Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist. On erinevid töötubasid, kus arendadada ja täiendada oma teadmisi ning oskusi koos teiste
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise
lapses piinlikkustunnet, kui viimane midagi valesti tegi. Seega emotsiooni süvenedes jõuti arusaamale, et eksida ei tohigi kunagi. Inimesed, kes oma elu teadlikult kontrollivad, teavad, et võivad eksida, kuid nad üritavad täpselt nii kaua, kuni see neil õnnestub ning just see eristab neid tavalistest rutiini toetavatest kodanikest. Kokkuvõte: Tunded nagu piinlikkus, kartus riskida, teha vigu ning näida lollina mängivad suurt rolli meie käitumisviiside kujunemises, samuti äratab töörahvast hommikuti tähtsa omaduse, nimelt innovaatilisuse puudumine, sest seda kasutades võidaks oma eluga saavutada kõike, mida hing ihaldab. Elu oleks palju emotsiooniderohkem ning huvitavam, kuid ei suudeta üle saada oma lihtsatest hirmudest ning arendada vajalikul hetkel õigeid omadusi. See on ka põhjus, miks me ei suuda käituda nii nagu tegelikult soovime ning saada edukaks. Annotatsioon:
süütule inimesele.Mina arvan et elu mõte on see kui mul on perekond ja sõbrad,kes minust hoolivad ja mind toetavad.Elu mõte on leida enda kõrvale keegi keda teha õnnelikuks ja kes teeb sind õnnelikuks,kuigi kellega rajades kunagi pere keegi kes annaks elule mõtt.Väga tähtis minu jaoks on ka hariduse omandamine sest ilma selleta ei jõuaks me kuigi kaugele.Tean inimest kes ütles et õppimine on mõttetu,sest sureme me niikui nii lollina,pean seda väidet valeks sest kui me ei õpiks ja haridust ei omandaks,siis kuidas saaksime me vahepealse eluga hakka.Iga inimese jaoks on elu mõte erinev ja igaüks hindab elu erinevalt,kud kindel on see et elu tuleb nautida ja seda ei tohi liiga tõsiselt võtta sest iga minu,mille veedad vihane olles kaotad 60 sekundit õnnest. Tuleb seada endale eesmärgid mille poole püüelda ja tuleb leida oma elu mõte miks ja milleks elada.
Viimast väidab oma teoses ka Karl Ristikivi öeldes, et „Koolitunnistus ei tähenda midagi – alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.“ Selle argumendiga ei saa ma täielikult nõustuda, sest ka õppeasutuses saadud teadmised on äärmiselt tähtsad, kuid nende ellu rakendamine on keerulisem kui omandamine. Eks peaks siingi mõlemad pooled tegema kompromissi ning leppima kuldse keskteega. Inimene õpib kogu elu ning kõik meist ei sure lollina. Ajal, mil laps õpib oma esimesed tähed, kiidavad kõik teda ning ta isegi usub, et taon millegi suurepärasega hakkama saanud, sest taongi. Seejärel peab ta õppima lugema ning võib-olla veel isegi laulma. Mida elu edasi, seda rohkem hakkab inimene mõistma kui rumal ta on ja, et sellest vähesest, mis tal on lihtsalt ei piisa. Seega on hariduse omandamine ka veidike sunnitud , justkui oleks see ellujäämisinstinkt
14. Pole kindel mis info peaks jõudma kelleni 5 5 15. Puudub inimene kes vastutab info liikumise eest 6 15 21 16. Hirm teavitada teisi teatud asjaoludest 4 4 17. Nõrk probleemi teadvustamine 8 8 18. Puudub teemakohane kompetents 10 10 19. Juht ei taha lollina paista 1 20. Meili teel saadetu ei pruugi õigel ajal loetud saada 1 21. Ei ole ettevõttesisest siseveebi 3 19 22 22. Osakondade vaheline dilemma 12 12 23. Ei ole võimalik, on lisatöö 15 3 18 24
Targad õpivad lollidelt palju rohkem, kui lollid tarkadelt. Tarkus on kaasa sündinud, rumalust õpitakse . Tark armastab õppida, loll õpetada. Raamat on nagu peegel, kui sisse vaatab eesel ei saa sealt peegelduda ingel. Kool pole kõrts kus igapäev käiakse. Ma ei õpi, et näidata kui tark ma olen, vaid õpin selleks et seda kasutada. Juua tuleb mõistuse piires, aga mõistus on piiritu. Me ei õpi kuni elame vaid elame kuni õpime. Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Tarkus on teadmine, mis on muutunud inimese osaks. Tarkus on nagu jõgi mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni.
Koolisüsteemide võrdlus 20. sajandi alguse Eestis ja tänapäeval Toetudes romanaile A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" II osa Viimase sajandi jooksul on haridus, mis veel sadakond aastat tagasi oli enamjaolt siseriiklik asi, muutnud suurelt globaalseks nähtuseks. 20. sajandi keskpaika saab kõnelda hariduskriisi perioodiks, mis võrreldes tänapäevaga on totaalselt muutunud, mida valgustas ka selgelt A.H.Tammsaare kirjutatud romaan ,,tõde ja õigus" II osa. Antud teosest võis välja lugeda, et suureks probleemiks 20. sajandi alguses oli hariduskriis. Inimestel oli raske omandada haridust, suurelt pidi leppima kõigest algharidusega. Alles aastatel 1949 muutus haridus kättesaadavamaks ja muutus kohustuslikuks 7-e klassi hariduse omandamine. Tänapäeval tuleb noorukil omandada vähemalt põhiharidus või käia koolis, kuniks õpilane saab 17 aastaseks. 20. saj alguses oli tugev erakool (võrdsustatud tänapäeva gümnaasiumiga) kättesaadav vähestele ja ainu...
.. Purpose of school should be motivation and preparing students for independent life. Miks inimesed lähevad kooli? Ühes arvamus on see küsimus lihtne vastata. Kes seal õppida, kes läheb üle nalja (lõbustada) ja kes läheb sinna sunniviisiliselt üldse. Teine ei saa vastata. Ma arvan, et seal on rohkem kui üks vastus sellele küsimusele .. Näiteks, ma lähen kooli õppima. Õppimine on elu alus ja isegi targad inimesed on öelnud, et inimene õpib kogu elu .. kuid ta ikka sureb lollina. "Ma ei kavatse ainult õppida koolis ... Igal ajal sa peaksid õppima midagi uut ja huvitavat. Kool ja haridus mängib suurt rolli meie elus, sest mida rohkem õpid ja mida rohkem sa saavutada, rohkem valikuid ei ole. Kool ei peaks olema koht, kus keegi on halb olla. Minu meelest ei pea olema piisav naljakas ja huvitav koolis, ja seal peab olema midagi, mis tõmbaks õpilased. Igaüks motivatsiooni ei tohiks kaduda (motivatsiooni)
Kas ma õpin või käin koolis? "Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina,.." ütleb laulusalm. Sellele vastukaaluks seletavad pedagoogid aga igal võimalusel, et õppides saab targaks. Mida siis uskuma peab? Kas tuleks kuulata õpetajaid, kes üritavad pahatihti tulemusetult, kuid siiski iga hinnaga lapsi koolis käima ja õppima saada või hoopis muusikuid ja nende lauluridu? Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada
Seepärast vast öeldaksegi, et raha on kõige kurja juur. Aga leidub ka inimesi, kes oskavad rahaga mõistlikult ümber käia ning värskelt võidetud miljoni lausa mitmekordistada. Kui aga rahasummade kasvatamine pole eesmärk, mille poole püüelda, siis mida võiks teha miljon krooniga? Nagu mu ema on alati öelnud, kõige targem otsus on raha investeerida haridusse. Mina nõustun sellega täielikult. Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Miks siis mitte kogu õppimisprotsessist viimast võtta ja arendada ennast nii palju kui võimalik? Juba põhikoolis endast maksimumi andmine garanteerib sissesaamise korralikku gümnaasiumisse, misläbi pole ülikooli pääseminegi midagi ületamatut. Ja siinkohal tulebki mängu see miljon, sest head ülikoolid pole just odavad. Sellegipoolest see kokkuvõttes igat senti väärt, sest haridus viib elus edasi. Teine hea võimalus raha targalt kasutada on reisimine
VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA SISSEJUHATUS Õppimine Vaimsed võimed Inimene õpib kogu elu 1. Otsesed õpistrateegiad 2. Kaudsed õpistrateegiad Kokkuvõte Kasutatud materjal ÕPPIMINE Seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“ Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus –
.." LAHKUSIN POEST !!! Hoiakud Klienditeenendaja MINA Käitumine: ebaviisakas, Käitumine: kaitsev, ründav, süüdistav, ärritunud, üritasin korduvalt selgitada üleolev, ei kasut. ümber. oma põhimõtet/vajadust, sõnastust, egoistlik, kehtestav; ärritunud, ründav; Tunded: kurnatud, tüdinud, Tunded: pettunud, tõrjutud, kibestunud; tundsid end tõelise lollina, ehmunud mida ma valesti tegin??, Mõtted: "kas sa ei näe, ma ei alavääristatud; viitsi, ei taha, ei jõua SIND teenindada. Mine juba minema Mõtted: siia pood ei tule ma mitte kunagi, ebaviisakas teenindus. oma küsimustega" Vajadused Miks me käitusime nii? Kl.t oli häiritud oma muredest, oli pinges ja stressis, isiklikud probleemid, tuju halb, tüdimus.
H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast", milles kiindumus Erika vastu peategelase elu palju ilusamaks teeb. Küll lühikeseks ajaks, kuid siiski. Armastus aitab alati välja kõige mustematest olukordadest ning teeb tuju veel paremaks, kui ta juba hea on. Siiski kaasneb armastusega ka varjupooli, kuid nagu öeldakse: igas heas on ka natuke halba. Suuremaks sirgudes asendub õppimine tööga, küll mitte täielikult, sest inimene õpib kogu elu ja sureb ikka lollina, kuid siiski valdavas enamuses. Selle puhul on jällegi oht muutuda töönarkomaaniks. Näiteks oli selline A. H. Tammsaare romaani ,,Kõrboja peremees" peategelane Katku Villu, kes aina rügas enesesse tõmbunult tööd. Kui elus puuduvad igasugused muud sihid, siis on normaalne, et endale neid otsitakse ning seetõttu töö ka selle koha lihtsalt hõivab. Loomulikult ei ole selline kinnisidee põrmugi hea ning sellisel puhul tuleks endale eesmärke otsida kindlalt teistest valdkondadest.
Hariduse tähtsusest sai aru ka Voltaire, kes ütles-,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainuld loll peab ennast targaks aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. Mitte kunagi ei saa haridust üleliia, selle kohta ütleb üks vanasõna, et ,,inimene õpib kogu elu aga sureb ikka lollina". Veel paar sada aastat tagasi oli haridus privileeg, mille omandasid vaid kõrgemal ühiskonnakihis olevat inimesed. Nüüd on peaaegu igal pool maailmas algharidus tasuta ja mõttelaad on muutunud. Väga paljudes riikides, kaasa arvatud Eestis on alghariduse omandamine kohustuslik Ma tahan harida ennast sellest valdkonnast, millest ma huvitatud olen ja see ongi minu eesmärk. Õppimine on noorele tõsine töö, mis nõuab keskendumist ja aega. Õpilased õpivad
Üks poistest lausus selle peale: ,, Ega need tüdrukud ise ka ei tea mida nad tahavad." Ise agamõeldes, kust ta leiab selle tüdruku ülesse. Niisiis otsustas ta minna seda tüdrukut otsima ja leidis ta ühelt peolt, kus oli palju inimesi ja palju alkoholi. Tüdruk oli loomulikult ennast ahastusest täiesti täis joonud ja vaadates, et kena poiss tuli läks ta kohe poisiga tutvust tegema. Poiss sulandus rahvaga ja jõi ka loomulikult ennast purju, et mitte paista lollina et ta kainena tüdrukut ära kasutab. See oleks teiste silmis halva varju jätnud. Kui poiss oli piisavalt täis ja tüdruk ka, otsustas ta tüdruku kõrvaltuppa sahvrisse kutsuda. Kuna tüdruk oli peaaegu liikumisvõimetu läks ta poisiga kaasa. Poiss kasutas tüdrukut seksuaalselt ära. Hommikuks kui pidu oli läbi, ei mäletanud poiss midagi, aga tüdruk küll. Tüdruk otsustas selle juhtumi unustada. Kuna tal tekkisid aga tugevad kõhuvalud ja iiveldused
Võiks öelda, et kool on vabatahtlikult kohustuslik koht, kus omandatakse teadmisi. Millal saab üldse öelda, et inimene on haritud? Kas siis kui ta loeb palju raamatuid või siis kui tal on omandatud doktorikraad? Ma arvan, et sõnapaarile "haritud inimene" ei leidugi vastet. Me võime ju pidada antiikaja filosoofe haritud ja tarkadeks inimesteks, kuid võibolla nad olid lihtsalt loomulikult intelligentsed. Ma arvan, et ütlus "Inimene õpib kogu elu sureb aga ikka lollina" vastab täiesti tõele ja hariduse omandamine tänapäeva ühiskonnas on vägagi vajalik.
muidu tammuksid inimesed ühe koha peal edasi. Ei saa öelda, et kõik otseselt mittevajalik oleks kasutu. Kõigi jaoks on see barjäär erineva kõrgusega, aga julgen väita, et kõigil on see olemas. Tahtes edasi jõuda, pead selle barjääri mingil hetkel ületama, muud pääseteed pole, kui tahad elus edasi pürgida ja kuskile jõuda. Ei saa öelda, et keegi on loll, sellepärast et ta ei suuda barjääri ületada. Me kõik sünnime ja sureme lollina, loeb aga see, millise jälje me maha jätame. Ennast ei saa küll sundida midagi vastumeelset tegema, aga nagu ütleb ka vanasõna: ,,häda ajab härja kaevu." Eelnevad teadmised ja tarkused ei tohiks mingil juhul edasi harimisel takistuseks saada. Haridus on kindlasti üks nendest asjadest, mida ei saa osta ega kuidagi muul viisil hankida, ainult sina ise saad seda kujundada. Rumal oleks väita, et eelnevad teadmised takistavad mind uusi omandamast, täiesti absurdne.
” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada. „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki.” – Meri võtab ja meri annab. On hea saagi päevasid kuid on ka päevi mil tuleb merel torm mis võib võtta kõik. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!” – Keegi meist ei sünni siia ilma targana. Me sünnime lollina ja siin hakkame õppima. 2. LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST Raamat räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäeva elust. Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli rikka talu laps. Hannes ja Niida veetsid koos aega suveti. Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna.
soodsama variandi, et tulevikus olla õnnelik. Pole tähtsust, kas oled rikas või vaene, sest inimesed on väga erinevad. Mõned väärtustavad raha ja jõukust, teised armastust ja perekonda või täita püstitatud eesmärgid. Alati tuleb leida enda jaoks elu mõte . Peab muutma meeldivaks ka kõige halvema olukorra või töökohustuse, sest ainult nii saab juurde kogemusi ja õpib vigadest. Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Ei saa omastada kõike maailmas toimuvat, sest see oleks inimvõimete vastane. Sead endale eesmärgid, mille poole püüelda ja kui tõesti pingutad selle nimel, siis ootabki ,,kõrge lend". Mitte unustada ka seda, et elad üks kord elus ja nautimaks seda.
Kogemust ei asenda mitte miski. Palju tähtsam on elutarkus kui see haridus, mille koolis saame. Voltaire on öelnud: "Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe." Sellega tahtis ta öelda, et tark on see, kes teab, et tal on elus veel palju õppida." Mitte kunagi ei saa haridust üleliia. Selle kohta ütleb vanasõna, et "Inimene õpib kogu elu aga sureb ikka lollina." Teadmised ja oskused viivad maailma ringi rändama. August Gailiti romaanis "Toomas Nipernaadi" läks peategelane maailma avastama. Püsimatu iseloom ning soov ennast leida- see viib kodust kaugele. Oskus praktiseerida kõike ning tahtmine saada uusi kogemusi. Koolis õpitud teadmisi kasutatakse maailmas ellujäämiseks. Tänu heale haridusele on meie jaoks avatud kõik uksed- me saame seigelda, et avastada midagi uut.
suhtlemisprotsessis olla hinnaline oskus ning hõlbustada temaga sõbrustamist, suhtlemist, koostööd ning aitab vältida konflikte. Näiteks, kui seletada asjast teadlikule inimesele antud teemat liiga lihtsalt ja ,,nagu lapsele", võib ta endakeskis mõelda hoopis, et me arvame, et ta ise ei ole liiga pädev. Teisalt, kui seletada asjatundmatule isikule keeruliselt, võib ta tunda piinlikkust ning mõelda, et täpsustust ja seletust küsides võib ta paista ebaadekvaatsena ja ,,lollina." Samu võrdlusi võib tuua ka emotsionaalse seisundi kohta, kus näiteks vastavalt kurva või lõbusameelse inimesega võiks kontakti saavutamiseks käituda erinevalt. Tihti on just esmamulje see, mis määrab, kuidas hakkab aset leidma järgnev suhtlus. Kuna õigusassistendi suhtlus on oma olemuselt tööalane, siis ju tahame, et meid nähakse usaldusväärse ja pädevana ning seda alates esimesest hetkest. Ametialane suhtlus võib
otsida probleemile lahendust või sisendada endale positiivseid mõtteid. Pingeid aitab vähendada ka aja läbimõeldum kasutamine. Kasulikum on hakata kontrolltööks õppima nädal enne tööd, kui päev enne tööd. Tulles väsinuna koolist ja hakates homseks tähtsaks tööks õppima, tekib tihti tunne, et ma ei suuda, ei taha, ei oska. Õppimine tähendab minu jaoks midagi enamat kui ainult koolitarkuse pähe tuupimist. Nagu ütleb vanasõna "Inimene õpib kogu elu, sureb ikka lollina" siis inimene õpib kogu oma elu jooksul, kuid täiesti targaks ja eksimatuks ei saa keegi iial. Minu jaoks ongi olemas kahte sorti tarkust: koolitarkus ja elutarkus. Esimest saabki koguda ainult koolis ja üldiselt seda tarkust enne ellu astumist rakendada ei pruugigi. Osa koolis kogutud tarkusest salvestub inimese primaarsesse ehk lühiajalisse mällu kuid osa sellest ka sekundaarsesse ehk pikaajalisse mällu. Kuna koolis õppides lisandub inimesele juurde kiiresti palju uut
tähtis. Teenindajana tuleb mul püsida alati oma rollis nii hääletooni, sõnade valiku, emotsionaalsete reaktsioonide kui käitumisstiili osas. Näiteks kui klient kuuleb juhuslikult mõnda slängisõna, muutub tema alateadlik reaktsioon ja võib jätta kliendile mulje mitte tõsiselt võetavatest madala haridustasemega teenindajatest. Sealjuures ei tohi aga eriti tarkvara firmas töötav klienditeenindaja kasutada liiga professionaalset sõnavara, millest klient aru ei saa ning ta võib end lollina tunda. Kõik tuleb teha kliendile selgeks võimalikult lihtsalt ning ilma konfliktideta. Suhtlemise üks tähtis osa on samuti hüvastijätt ning seepärast üritan ma alati naeratada ning sõbralikult ,,head aega" soovida. Klienditeenindaja töö juures on samuti tähtis taktitunne ning võõrkeelte oskus. Seda eriti minu töökohal, kus minu klientideks olid enamasti välismaalased. Kuna ma räägin vabalt nii eesti, inglise kui saksa keelt, siis sain väga hästi hakkama. Kuid vene
Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat, maieutikat ( ämmaemanda kunst), määratluse otsimist ja üldistamist. Sokratese arusaam säurmast: veidi ambivalentne ( mitmeti mõistetav): a) surm on muutumine eimiskiks, b) surm on hinge vabanemine kehast. Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra
oleks võinud ju ka esmapilgul kohe valida Jette, hoolimata kõigest muust ja lahkuda mõisast. Kuna tegelikult teadis ta ka ise, et Jette oli siiski see tema SUUR armastus – „ Ma armastasin Jettet. Ja armastan teda siiamaani. --- Igatahes on see suurim armastus, mida olen tundnud“ (lk 266). JAKOB JA TIMO Jakob ei sallinud esialgu Timo, hiljem tundis talle kaasa, kuna arvas, et talle oli ülekohut tehtud. Peale „memorandumi“ lugemist tundis ta ennast lollina. (lk 84) Kui Timo oma Vangipõlvest rääkis hakkas Jakobil temast justkui kahju, ta teadis enese teadmiste järele, et Timo oli korraldanud väärteo, mida ei saa talle mitte mingisugusel juhul andestada. Kuid hiljem sai ta teada Timo antud tõotusest keiser Aleksandrile - Keiser oli palunud Timol temale, juhtugu mis tahes, alati ausaks jääda:“ pane oma käsi pühakirjale ja tõota mulle, et sa räägid mulle alati ja igas asjas puhast tõtt…“(lk 60)
Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 43) Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused, mida inimesed omavad. Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused: Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest
Milleks on tarvis kedagi tappa? On keegi suremata jäänud? Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! I hate that I love you. Ma arvasin,et rumalusel on piirid,aga nagunäha, ma eksisin. Kõik sünnivad lollina, lihtsalt, enamus õpib targaks. Lollist võib targa teha , aga targast lolli ei iialgi. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. Praegu inimesed arvavad,et sa oled loll, niiet ära ava oma suud, muidu on nad kindlad. Help me, I'm blond. I'm like a butterfly: pretty to see, hard to catch.
- Käis Koovi juures, kes andis talle paksu venekeelse raamatu läbi lugemiseks - Koovi soovitusel läks Indrek ka Timuski juurde, kes kogus taimesid ja soovis teada saada nende eestikeelseid nimesid, andis Indrekule eestikeelse raamatu lugeda „Meie maakera minevik“ - Timusk õpetas Indrekule ridade vahelt tulemist, õpetas ja rääkis talle igasugu suurtest ja tähtsatest asjadest, Timusk oli tark mees, see pani Indrekut tundma end lollina, kuid noormees imestas ja mõtiskles selle üle et kuidas nii targal mehel on nii vilets väike tuba ja katkised ja vanad riided - Timust uurib Indrekult kas too usub jumalat, Indrek väidab, et vist/arvab, et usub, Maurus kuuleb seda, on segaduses poisi vastusest, nõuab talt aru, peab seda lugupidamatuks oma pere ees, kui kogu Indreku pere usub kindlasti, aga Indrek usub vist - Indrek tundis häbi, viis Timuskile direktori käsul temalt saadud raamatud tagasi, nüüd tundis
*** Võib hästi ja targalt rääkida, aga veel parem on hästi ja targalt vait olla. *** Pole midagi rumalamat, kui rumal naer! *** Geniaalne inimene suudab üheaegselt kõndida, õuna süüa ja mõtelda... *** Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina! *** Rumalusrekordite püstitamiseks ei ole vaja end treenida. *** Targa inimese jaoks on komistuskivi all peidus õpetus järgmiseks sammuks. *** Tarkus küpseb praktikas. *** Rumalusse nakatub igaüks, kellele pole tehtud tarkuse kaitsepookeid. ***
rge kunagi selgitage. Teie sbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii Igal asjal on lpp ja algus Love makes life so confusing but without love would you want to live? Love wasn't love 'till I met you Loving you is like breathing How can I stop? People dont change, they just become more of what they really are Do not take life too seriously, you never get out of it alive Null jb ikka nulliks, ka tagurpidi prates Inimene pib kogu elu, sureb aga ikka lollina Igatsust armsa sbra jrgi tunned alles siis, kui olete lahkunud Vaikimisega vib end mnikord rohkem psta kui snadega Mis kasu on niisugusest saladusest, millest keegi midagi ei tea Mida vanemaks saab inimene, seda enam tmbub ta endasse - ju seal siis millegi arvel vabaneb ruumi Meile on antud 2 krva ja ainult 1 keel selleks, et me viksime rohkem kuulata ja vhem rkida Und on lihtne nha, aga mberjutustamisega vib tekkida raskusi
.. *On olemas asju, mida ei saa kunagi tagasi, kuidas ka ei pingutaks, kuidas ka ei kahetseks. *Und on lihtne näha, aga ümberjutustamisega võib tekkida raskusi. *Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! *Pilk võib osutuda hinge reeturiks. *Tuju on tuuleks mõtetele. *Iga naine on luuletaja, kui ta ütleb sõnad: "Ma armastan sind." *Kõige suurem häda peidab ennast ikka seal, kust ta välja ei paista. *Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina! *Tõdegi võib olla pinnuks silmas. *Üks kummardus sünnitab teise. *Lukuaugust vaadata on palju huvitavam, kui näha sedasama juba avalikult. *Armasta sügavalt ja kirglikult. Võid saada haiget, kuid see on ainus viis elada elu väärtuslikul *Kui raske on tagasi hoida pisaraid. Kui lased ühel neist juba langeda, tulevad ka teised, sest ühel on üksi raske... Aga nemad mõistavad teineteist. MIKS küll inimesed üksteist ei mõista???
arvustuse pärast! TSAADAJEV: Te oleksite võinud selle peale tulla, et näidend, mis ühendab jumala ja tema keiserliku kõrguse esiisade huve, võetakse keiserliku perekonna poolt heakskiitvalt vastu. POLEVOI: Olete te seda näinud, härra? TSAADAJEV: Ei, ma ei olnud Peterburis. PROUA BEYER: Te mõjute saja aasta pärast väga suure lollina, härra Polevoi, kui "Kõigevägevama käsi päästis isamaa" on klassikaks saanud ja Kukolniki nimi on muutunud vene teatri sünonüümiks. (Lava taga lükatakse laud ümber, kostub kukkuvate klaaside klirin, ehmatusi ja kiljatusi. Belinski taganeb vabandades, selg ees, vaatevälja, tema järel Stankevits. Ketser ruttab õnnetuspaika, reageerides sündmusele suurelt.) KETSER: Eest ära! Ma olen arst!
möödas. Sellistel lastel on suur oht reageerida hilisemas elus kogetavatele kaotustele üliägedalt. Uus kaotus avab mineviku haavad. Teisel võib sellist ägedad reaktsiooni olla raske mõista, kuni ta võtab endale aega, et meenutada ka lapsepõlvekogemusi. Linda on 27-aastane üksik naine, kes tundis hirmsat piinlikkust, rääkides mulle depressioonist, mis tabas teda pärast kassi surma. "Tunnen end nii lollina. Lemmiklooma surm teeb loomulikult meele kurvaks, aga mina olen Callie´ surmast saadik olnud täielik inimvare." Sõbrad ei mõistnud, kuidas võib kassi surm esile kutsuda nii ägedaid ja piinavaid tundeid. Lindaga rääkides sain peagi aru, milles põhjus. Kui Linda oli väike, tabas tema ema vaimuhaigus. Ema oli Linda lapsepõlves pidevalt haiglaravil. Isa kas ei suutnud või ei tahtnud Lindat ja tema kaht venda üksi
Kahest halvast tuleb alati valida väiksem! Rikas on see, kellele piisab sellest, mis tal on. Andesta sageli teistele, mitte kunagi endale. Kirjapandu on jääv. Kõikide asjade algused on väikesed. Sõnad lendavad laiali, kirjapandu jääb. Ära iial ütle "iial". Üksindus pole kunagi kellelegi halba teinud. Peida see nähtavasse kohta ja keegi ei leia seda. Ära proovi olla see, kes sa pole. Tulevik algab meist. Sünni eest tuleb maksta surmaga. Parem vaikida ja lollina näida kui midagi öelda ja seda kinnitada. Vanemaid ei saa valida, sõpru saab. Ka koletised on tundlikud. Mõnikord on hetkeks päikesesse vaatamine väärt kogu ülejäänud eluks pimedaks jäämist. Me kukume selleks, et õpiksime püsti tõusma. Kui ollakse noor, siis arvatakse ikka, et kõik kestab igavesti. Leek üksnes ei soojenda, vaid ka põletab. Kui õnn uksele koputab, ei tohi sellele selga pöörata. Inimene õpib kaks aastat rääkima ja kogu ülejäänud elu vaikima.
tüdis sellest, muutus ükskõikseks ning hajameelseks. Tema pea hakkas noogutama, koon vajus vähehaaval üha allapoole ja puudutas viimaks vaenlast, kes sellest kinni haaras. Kuuldus terav haugatus, puudel raputas pead ja sitikas lendas paar sammu eemale ning kukkus jälle selili. Lähemad pealtvaatajad vappusid tasasest sisemisest naerust, mitmed näod kadusid lehvikute ja ninarätikute varju ja Tom oli üpris õnnelik. Koer oli 40 lolli näoga ja arvatavasti ka tundis end lollina, kuid tema südames tärkasid vimm ja kättemaksuiha. Niisiis läks ta sitika juurde ja hakkas teda ettevaatlikult uuesti ründama, hüppas talle igast küljest kallale, maandudes esimeste käppadega temast tolli kaugusel, napsas hammastega veelgi ligemalt ja raputas pead, nii et kõrvad lotendasid. Kuid veidi aja pärast tüdis Ja jälle, püüdis lõbustada end ühe kärbsega, ei leidnud selles aga meelelahutust, jälgis,
3424. Null jääb ikka nulliks, ka tagurpidi pöörates! 3425. Väiklus ei tunneta end kunagi väiksena. 3426. Eks rumalatki inimest peetakse targaks, kui ta seisab teataval kõrgusel. 3427. Rumalusse nakatub igaüks, kellele pole tehtud tarkuse kaitsepookeid. 3428. Tarkus küpseb praktikas. 3429. Targa inimese jaoks on komistuskivi all peidus õpetus järgmiseks sammuks. 3430. Rumalusrekordite püstitamiseks ei ole vaja end treenida. 3431. Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina! 3432. Geniaalne inimene suudab üheaegselt kõndida, õuna süüa ja mõtelda... 3433. Pole midagi rumalamat, kui rumal naer! 3434. Võib hästi ja targalt rääkida, aga veel parem on hästi ja targalt vait olla. 3435. Vaimukangelased pole iialgi olnud need, keda nimetatakse mõnusateks inimesteks! 3436. Alati "elutargad" inimesed on tegelikult täiesti keskpärased inimesed. 3437. Muretunnid unusta, aga seda mida nad sulle õpetasid kunagi! 3438
annaabi.ee 
