes turismilaevalt või helikopterilt. Vahetuid looduselamusi ja võrratult kauneid vaateid kõrgetelt Na Pali kaljudelt pakub aga paaripäevane jalgsirännak piki ookeani rannikut kulgevat jalgrada Kalalau orgu. See on üks põnevaim matkarada kogu Hawaiil.
17. Millised võivad olla reisitakistused? Aeg, raha, perekonna elutsükkel, sugu, töö, sotsiaalne klass, mood ja maitse, elustiil, personaalsed iseloomujooned, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. 18. Mis on VFR? Visiting Friends and Relatives. 19. Mis on MICE-industry? Meetings, Incentive, Conferences, Exhibition. Eesmärgiks töökohustuste täitmine. 20. Valige ja kirjeldage üht turismi vormidest. Loodusturism eesmärk viibida looduskeskkonnas ja või pakkuda looduselamusi. Selle alla kuulub loodus, ürgloodus, ökoturism, seiklus geoturism. 21. Mida tähendavad TIK? Tooge konkreetne vastav näide Eesti kohta (piisab ühest). TIK turismiinfokeskus. Kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat infot turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuse kohta oma asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil, edastab infot. Nt. Elva 22. Mida tähendavad TIP? Tooge konkreetne vastav näide Eesti kohta (piisab ühest). TIP turismiinfopunkt. Nt
loodust ning vanus ei ole üldse oluline. Loodusmatkad; jalgsi ning suuskadel.Matk igale vanusele ja maitsele. · Vesipapp OÜ: c) Tooteid pakutakse Põlvamaal. Kanuumatk; Vesipapp OÜ korraldab kanuumatku Ahja ja Võhandu jõel. Põnevust pakuvad siin-seal ka väiksemad kärestikud. Loodusturism: Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside ja nende taluvuse baasil. Loodusturismi eesmärk on pakkuda looduselamusi, see on samuti tihedalt aktiivse puhkusega seotud nagi ökoturismgi. Loodusturismi põhilised piirkonnad on Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti. Taluturism ja aktiivne puhkus Taluturism: Taluturism on maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse talu/ majapidamise baasil. Taluturism tähendab majutusteenuse ja taluelu kogemuse pakkumist talus. Taluturismi mõiste viitab ööbimiskohale. Taludes pakutavad
aastal ning see ulatub 2000 m üle merepinna. Asub Tenerifel Garajonay rahvuspark-mis on Gomera saare suurim vaatamisväärsus ja turismimagnet. Garajonay rahvuspark haarab endasse 4000 hektarit ürgmetsa - loorberipuid e. laurisilvat, kanaari paju ja palju teisi haruldasi liike. Enne viimast jääaega oli kogu Vahemere rannik kaetud sarnase metsaga, praegu on Gomera üks väheseid kohti maailmas, kus loorberisalud säilinud. Asub Gomera saarel Timanfaya rahvuspark- Üks põnevamaid looduselamusi saarel. 50 km² vulkaanilist maastikku ja kraatreid, mille värviskaala ja ebamaisus jätavad kustumatu mulje. Ala tekkis 18. saj. alguses võimsa vulkaanipurske tagajärjel. Tänapäevalgi on kõigest paari meetri sügavuses maapinna temperatuur kohati 400-600 °C. Asub Lanzarotel. Güimar- Güimari enim külastatav vaatamisväärsus on linnast läände jäävad püramiidid, mis esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse. Lähemal vaatlusel selgub, et tegemist
Kolmapäeval, 13. märtsil 1957, oma 93. eluaastal lakkas Anna Haava süda töötamast. [10] Anna Haava kui kirjanik Anna Haava teosed olid romantilised, vanamoelist pitserit kandvad, mis mõjub tänapäeval omamoodi salapäraselt ja ligitõmbavalt. (Kareva luulekogu eessõna) Palju andis kaasa isa viiulimäng, luuletused Jakobsoni lugemisraamatus ja ,,Kalevipoeg’’, lapsepõlvekodu on andnud ülevoolavalt suuri looduselamusi, mis hiljem korduvalt vastukõla leides on ta luulet viljastanud. [3] Anna Haava luulet saab jagada neljaks loominguperioodiks: varajane loominguperiood, loominguperiood peale elu pöördepunkti, ,,Lainetele’’ järgnev loominguperiood ning hiline periood. Varajane loominguperiood algab Anna Haava luuletajatee algusega. 1886. aastal suri Emajõe ööbik Koidula ning Haava avaldas oma esimese luuletuse ,,Koidulale’’. Esimesse loominguperioodi mahtus kolm luulekogu: ,,Anna Haava
rahakogumine. Ikka selgemini avaldus talus rahaliste suhete mõju. Lõpuks langes Joosep oma lihtsameelsuse ja petturist õemehe ohvriks, kelle kätte ta usaldas taluostu rahad ja ostulepinguvormistamise. Pettur laskis talu kirjutada oma nimele ja nii kaotas luuletaja isa õiguse perekonna põlisele kodule. Isakodus kujunesid välja Anna Haava elusuhtumise põhijooned. Lapsepõlveümbrus on Haavale andnud ülevoolavalt suuri looduselamusi, mille jäljed nähtuvad Haava lüürika romantilises loodushingestuses. Isa viiulimäng,luuletused C. R. Jakobsoni lugemis raamatus ja ,, Kalevipoja" ettelugemine tekitasid kujutluse helisevast ja lainetavast iluriigist igapäevase elu kõrval. Patriarhaalsete tõekspidamiste pinnal tekkis ja arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes. Isalt sai ta ka esimese tõuke feodaalse ja rahvusliku rõhumis eitamiseks
Taluturismi mõiste viitab ööbimiskohale. Taludes pakutavad võimalused on tavaliselt ratsutamine, tennis, golf, paadilaenutus, kalastamine, osalemine talutöödel (nt heinategu), marjade korjamine, käsitöö õppimine, leiva küpsetamine, taimedega värvimine, ravimtaimede tundmaõppimine, suitsusaunas pesemine, lakas ööbimine, saunaskäik, lõkkeõhtud, piknik. Laenutatakse ka talus olevaid sõiduriistu ümbruskonnaga tutvumiseks.15 Loodusturismi eesmärk on pakkuda looduselamusi, see on samuti tihedalt aktiivse puhkusega seotud nagi ökoturismgi. Loodusturismi põhilised piirkonnad on Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti.16 Aktiivne tegevus on puhkamise üks vorme. Aktiivse puhkusega käivad sageli kaasas sellised tegevusalad, nagu golf, tennis, ratsutamine, kalastamine, mägimatkad, rattamatkad ja palju teisi, millest mõned, nagu näiteks golf, tennis ja mõned sarnased tegevused on koondunud klubidesse. Aktiivse puhkuse üks vorme on safarid. Safari on
turismitalus või suusamatk mägedes, sukeldumine, turnimine seiklusrajal, ATV-safari, seda loetelu võib jätkata väga pikalt. 4 Kitsama käsitluse kohaselt on loodusturism turismivorm, kus loodus on turismi eesmärk. Seda võiks defineerida järgmiselt: Loodusturism on tegevus, kus inimesed reisivad väljapoole oma tavalist elukeskkonda ja tutvuvad looduse eluta ja elusa poolega, tunnetavad looduses toimuvaid protsesse ja naudivad looduselamusi ning mille läbi loodusturismiettevõtjad saavad elatusvahendid. www.ecotourism.ee/61010_ruukel-loodusturismist.ppt Loodusturismi (kitsamas tähenduses) tooted on linnu- ja hülgevaatlusretked, peidikutes karude või põtrade vaatlemine, öine tutvumine kobraste eluga, matk rabasaarele päikesetõusu fotokaamerasse jäädvustama, aga ka tutvumine kivististega pangaastangul, taimõppereisid jne. Loodus on turismi
Kongo nime, suri 25. aprillil 1988). Vana kalendri järgi 5. septembril 1910 sündis perre teine laps, kes ristiti Bernhardiks, kuid hiljem soovis asajosaline oma nimest h-tähe ära kaotada. Niisiis on Bernard Kangro sündinud uue kalendri järgi 18. septembril 1910. Õde-venda Kangrod kasvasid Rüütli talu turvalistes oludes Kaelakandjaks, ei kimbutanud neid ka ohtlikud lastehaigused. Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid tulevasele kirjanikule rohkesti looduselamusi ning teavet rohttaimede ning puude kohta. Võib pidada ootuspäraseks, et Kangro esimene luuletuskogu rajaneb täpsetel looduspiltidel (Kruus, 2003: 13). Kangro lapsepõlv möödus suurte ajalooliste sündmuste taustal Esimene maailmasõda, Eesti iseseisvus, Vabadussõda. Aga sel ajal ei haaranud ajalugu nii sügavalt tavaliste inimeste ellu. Sõdurid peatusid küll ka Rüütlil ja üks neist kinkis poisile omatehtud ,,lauliku", et ta võiks
"portreelugudena" lähiümbruse loomaliike. Aimata on seosed eri tege- laste vahel ning neist üksikute kirjelduste taustale moodustuv looduse süsteem, samas kalduvad Ernitsa stiil ja metafooride valik eluslooduse kirjeldamisel tihti mängulisse antropomorfiseerimisse. Süsteemse käsit- luse heaks näiteks on ka zooloog Aleksei Turovski raamat "Loomult loom" (2004), ehkki selles ei käsitleta niivõrd Eesti elusloodust või konk- reetsete paikadega seotud looduselamusi, vaid tutvustatakse rohkete näidete abil loomade käitumist, seda nii vabas looduses kui loomaaia tehistingimustes tehtud tähelepanekute varal, kuid siiski autori vahetule kogemusele toetudes. Turovski on Fred Jüssi kõrval arvatavasti tänapäe- val kõige laiemalt tuntud ja mõjukam looduse populariseerija Eestis, seda eeskätt tänu raadioesinemistele, mille põhjal on kirjutatud ka kõnesolev teos.9 Eri meediume ühendab oskuslikult Hendrik Relve, kes alustas 80
esineb maastik kompositsiooni ühe elemendina, rõhutades dramaatilisust või viidates sündmuspaigale. Kas andsid siin tõuget hollandi maastikumaalijad või elama asumine maale, on raske otsustada. Võib-olla mõjusid mõlemad tegurid, kuid fakt on, et alates 1635. aastast väljus Rubensi ateljeest arvukalt žanripuhtaid maastikumaale. Rubenslik , värvirikas palett ülistab nüüd maastikku ja maaelu. Tähelepanelikult on meister vaadelnud Flandria lauskjat maastikku ning ateljees looduselamusi taaselustades on neile and¬nud punakaspruuni õhtuõhetuses või hommikupunas särava koloriidi. Dünaamikat ja dramaatilist pinget toovad maastikesse puude ja pinnareljeefide varjud. Rohkem kui kusagil mujal näeme siin valguse ja värvide seost. Enamasti liiguvad maasti¬kumaalidel inimesed, toimetades midagi igapäevast, näiteks karjatavad loomi. Ajastu moe kohaselt viis Rubens ka küla¬rahva peod maastiku foonile. 18.Rembrandt
ning tööats esialgu koduõpetajana ja Moskva saksa kooli rektorina, mispeale ta tuli Harjumaale Jüri kihelkonna pastoriks(1795-1810); surm lõpetas tema vaimulikukarjääri. Winkler on koostanud katekismuse ning tõlkinud vaimulikke laule. 1796-1800 teenis Kadrina kogudust Joachim Gottlieb Schwabe (22.11.1754- 01.02.1800). Ta avaldas oma eestikeelset lüürikat "Eesti Maarahva Kalendri" lisas ning kirjutas ka esimese eestikeelse hällilaulu, lisaks sõnastas esimesena eestikeelses luules looduselamusi. Ilmalikud kalendrivärsid!!;) 18.· Eestikeelne valgustuskirjandus (Willmann, Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Pärisrahvas kääris orjuse süvenedes. Tuimuse ja tülpimuse katte all küdes masiliselt sõnakuulmatuse proteste ja ärapagemisi. Üksikuid vastuhakkamisi polnud ametivõimudel raske likvideerida. Tihenevad rahutuste hood, Pugatsevi mäss Venemaal, "kahjulik tõmbus vabaduse järele" - see tekitas omajagu ärevust balti härrasrahvuse julgestumises
ning piirkonna regionaalsest tähtsusest; 4. Olemasoleva olukorra analüüs, et hinnata piirkonna regionaalset osatähtsust ja rolli erasektoris, määratleda piirkonnale iseloomulik pärand, ressursivõimalused ja nende sobilikkus ning võimalikud külastajatele mõeldud tegevused; 5. Alternatiivsete külastustegevuste kontseptsioonide koostamine, arvestades oodatavaid looduselamusi ning regiooni ja erasektori rolli; 6. Rahvuspargi haldamisplaani loomine, mis arvestab pargi eesmärki ja ülesandeid 15 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine ning regionaalseid suhteid; 7. Plaani elluviimine, rahvuspargi kaitse-eesmärkide seadmine. Mudeli tugevused: Mudeli nõrkused:
On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust - kuid ometi loobumisuhke. On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud - Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! 1883-1980 ; sündis Tallinnas,kuhu ta vanemad olid tulnud Hiiumaalt.Kasvas kitsates agulikorterites, suved Hiiumaal,millest sai talle muinasmaa, täis meeldejäävaid looduselamusi. Õppis 1893-98 Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis,mis andis talle teadmisi eeskätt saksa keele ja kirjanduse alalt.13- aastaselt hakkas ta kirjutama saksakeelseid luuletusi.Huvitas teda ka muusika - õppis klaverimängu ja laulis kooris.1900 paiku tutvus Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti Under tööle ajalehe Teataja toimetusse,kus puutus kokku uue põlvkonna eesti haritlastega
looduse ja ühiskonna süvakäsitlus. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses. Tallinna agulimiljööle vastandusid suved Hiiumaal Kassaris, täis suvist rõõmu ja looduselamusi. Oma lapsepõlvest on luuletaja meenutanud varast lugemiskirge ning sisemist vajadust "mõelda rütmis". Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli Underi värsikatsetuste esimene arvustaja; Laikmaa avaldas
perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 19051907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 19071911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja").
süvakäsitlus. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses. Tallinna agulimiljööle vastandusid suved Hiiumaal Kassaris, täis suvist rõõmu ja looduselamusi. Oma lapsepõlvest on luuletaja meenutanud varast lugemiskirge ning sisemist vajadust "mõelda rütmis". Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli
Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka
Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", 6 esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja").
annaabi.ee 
